Eestis peavad ts\u00f6liaakiat p\u00f5devad inimesed ostma oma ainsat “ravimit” ehk gluteenivaba toitu ilma riikliku toeta. See asetab patsiendid aga halvemasse seisu, sest mitmel pool Euroopas on riigid ts\u00f6liaakiahaigetele \u00f5la alla pannud. Sotsiaalministeeriumi s\u00f5nul on nad aruteludele avatud.<\/p>\n
Ts\u00f6liaakia on gluteenist p\u00f5hjustatud eluaegne autoimmuunne geneetilise eelsoodumusega haigus. Kui ts\u00f6liaakiat p\u00f5dev inimene s\u00f6\u00f6b gluteeni, reageerib tema immuuns\u00fcsteem ning selle tagaj\u00e4rjel kahjustub peensoole limaskest. S\u00fcmptomid v\u00f5ivad olla nii-\u00f6elda kergemat sorti nagu v\u00e4simus, iiveldus ja k\u00f5huvalu, kuid ka raskemad, nagu maksa talitluse h\u00e4ired, erinevad neuroloogilised probleemid v\u00f5i korduv raseduse katkemine. Siinkohal tuleks vahet teha ts\u00f6liaakial ja mittets\u00f6liaakia gluteenitundlikkusel. Viimase puhul v\u00f5ivad s\u00fcmptomid olla sarnased, kuid see ei tekita peensoole limaskesta kahjustusi.<\/p>\n
Ts\u00f6liaakia puhul on ainus niinimetatud ravi range gluteenivaba dieedi j\u00e4rgimine, selgitas Eesti Ts\u00f6liaakia Seltsi juhatuse esimees Aive Antson. “Meil ei ole t\u00e4na veel teaduses sellist tabletti, s\u00fcsti v\u00f5i mingit muud ravimit,” s\u00f5nas Antson.<\/p>\n
Gluteenivabad tooted on toidupoodides sageli kallimad ning sarnaselt teistele toiduainetele on ka nende hinnad koos inflatsiooniga t\u00f5usnud.<\/p>\n
Antson t\u00f5i esile, et p\u00f5hjalikku uuringut erinevate toidukaubagruppide kohta ja viimaste aastate hinnav\u00f5rdluse kohta ei ole Eestis tehtud. “K\u00fcll aga tegime oma seltsis \u00e4ra suure uuringu 2024. aasta l\u00f5pus ja v\u00f5rdlesime, mitu korda on gluteenivabad tooted kallimad tavatoodetest,” lisas ta.<\/p>\n
K\u00f5ige suurem vahe tuli v\u00e4lja leiva puhul. “Gluteenivaba leib oli rukkileivast kallim 6,3 korda ja gluteenivaba jahu ehk selline valmis jahusegu k\u00fcpsetamiseks oli nisujahust kallim 5,1 korda,” r\u00e4\u00e4kis Antson.<\/p>\n
“M\u00f5ne aasta tagune sotsiaalministeeriumi uuring \u00fctles, et \u00fche ts\u00f6liaakiahaige kuu toidukorv maksab 90 eurot. T\u00e4naseks on see ilmselt veel kallim, aga see ei olnud tookord ainult toidukorv, vaid sinna k\u00e4isid juurde ka n\u00e4iteks toitumisterapeudi visiidid,” meenutas Antson.<\/p>\n
Eestis toetused puuduvad<\/p>\n
Kuiv\u00f5rd ts\u00f6liaakia peamine ravi on eridieedi j\u00e4rgimine, ei ole Eestis sellealast toetust v\u00f5i h\u00fcvitist v\u00e4lja m\u00f5eldud. K\u00fcll aga on mitmeid n\u00e4iteid Euroopast, kus riigid on leidnud viisi ts\u00f6liaakiahaigete rahalist koormust v\u00e4hendada. N\u00e4iteks naaberriigis Soomes saavad madala sissetulekuga ts\u00f6liaakiahaiged taotleda toetust toidukulude tarbeks. Iirimaal on ts\u00f6liaakiahaigetel v\u00f5imalik taotleda maksusoodustusi gluteenivabade toiduainete ostmisel, samuti toetatakse toimetulekuraskustes ts\u00f6liaakiahaigeid. Suurbritannias on olenevalt piirkonnast v\u00f5imalik saada gluteenivaba toitu retsepti alusel. Itaalias on ts\u00f6liaakia toetus toiduvaut\u0161erite kujul.<\/p>\n
Sotsiaalminister ja Reformierakonna liige Karmen Joller \u00fctles, et v\u00e4hemalt viimase poole aasta jooksul ei ole ts\u00f6liaakiahaigete muredest r\u00e4\u00e4gitud. “Kuna see on nii-\u00f6elda ravitoit, siis seda peaks kompenseerima tervisekassa v\u00f5i siis peaks seda hoopis [kompenseerima] rehabilitatsiooniteenuse kaudu. Siin peab seda m\u00f5tlema.”<\/p>\n
Tervisekassa selgitas aga, et inimeste igap\u00e4evase toidu eest tasumine ei ole ravikindlustuse vahenditest v\u00f5imalik. “Tervisekassa tasub tervishoiuteenuste eest, mis on kantud tervishoiuteenuste loetellu. Sarnaselt teenustele h\u00fcvitame ka ravimeid soodusravimite loetelu alusel,” m\u00e4rkis asutus kirjalikus kommentaaris.<\/p>\n
“Otsused krooniliste v\u00f5i ka \u00e4gedate haiguste raviks vajalike raviteenuste osas langetatakse meditsiinilist t\u00f5endusp\u00f5hisust ja kasutegurit silmas pidades. Ka ravimite h\u00fcvitamise otsuse tegemisel hindame ravimi kasutegurit inimelule \u2013 oluline on m\u00f5ista, et ravimist saadav kasu on tasakaalus selle maksumusega. Eestis hindame uute ravimite h\u00fcvitamisel alati ravimist saadavat tervisekasu ehk meditsiinilist efektiivsust ning selle eest k\u00fcsitava hinna suhet,” lisas tervisekassa.<\/p>\n
Ka Antson nentis, et poliitikakujundajatega ei ole diskussiooni mitmeid aastaid peetud. “Ts\u00f6liaakia Selts t\u00e4histab t\u00e4navu 30. tegevusaastat ja me olime aktiivsemad seltsi algusaastatel ja ka veel 10-15 aastat tagasi. Viimastel aastatel on aga jaks on raugenud, sest me pole oma ettepanekutega kuhugi j\u00f5udnud.”<\/p>\n
Siiski tehakse praegu seltsis ettevalmistusi uute arutelude nimel. “Oleme oma arengukavas seadnud eesm\u00e4rgiks koguda infot, l\u00e4bi viia uuringuid, et kui kallis ikkagi on toidukorv, milliseid lisamaksumusi ts\u00f6liaakia inimesel ja nende peredel tuleb teha ja siis uuesti minna poliitikakujundajate juurde, kui meil on kindlad andmed,” s\u00f5nas Antson.<\/p>\n
Antson r\u00f5hutas, et selts loodab koost\u00f6\u00f6le nii riigiga kui ka arstide ja tervishoiut\u00f6\u00f6tajatega. “Ts\u00f6liaakia on kogu Euroopas ja ka Eestis aladiagnoositud haigus. Tihtipeale k\u00e4ivad inimesed aastaid v\u00f5i aastak\u00fcmneid arstide juures erinevate s\u00fcmptomitega,” toonitas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis peavad ts\u00f6liaakiat p\u00f5devad inimesed ostma oma ainsat “ravimit” ehk gluteenivaba toitu ilma riikliku toeta. See asetab patsiendid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":122185,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,56535,21,28,29,19,25,23,24,29329,22,20,30],"class_list":["post-122184","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gluteetivaba-toit","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tsoliaakia","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116180382046339343","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122184","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=122184"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122184\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/122185"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=122184"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=122184"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=122184"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}