![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/Sirp2026_9_0008__art_r1-255x255.jpeg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Simone de Beauvoir, V\u00e4ga kerge surm. Prantsuse keelest t\u00f5lkinud Henno Rajandi, saates\u00f5na kirjutanud Raili Marling, toimetanud Triinu Tamm. Kujundanud Maris Kaskmann. Loomingu Raamatukogu kuldsari, 2025. 80\u00a0lk.<\/p>\n
Alustan kurvast t\u00f5demusest: Simone de Beauvoiri teoste t\u00f5lkeid eesti keelde on kriminaalselt v\u00e4he. Seet\u00f5ttu on eriti r\u00f5\u00f5mustav, et \u00fcks neist v\u00e4hestest on just \u201eV\u00e4ga kerge surm\u201c (\u201eUne mort tr\u00e8s douce\u201c, 1964). De Beauvoiri terav, kohati lausa halastamatu t\u00e4helepanu olmedetailidele p\u00f5imub teoses sisekaemusega: autor m\u00f5tiskleb oma suhte \u00fcle emaga ja kirjeldab raame, kuhu \u00fchiskond surus Fran\u00e7oise de\u00a0Beauvoiri (neiup\u00f5lvenimega Brasseur). \u201eV\u00e4ga kerge surm\u201c ei ole biograafiline teos, kus ema elu rullitakse kronoloogiliselt lahti s\u00fcnnist surmani (seda teeb n\u00e4iteks Annie Ernaux teoses \u201eNaine\u201c, 1987), vaid sisaldab m\u00e4lestusi ema viimsele hinget\u00f5mbele eelnenud n\u00e4dalatest. Seigad Fran\u00e7oise\u2019i minevikust on teksti toodud vaid selleks, et selgitada tema k\u00e4itumist surma eel. \u00dchtlasi on see teos piinarikas h\u00fcvastij\u00e4tt: nii emaga, kes Fran\u00e7oise oli, kui\u00a0ka emaga, kelleks ta kunagi ei saanud: \u201emeie kunagised suhted elasid minus kahepaiksel kujul edasi: see oli ihaldatud ja vastumeelne s\u00f5ltuvus emast\u201c (lk\u00a069).<\/p>\n
\u201eV\u00e4ga kerge surm\u201c on de Beauvoiri loomingus mitmes m\u00f5ttes erandlik teos. See kuulub autobiograafilisse ts\u00fcklisse, kus autor k\u00e4ib l\u00e4bi terve oma elu: \u201eKohusetundliku t\u00fctre memuaarid\u201c (\u201eM\u00e9moires d\u2019une jeune fille rang\u00e9e\u201c, 1958), \u201eElu parim aeg\u201c (\u201eLa\u00a0Force de l\u2019\u00e2ge\u201c, 1960), \u201eAsjaolude j\u00f5ud\u201c (\u201eLa\u00a0Force des choses\u201c, 1963), \u201eV\u00e4ga kerge surm\u201c (1964, ee\u00a01965), \u201eK\u00f5ike arvesse v\u00f5ttes\u201c (\u201eTout compte fait\u201c, 1972) ning \u201eH\u00fcvasti\u00adj\u00e4tmiste tseremoonia\u201c (\u201eLa\u00a0C\u00e9r\u00e9monie des adieux\u201c, 1981). Daatumitest n\u00e4htub, et \u201eV\u00e4ga kerge surm\u201c pidurdas j\u00f5ulist iga paari aasta tagant uue raamatu avaldamise tempot: ts\u00fckli j\u00e4rgmine osa ilmus alles \u00fcheksa aasta p\u00e4rast. L\u00fchike ajavahe eelneva raamatuga oli aga t\u00f5en\u00e4oliselt muu hulgas tingitud tagasihoidlikust mahust, v\u00f5rreldes de\u00a0Beauvoiri muude teostega. Deirdre Bair, kelle 1990.\u00a0aastal ilmunud Simone de Beauvoiri biograafiat peetakse \u00fcheks parimatest, v\u00e4idab, et \u201eV\u00e4ga kerge surm\u201c on kirjutatud paari n\u00e4dalaga 1963.\u00a0aasta l\u00f5pus ehk vahetult p\u00e4rast teoses kirjeldatavaid s\u00fcndmusi1. P\u00e4rast seda j\u00e4ttis kirjanik biograafilise ts\u00fckli sinnapaika ning avaldas kolme aasta p\u00e4rast romaani \u201eKaunid pildid\u201c (\u201eLes belles images\u201c, 1966).<\/p>\n
De Beauvoir on talletanud oma loomingus eraldi teosena vaid kolme isiku surma: ema \u201eV\u00e4ga kerges surmas\u201c, elukaaslase Jean-Paul Sartre\u2019i \u201eH\u00fcvastij\u00e4tmiste tseremoonias\u201c ning varalahkunud s\u00f5branna \u00c9lisabeth Lacoini ehk Zaza teoses \u201eLahutamatud\u201c (\u201eLes Ins\u00e9parables\u201c, 2020). \u201eV\u00e4ga kerge surm\u201c ja \u201eH\u00fcvasti\u00adj\u00e4tmiste tseremoonia\u201c on autobiograafilised: de\u00a0Beauvoir kirjeldab neis surmale vahetult eelnenud s\u00fcndmusi ning matuste korraldamist. \u201eLahutamatud\u201c seevastu on autofiktsioon, tagasivaade s\u00f5prusele, mis l\u00f5peb liiga vara ja liiga traagiliselt. Teos ilmus postuumselt, \u00f5igupoolest ei soovinudki de Beauvoir selle kenotaafi avalikustamist. \u201eV\u00e4ga kerge surm\u201c eristub \u201eH\u00fcvastij\u00e4tmiste tseremooniast\u201c palju tundelisema, ahastavama stiili poolest: oletan, et ema armastuses oli de Beauvoir kindel, seevastu ta elukaaslasel oli pidevalt m\u00f5ni uus silmar\u00f5\u00f5m. Ema truudust ilmestab n\u00e4iteks j\u00e4rgmine tsitaat: \u201e\u201eMuidugi tahan ma taevasse minna. Aga mitte \u00fcksinda, ilma oma t\u00fctardeta,\u201c oli ta kirjutanud \u00fchele noorele nunnale\u201c (lk\u00a070).<\/p>\n
Samal ajal oli selles truuduses pinge, n-\u00f6 staarfeministi ja patriarhaadiohvri laupkokkup\u00f5rke oht. Fran\u00e7oise de\u00a0Beauvoiril kui bourgeoisie\u2019 abielunaisel ja emal lasus kohustus anda edasi patriarhaalne reeglistik, kus \u00f5nneliku elu tagasid p\u00fchap\u00e4evane missa, kuulekad teenrid ning kodanlik kombestik. Kui t\u00fctar oli saanud\u00a0\u2013 kohati juhuse tahtel\u00a0\u2013 v\u00f5imaluse valida omaenda teekond, siis ema hing ja vastuhakk murti maha v\u00e4ga varakult: \u201eLapsep\u00f5lves suruti ta keha, ta s\u00fcda ja ta vaim p\u00f5him\u00f5tete ja keeldude rakmesse. Teda \u00f5petati ise endale iket kaela v\u00f5tma\u201c (lk\u00a031).<\/p>\n
Kes seda tegi? Eks Fran\u00e7oise\u2019i enda ema Lucie Moret, keda omakorda vormis tema ema. Too h\u00fclgas Lucie kloostrisse ning lasi t\u00fctre sealt v\u00e4lja alles abiellumiseks mehega, kelle pere pidas pruuti koledaks, kuid tema m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kaasavara seevastu kauniks. Sellest abielust s\u00fcndinud Fran\u00e7oise kasvas samamoodi hoolimatute vanematega ning sai kloostris rangelt religioosse kasvatuse. On teada, et Fran\u00e7oise oli intelligentne, tubli ja kiire \u00f5ppija, mist\u00f5ttu ta palus oma emalt luba hakata nunnaks ja lapsi \u00f5petama. Tema ema keelas selle vihaselt, p\u00f5hjendades, et Fran\u00e7oise\u2019i saatus on abielluda ning kasvatada seel\u00e4bi perekonna majanduslikku heaolu ja prestii\u017ei \u00fchiskonnas. Vaevu 20aastane Fran\u00e7oise parseldati maha Georges Bertrand de Beauvoirile, noorpaar abiellus 21.\u00a0detsembril 1906 ning seadis end sisse Pariisis2. Aasta hiljem s\u00fcndis Simone Lucie Ernestine Marie Bertrand de\u00a0Beauvoir, kelle nimi Lucie pandi vanaema auks.<\/p>\n
T\u00fctre pilguga seisneb Fran\u00e7oise\u2019i trag\u00f6\u00f6dia selles, et vaatamata oma unistuse loovutamisele patriarhaalsele korrale ning k\u00f5igi reeglite ja n\u00f5udmiste t\u00e4itmisele lubatud \u00f5nn ei tulnud. Ema ei osanud oma raskustest ka kellelegi r\u00e4\u00e4kida, isegi mitte iseendale: \u201eTeda polnud \u00f5petatud ennast anal\u00fc\u00fcsima ega ka oma isikliku arvamuse j\u00e4rgi talitama\u201c (lk\u00a030). Abikaasa oli naistelemb, t\u00f6\u00f6d teha ei osanud ega viitsinud ning kogu raha kulutas ta meelelahutusele ja alkoholile, mist\u00f5ttu pidi Fran\u00e7oise majapidamist \u00fclal pidama abilisteta ning suurtes rahalistes raskustes: \u201eOn kahju, et eel\u00adarvamused ei lasknud tal j\u00f5uda lahenduseni, mille ta leidis kaksk\u00fcmmend aastat hiljem: t\u00f6\u00f6le minna.\u00a0[\u2014] Tema loost piisab t\u00e4iesti, et mind kodanliku abielu loomuvastasuses veenda\u201c (lk\u00a026).<\/p>\n
Niisiis toob de Beauvoir \u201eV\u00e4ga kergesse surma\u201c ka \u00fchiskonnakriitilise ja poliitilise dimensiooni. Fran\u00e7oise\u2019i olukorda ei ole kujutatud vaakumis: \u201eV\u00e4ga kerge surm\u201c on korraga m\u00e4lestusteos ja feministlik kommentaar. Fran\u00e7oise\u2019i r\u00f5hus talle peale surutud roll ning kergendus saabus alles p\u00e4rast abikaasa surma: ta omandas hariduse, l\u00e4ks t\u00f6\u00f6le, ostis korteri, mille sisustas oma maitse j\u00e4rgi, kohtus s\u00f5brannadega ning liitus raamatuklubiga. V\u00f5rd\u00f5iguslikkus, mille eest ta t\u00fctar v\u00f5itles, leidis Fran\u00e7oise\u2019i k\u00fcll l\u00f5puks \u00fcles, kuid kahjuks alles elu \u00f5htutundidel. Viimane \u201ekaela v\u00f5etud ike\u201c, kristlik kombestik, langes vaid m\u00f5ni p\u00e4ev enne surma: \u201eveel rohkem \u00fcllatas meid see, et ema ei n\u00f5udnud kordagi preestrit, isegi mitte sel p\u00e4eval, kui ta ahastas: \u201ema ei n\u00e4e enam Simone\u2019i\u201c. Ta ei v\u00f5tnud laekast missaraamatut, krutsifiksi ega roosikrantsi, mis Marthe talle toonud oli\u201c (lk\u00a061).<\/p>\n
Samuti m\u00e4rkab de Beauvoir oma ema surma privilegeeritust, v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6lis\u00adklassiga, kel tuleb kokku puutuda \u00fcksikpalatite ja erap\u00f5etajate asemel haigla masinav\u00e4rgi \u00fcksk\u00f5iksusega: \u201eT\u00e4nap\u00e4evalgi on \u00f5udseid agooniaid\u00a0\u2013 milleks? Ja \u00fcldpalatis, kui l\u00e4heneb viimane tund, pannakse sirm \u00fcmber. Ta on seda n\u00e4inud teiste voodite \u00fcmber, mis j\u00e4rgmisel hommikul t\u00fchjad olid: ta teab.\u00a0[\u2014] [Ema] surm oli v\u00e4ga kerge. Privilegeeritu surm\u201c (lk\u00a064).<\/p>\n
Loomulikult t\u00f5mbas teos omal ajal parem\u00e4\u00e4rmuslike ja konservatiivsete j\u00f5udude t\u00e4helepanu. Toril Moi kirjeldab monograafias \u201eSimone de Beauvoir. Intellektuaalse naise loomine\u201c (2008) Renee Winegarteni \u201eV\u00e4ga kerge surma\u201c kriitikat: Winegarteni meelest olevat de\u00a0Beauvoir k\u00fclma n\u00e4rviga ohverdanud k\u00f5ik ema surmaga seotud inimlikud tunded sotsialistliku agenda altarile. Moi toob aga v\u00e4lja, et Winegarten kaitseb oma arvustuses imperialismi ja kapitalismi, seega pole midagi \u00fcllatavat, et vasakpoolse de Beauvoiri vaade j\u00e4i talle n-\u00f6 kurku kinni3.<\/p>\n
Kui aga eemaldada \u201eV\u00e4ga kerge surma\u201c k\u00f5ik poliitilised ja kirjanduslikud v\u00e4\u00e4riskihid, j\u00e4\u00e4b teose keskmesse t\u00fctar, kes leinab oma ema ning rajab talle oma k\u00e4tega monumendi ainsal viisil, kuidas oskab: emast ausalt kirjutades. Igale lugejale, kes on saanud kutse tulla haiglasse viimseks h\u00fcvastij\u00e4tuks, on teose \u00fclesehitus ja l\u00e4htekoht tuttav: see on meeleheitlik katse talletada pisemadki t\u00f5endid, et l\u00e4hedane p\u00e4riselt elas. Isegi kui nendeks on olude sunnil palati number, haigla parkimistsooni kood, osakondade suunaviidad. Kuna iga\u00fcks peab \u00fchel p\u00e4eval surmaga silmitsi seisma, on \u201eV\u00e4ga kerge surm\u201c \u00fcldinimlik teos. De\u00a0Beauvoir ei pruugi pakkuda lohutust, kuid jagab ausust: \u201eK\u00f5ik inimesed on surelikud: aga iga inimese jaoks on surm \u00f5nnetu juhtum, ja isegi kui ta seda teab ja sellega lepib, on see kohatu v\u00e4givald.\u201c<\/p>\n
1 Deirder Bair, Simone de\u00a0Beauvoir. A\u00a0Biography. Summit Books, 1990, lk\u00a0490.<\/p>\n
2 Samas, lk 27\u201329.<\/p>\n
3 Toril Moi, Simone de\u00a0Beauvoir. The\u00a0Making of an\u00a0Intellectual Woman. Oxford University Press, 2014, II\u00a0tr\u00fckk, lk\u00a0103-104.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Simone de Beauvoir, V\u00e4ga kerge surm. Prantsuse keelest t\u00f5lkinud Henno Rajandi, saates\u00f5na kirjutanud Raili Marling, toimetanud Triinu Tamm.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":122214,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,15201,7841,140],"class_list":["post-122213","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-feminism","tag-loomingu-raamatukogu","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116180582722404894","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122213","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=122213"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122213\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/122214"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=122213"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=122213"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=122213"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}