{"id":121730,"date":"2026-03-05T13:40:12","date_gmt":"2026-03-05T13:40:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/121730\/"},"modified":"2026-03-05T13:40:12","modified_gmt":"2026-03-05T13:40:12","slug":"harri-tiido-liberalismist-ja-selle-alustest-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/121730\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: liberalismist ja selle alustest | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Liberalism kui poliitiline suunitlus v\u00f5i maailmavaade on juba m\u00f5nda aega tugeva surve all. Puhuti ulatub p\u00f5lgus v\u00f5i vastuseis s\u00f5imuni nagu Eestis kuulda olnud liberaalide nimetamine liberastideks ja nii edasi. Eks l\u00f6\u00f6gi all on tugevalt ka kogu liberaaldemokraatlik ilmavaade, aga mis parata, ajalugu liigubki sinka-vonka ja keegi ei tea, mis j\u00e4rgmise kurvi taga oodata v\u00f5ib.<\/p>\n<p>Tagatipuks on liberaalsusel kahel pool Atlandi ookeanit pisut erinev t\u00e4hendus. Sealpool suurt lompi, USA-s, seostatakse terminit &#8220;liberaalne&#8221; harilikult vasakpoolse ideoloogiaga, eriti demokraatliku partei kontekstis, kuna too toetab progressiivset maksus\u00fcsteemi, tervishoiu reformi ja sotsiaalset \u00f5iglust puudutavaid algatusi.<\/p>\n<p>Euroopas terminit &#8220;liberaalne&#8221; vasakpoolse poliitikaga \u00fcldiselt ei samastata. Vasakpoolsed on Euroopas harilikult sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Euroopa liberaalid v\u00f5ivad tihti olla pigem tsentristid v\u00f5i paremtsentristid, fookusega vabaturule orienteeritud poliitikale. Selles plaanis ongi huvitav kuulda, kui mingit seltskonda s\u00f5imatakse \u00fche hooga nii liberastideks kui ka sotsideks, kuid see v\u00f5ib ehk tuleneda s\u00f5imajate orienteeritusest lombitagustele vaadetele.<\/p>\n<p>Liberalismi p\u00fc\u00fctakse ka kaitsta ja lisaks artiklitele on sel teemal ilmunud ka mitmeid raamatuid. Minul on loo tarbeks k\u00e4es president Barack Obama ajal USA administratsioonis t\u00f6\u00f6tanud ja praegu Harvardi \u00dclikoolis professori ametit pidava Cass Sunsteini \u00fcllitis &#8220;Liberalismist. Vabaduse kaitseks&#8221; (Cass R. Sunstein, &#8220;On Liberalism. In Defense of Freedom&#8221;, 2025). Kes teema vastu peaks t\u00e4iendavat huvi tundma, siis eesti keeles on olemas Siim Kallase raamat &#8220;Liberalism&#8221;.<\/p>\n<p>Sunsteini t\u00f6\u00f6 puhul tasub m\u00e4rkida, et selle p\u00f5hisisu m\u00f5istmiseks piisab vaid esimese peat\u00fcki lugemisest. Selles on \u00e4ra toodud autori omal ajal New York Timesis avaldatud 85 teesi liberalismist, millest nopingi erinevaid m\u00f5tteid. \u00dclej\u00e4\u00e4nud raamat on nende laiendamine ja s\u00fcvendamine.<\/p>\n<p>V\u00e4ga l\u00fchidalt v\u00f5ib ju liberalismi kokku v\u00f5tta kuue asjaga, millesse liberaalid usuvad ja mille Sunstein on ka kirja pannud. Nimelt usuvad liberaalid vabadusse, inim\u00f5igustesse, pluralismi, julgeolekusse ja demokraatiasse. Kuid eks saatan peitub detailides ja k\u00f5ik s\u00f5ltub sellest, kuidas \u00fchte v\u00f5i teist n\u00e4htust t\u00f5lgendatakse.<\/p>\n<p>Cass Sunstein m\u00e4rgib, et liberalism on r\u00fcnnaku all nii vasakult kui ka paremalt. Seda eitavad nii fa\u0161istid kui ka populistid, kelle arvates on vabadus \u00fcldse \u00fclehinnatud. Ning et liberalismi vastasusega paralleelselt on t\u00f5usuteel ka t\u00fcrannia. Kui liberalism n\u00e4ib n\u00f5rgana ja inimesed n\u00f5uavad muutusi, tundub paljudele alternatiivina sobivat autoritaarsus ja anarhia.<\/p>\n<p>Sunsteini jaoks peab liberalismi ja liberaalide olemuse selgitamiseks alustama just vabadusest. Liberaalid toetavad usuvabadust, s\u00f5navabadust, pluralismi ja vabadust, mis seda v\u00f5imaldab, nad toetavad \u00f5igusriiki ja arvamuste paljusust. Ta toob n\u00e4iteina \u00e4ra ka need, kes on liberalismi vastu olnud v\u00f5i on. Hitler, Mussolini, Stalin, t\u00e4nap\u00e4eval aga Vladimir Putin ja Viktor Orb\u00e1n. Prominentseid eri masti antiliberaale leidub praegu Atlandi m\u00f5lemal poolel.<\/p>\n<p>&#8220;Liberalism kaitseb s\u00fcdametunnistuse vabadust, \u00f5igust eraelule, majanduslikke v\u00f5imalusi ja \u00f5igust olla erinev.&#8221;<\/p>\n<p>Liberaalsete vaadetega v\u00f5ivad olla nii konservatiivid kui ka vasakpoolsed ja m\u00f5lemad leerid v\u00f5ivad sisaldada ka liberalismi vastaseid. Sunstein m\u00f6\u00f6nab, et liberaalid ei ole ehk alati olnud ustavad demokraatiale, kuid nad on alati toetanud vabadust. Ja vabadus eraelus on seotud ka vabadusega \u00fchiskondlikus elus. Liberaalid on ustavad \u00fcksikisiku v\u00e4\u00e4rikusele ja loevad inimest subjektiks, mitte objektiks. Liberalism kaitseb s\u00fcdametunnistuse vabadust, \u00f5igust eraelule, majanduslikke v\u00f5imalusi ja \u00f5igust olla erinev.<\/p>\n<p>S\u00f5navabadus kehtib liberaalide jaoks mitte ainult poliitiliste k\u00f5nede, vaid ka kirjanduse, muusika ja \u00fcldse kunsti puhul. Kunst avardab liberaalide arvates kujutlusv\u00f5imet, sealhulgas ka poliitilist kujutlusv\u00f5imet. Samal ajal ollakse teadlikud, et inimesed n\u00e4evad asju erinevalt ja seet\u00f5ttu p\u00fc\u00fcavad liberaalid erimeelsustele ruumi teha. Vabadustest olgu mainitud ka usuvabadus kui \u00fcks liberalismi aluseid. Sunsteini s\u00f5nul s\u00fcndisid paljud liberalismi veendumustest usuvabaduse n\u00f5udmisest.<\/p>\n<p>Liberaalid hindavad vaba turgu ja neile ei meeldi monopolid, kuna need m\u00f5juvad halvasti vabadusele. Kindel usk on liberaalidel eraomandisse, mis suurendab turvalisust ja isiklikku s\u00f5ltumatust. See suurendab ka poliitilist iseseisvust, sest kui teie omand kuulub teile, on teil riigi suhtes teatav immuunsus. Siiski ei keela miski liberalismis progressiivset tulumaksu ega ka j\u00f5ukuse ulatuslikku \u00fcmberjagamist rikastelt vaestele. Kuigi m\u00f5lemas k\u00fcsimuses v\u00f5ivad liberaalid omavahel olla eri meelt ja vaielda n\u00e4iteks selle \u00fcle, kas j\u00f5ukuse \u00fcmberjagamine on ikka hea m\u00f5te.<\/p>\n<p>Kuigi liberaalidele meeldib liberalism, ei meeldi neile tribalism ehk inimeste iseendi sorteerimine mingil erilisel viisil m\u00e4\u00e4ratud r\u00fchmitustesse. See on liberaalide arvates takistus vastastikusele austusele ja kasulikule koost\u00f6\u00f6le. Ka iseennast ei soovi liberaalid mingiks r\u00fchmituse vormiks pidada.<\/p>\n<p>\u00dchiskond v\u00f5ib m\u00f5nes m\u00f5ttes olla liberaalne ja teises m\u00f5ttes illiberaalne. Enne kodus\u00f5da oli USA mitmes m\u00f5ttes liberaalne, kuid orjapidamine oli lubatud. Ja mitmete vabaduste puhul on v\u00f5imalikud teatud erandid. S\u00f5navabadus on hea asi, kuid kui kaugele see ulatub n\u00e4iteks vihak\u00f5ne puhul, rassismi ja muu sellise propageerimise puhul?<\/p>\n<p>Riikidel peab teatud ulatuses ja \u00fchiskondliku kokkuleppe alusel olema v\u00f5imalus ka piiranguid kehtestada. Piirangute seadmine n\u00e4iteks alkoholi ja tubaka tarbimisele ning nende k\u00f5rgem maksustamine on \u00f5igustatud, kuna eesm\u00e4rk on inimeste tervise eest hoolitsemine. Sama \u00f5igustatud on ka turvav\u00f6\u00f6 kasutamise n\u00f5ue s\u00f5idukites, kuna see s\u00e4\u00e4stab inimelusid.<\/p>\n<p>Liberaalide arvates ei ole inimeste jaoks hea m\u00f5te keskenduda rikkuse, rahulduse ja v\u00f5imu tagaajamisele. Liberaalid usuvad \u00fchiskondlikesse huvidesse ja \u00fchiskasusse. Ja kokkuv\u00f5tteks ei arva liberaalid, et nende n\u00e4gemus on ajas muutumatu. Liberalismi luuakse, seda ei leita. Nende arvates ei ole liberalism k\u00f5ikumatu kalju, see on pigem pidevalt kasvav, nagu puu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Liberalism kui poliitiline suunitlus v\u00f5i maailmavaade on juba m\u00f5nda aega tugeva surve all. Puhuti ulatub p\u00f5lgus v\u00f5i vastuseis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":121731,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[56436,26,27,56437,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,28,29,15735,56435,95,19,25,3975,23,24,22,20,30,2511,3796,661,92,93,94],"class_list":["post-121730","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-autoritaarsus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-cass-sunstein","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liberaalid","tag-liberalism","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-populism","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-viktor-orban","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116176854997970752","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121730","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=121730"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121730\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/121731"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=121730"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=121730"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=121730"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}