Aruteludel heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi ja selle muutmisvajaduse \u00fcle on Eestis sagedaseks argumendiks toodud, et Eesti on s\u00fcsteemi kaudu saanud kaks miljardit eurot, mille abil on ehitatud raudteid, ostetud ronge ja renoveeritud maju.<\/p>\n
ERR uuris kliimaministeeriumilt, mida t\u00e4psemalt on aastate jooksul nende kahe miljardi euro eest Eestis \u00e4ra tehtud.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas \u00fctles, et heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi tulud on m\u00f5eldud investeeringuteks inimeste elukeskkonna parendamisse ja v\u00e4hem saastava tehnoloogia kasutuselev\u00f5ttu.<\/p>\n
“Moel v\u00f5i teisel on see raha j\u00f5udnud pea igasse Eestimaa nurka n\u00e4iteks renoveerimistoetuste, lasteaedade-hooldekodude korda tegemise, raudteeliikluse arendamise ja ettev\u00f5tete innovaatilistest algatuste toetamise kaudu. Tervikuna on Eesti heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemist netokasusaaja ehk saame sealt rohkem tulu, kui ettev\u00f5tted sinna maksavad,” lausus Klaas.<\/p>\n
Perioodil 2013.-2020. aastani on suurim osa ehk 118,503 miljonit kvoodiraha laekumisest ette n\u00e4htud energiat\u00f5hususe ja taastuvenergia kasutuse edendamisele avaliku sektori hoonetes.<\/p>\n
Ehkki see periood on l\u00f5ppenud, \u00fctles kliimaministeeriumi kommunikatsiooniosakonna kohuset\u00e4itja Karoli Noor, et k\u00f5ik summad ei ole veel v\u00e4lja makstud. Eelarvesse on need kulud planeeritud ja projektid tegemisel.<\/p>\n
Meede jagunes kaheks alammeetmeks: kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimine, mille abil muudetakse omavalitsustes 26 hooldekodu, lasteaedu ja muid omavalitsuste maju.<\/p>\n
39,483 miljonit eurot kvoodiraha kulub katseprojektidele, mille eesm\u00e4rk on toetada kliimamuutustega kohanemist ja muutuste m\u00f5ju leevendamist.<\/p>\n
See summa h\u00f5lmas ka Tallinnale 15 elektribussi ostmist ja laadimistaristu arendamist ning kahe soojuspuuraukudel p\u00f5hineva soojuspumpjaama rajamist: Tallinnas Tiskres v\u00f5imsusega kuni 74 kilovatti ja Roosna-Allikul kuni 400 kilovatti.<\/p>\n
Lisaks sai rahvusraamatukogu endale soojustagastusega ventilatsioonis\u00fcsteemi, mis sinna rekonstrueerimisel paigaldati.<\/p>\n
Alternatiivsete k\u00fctuste kasutuselev\u00f5tu suurendamiseks transpordis m\u00f5eldud meetme eelarve on 38,489 miljonit eurot. Eesm\u00e4rk on hoogustada biometaani tootmist ja tarbimist ning toetuse abil on Eestis alates 2018. aastast toodetud 942 000 megavatt-tundi biometaani.<\/p>\n
Korterelamute energias\u00e4\u00e4stumeetme eelarve oli 22,913 miljonit eurot. Selle eest rekonstrueeriti 19 kortermaja, 823 korterit ja kokku \u00fcle 49 000 ruutmeetri elamispinda, mis andis kokku energias\u00e4\u00e4stu 4240 megavatt-tundi aastas ehk v\u00f5rreldes projektieelse ajaga s\u00e4\u00e4steti 59 protsenti energiat. Meetme tegevused l\u00f5ppesid 2024. aastal.<\/p>\n
8,329 miljonit eurot kvoodiraha n\u00e4hti ette rahvusvaheliseks koost\u00f6\u00f6ks Eestis arendatud lahenduste eksportimiseks. See t\u00e4hendab, et maksti toetust Eestis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud v\u00f5i siin lisandv\u00e4\u00e4rtuse saanud lahenduste, teenuste ja toodete viimiseks arenguriikidesse, et aidata neil kliimamuutusi leevendada v\u00f5i nende m\u00f5juga kohandada.<\/p>\n
Niisuguseid projekte viidi ellu 27 ja need toimusid Keenias, Tansaanias, Ukrainas, Gruusias, Costa Rical, Namiibias, Aserbaid\u017eaanis, Kasahstanis, Grenadas ja Bangladeshis.<\/p>\n
K\u00f5ige v\u00e4iksem osa 2013.-2020. perioodi laekumistest, 5,367 miljonit eurot suunati \u00fcleujutusriskide maandamiseks. Meetme eesm\u00e4rk on hoida \u00e4ra v\u00f5i v\u00e4hendada \u00fcleujutustega seotud riskipiirkondades \u00fcleujutuste tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n
Avati kolm taotlusvooru, mille tulemusel tehti \u00fcheksa \u00fcleujutusohuga piirkonna uuringud ja \u00fcheksa ehituslikku projekti Paides, Sindis, P\u00e4rnus, Haapsalus, Keilas, Kuressaares ja Hiiumaal.<\/p>\n
Edasi arendati ka \u00fcleujutuste ja veetaseme kaugseirep\u00f5hist teenust, mille kaudu saab \u00fcleujutuste kohta ruumilist operatiivinfot keskkonnaagentuuri ilmateenistuse kodulehel.<\/p>\n
Perioodi 2021-2029 kvoodiraha puhul on paljud kulutused alles ees, eelarved aga planeeritud vastavalt riigieelarvestrateegiale aastateks 2026-2029.<\/p>\n
Uute elektrirongide soetamiseks tuli meetmest 56,175 miljonit eurot. 584,833 miljonit eurot on m\u00f5eldud Rail Balticu rajamise rahastamise toetuseks ning 50 miljonit eurot Rail Balticu veeremiga seotud varustuseks.<\/p>\n
163,805 miljonit eurot kvoodiraha suunatakse avaliku sektori hoonete energiat\u00f5hususe arendamiseks ja seni on \u00e4ra tehtud 26 projekti.<\/p>\n
Kestliku \u00fchistranspordi arendamiseks on 45 miljonit eurot ning selle eest saab Piirissaare-Laaksaare liinile h\u00f5ljuki, Tallinnale elektribussid\/trollid ning maakonnaliinidele v\u00e4hese heitega s\u00f5idukid. Lisaks kulub sellest meetmest raha, et valmistada ette reisirongiliikluse taktip\u00f5hist liiklusgraafikut, pikendada platvorme ja rajada tunneleid ning arendada saarte \u00fchenduse elektrilaevade kaldtaristut.<\/p>\n
11,8 miljoni euroga toetatakse \u00fchistranspordi ligip\u00e4\u00e4setavust ehk parandatakse ligip\u00e4\u00e4su J\u00e4neda, Lehtse ja Nelij\u00e4rve raudtee peatuskohtadele.<\/p>\n
Kvoodirahast 103,045 miljonit eurot suunati Tallinna-Tartu, Tapa-Narva ja Lagedi-Muuga l\u00f5ikudel raudteev\u00f5rgustiku elektrifitseerimisse ning Soodevahe \u00fchisdepoo ning Rail Balticu ja Elroni rongide hooldusdepoo rajamisse.<\/p>\n
18,4 miljonit eurot on ette n\u00e4htud, et arendada elektri- ja vesiniku laadimistaristut ning 10 miljonit v\u00e4hese heitega s\u00f5idukite kasutuselev\u00f5tuks ehk elektriautode ja -jalgrataste soetamise toetuseks ja elektriautode laadimistaristu soetamise toetuseks kortermajade piirkondades.<\/p>\n
Avaliku sektori hoonete energiat\u00f5hususe arendamise eelarve on 271,191 miljonit eurot, mille toel on seni tehtud \u00e4ra 26 projekti. Selle meetme abil on ehitatud n\u00e4iteks siseakadeemiale \u00fchiselamu ja \u00f5ppehoone.<\/p>\n
59,550 miljoni euroga toetatakse kliimaenergiapoliitika eesm\u00e4rkidega katseprojekte, n\u00e4itena t\u00f5i kliimaministeerium v\u00e4lja muu hulgas loodusmaja ehituse ja Eesti-L\u00e4ti \u00fchise meretuulepargi Elwind eelarendamise.<\/p>\n
Elektrihinna t\u00f5usu leevendusmeetmeks tuli kvoodirahast 78,551 miljonit eurot, millest 16 miljonit kulus elektrihinna t\u00f5usu leevendamiseks v\u00e4hekindlustatud leibkondadele 2021.-2022. aastal ning 2022.-2023. aastal kulus samaks eesm\u00e4rgiks meetmest 62,5 miljonit eurot.<\/p>\n
Energiat\u00f5hususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi sektoris on meetmes 57,160 miljonit eurot ning selle kaudu toetatakse vesinikuprojekte kolmes Eesti ettev\u00f5ttes: Elcogen, Skeleton Technologies ja Stargate Hydrogen.<\/p>\n
Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselev\u00f5tuks eraldatakse 32,686 miljonit eurot ja avatud taotlusvooru kaudu sai toetust kolm projekti: rohevesiniku tehase rajamine Narva linna, mille taga on Elme Messer HYDG, Eesti Energia rohevesiniku terviklahenduse pilootprojekt ning Derivaat NH3 plaan toota roheammoniaaki Paldiskis.<\/p>\n
25 miljonit eurot kvoodiraha on ette n\u00e4htud laevaehitusettev\u00f5tetele, et nad laevad taastuvenergiale \u00fcmber ehitaks ning 16,503 miljonit eurot suunati energiat\u00f5husa parvlaeva ehitusse.<\/p>\n
Omavalitsuste haridushoonete energiat\u00f5ususe parandamiseks on kvoodirahast ette n\u00e4htud 14,54 miljonit eurot ja selle eest on n\u00e4iteks Narva kesklinna g\u00fcmnaasium \u00fcmber ehitatud.<\/p>\n
Tervishoiuasutuste energiat\u00f5hususe t\u00f5stmise meetme kaudu on ette valmistatud Kuressaare ja Narva haigla uuendused, meetme eelarve on 3,529 miljonit eurot.<\/p>\n
Kirde-Eestisse tuuleenergia tootmisv\u00f5imsuste rajamiseks n\u00e4eb riigieelarve strateegia ette kvoodirahast 37 miljoni euro kasutamise. Meetme raames investeeriti \u00f5huseireradaritesse ja raadioluures\u00fcsteemidesse, et vabastada osa Kirde-Eesti alasid riigikaitselistest k\u00f5rguspiirangutest.<\/p>\n
Rahvusvahelise kliimapoliitikakoost\u00f6\u00f6 jaoks l\u00e4heb 16,2 miljonit eurot. See summa h\u00f5lmab arenguriikides kliimaeesm\u00e4rkide saavutamist toetavate koost\u00f6\u00f6projektide toetamist ja abi andmist. N\u00e4itena tehtust t\u00f5i kliimaministeerium v\u00e4lja Timbeteri puidum\u00f5\u00f5tmistehnoloogia kasutuselev\u00f5tu Costa Rica metsamajanduse t\u00f5hustamiseks, Keenia pagulaslaagris rajatud p\u00e4ikeseenergial t\u00f6\u00f6tavad mobiilsed \u00f5ppekeskused ning Tansaanias tehtud s\u00fcsinikukrediidi programmi katserakenduse.<\/p>\n
Kvoodirahast 15,765 miljonit eurot kulub rahvusvahelise kliimapoliitika ja biok\u00fctuste aruandluseks ning kasvuhoonegaaside kauplemiss\u00fcsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks. Meetme tulemusel valmib riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmiseks vajalik kliimapoliitika ja biok\u00fctuste aruandlus.<\/p>\n
16,650 miljoni euroga on plaanis teha uuringuid ja anal\u00fc\u00fcse, mis panustavad kliimaeesm\u00e4rkidesse, 10 miljoniga kaasrahastatakse kliima- ja energiaeesm\u00e4rkidele suunatud koost\u00f6\u00f6projekte k\u00f5rgkoolides ja omavalitsustes ning 3,6 miljonit l\u00e4heb koost\u00f6\u00f6projektidele, millega parandatakse \u00fchiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks.<\/p>\n
\u00d6kos\u00fcsteemide kaitset ja taastamist toetatakse CO2 rahast 10 miljoni euroga ning selle summa sisse kuuluvad looduskaitse-, sealhulgas taastamist\u00f6\u00f6d, et saavutada elupaikade ja liikide soodsat seisundit. N\u00e4iteks on tehtud erakorralisi t\u00f6id \u00fcksikobjektidel nagu T\u00fclivere tamm ja Huuksi m\u00f5isapargi puud, et tagada nende s\u00e4ilimine ja ohutus.<\/p>\n
Ida-Virumaal kliimaeesm\u00e4rke toetavatesse tegevustesse panustatakse kuus miljonit eurot, metsastamise toetuseks 4,35 miljonit eurot ja erametsade kliimakindla majandamise toetuseks 3,775 miljonit eurot.<\/p>\n
3,5 miljonit eurot kulub selleks, et viia suuremates p\u00f5llumajandusettev\u00f5tetes l\u00e4bi s\u00fcsinikuaudit v\u00f5i t\u00f5sta nende ressursit\u00f5husust. 1,8 miljonit aga suunatakse v\u00e4ikesaartele taastuvenergia lahenduse paigaldamiseks.<\/p>\n
\u00dcheksa miljoni euroga arendatakse energias\u00e4\u00e4stlikke valguslahendusi, muu hulgas vahetatakse kultuuriasutuste vanad lambid uute LED-lampide vastu, mis v\u00f5imaldab 75-protsendilist energias\u00e4\u00e4stu.<\/p>\n
6,5 miljonit eurot on ette n\u00e4htud vee-ettev\u00f5tetes reoveepuhastusele kulutatava elektrienergia hulga v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n
Euroopa Liidu k\u00fcmme liikmesriiki tegid hiljuti avalduse, et heitkogustega kauplemise s\u00fcsteem (ETS) tuleks \u00fcmber vaadata ning ehkki Eesti allkirjastanute hulgas ei olnud, kinnitas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et ka valitsuse hinnangul peaks s\u00fcsteemi reformima.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aruteludel heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi ja selle muutmisvajaduse \u00fcle on Eestis sagedaseks argumendiks toodud, et Eesti on s\u00fcsteemi kaudu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":122145,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[2487,26,27,11685,37,1198,33,35,1644,848,4527,34,36,15689,31,32,21,52240,7165,3081,51189,28,29,778,19,25,1016,9837,34198,23,24,22,20,1012,30],"class_list":["post-122144","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ametnikud","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-co2","tag-ee","tag-eelarve","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ehitus","tag-elekter","tag-energia","tag-estonia","tag-estonian","tag-ets","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-heitkogustega-kauplemise-susteem","tag-investeeringud","tag-kliimaministeerium","tag-kvoodimuuk","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maksud","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigieelarve","tag-susinikuheide","tag-susinikukvoot","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122144","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=122144"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122144\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/122145"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=122144"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=122144"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=122144"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}