{"id":122232,"date":"2026-03-06T05:54:17","date_gmt":"2026-03-06T05:54:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/122232\/"},"modified":"2026-03-06T05:54:17","modified_gmt":"2026-03-06T05:54:17","slug":"ajastu-sudametunnistus-viimse-vereni-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/122232\/","title":{"rendered":"Ajastu s\u00fcdametunnistus. Viimse vereni – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/p>\n

Maarja Kangro, Parim v\u00f5imalik punane. Luuletusi aastaist 2020\u20132025. Kujundanud Jaanus Samma. N\u00e4htamatu Ahv, 2025. 88\u00a0lk.<\/p>\n

Maarja Kangrol on metsik pauer sees. Temas on sedasama terast mis Kaja Kallases, kes viis peaministrina pisikese Eesti maailmakaardile ja on saanud m\u00f5jukaimaks eestlaseks l\u00e4bi aegade. Sedasama leppimatut sisu, mida n\u00e4itas \u00fcles Kersti Kaljulaid presidendina h\u00e4biv\u00e4\u00e4rse ekreikke ajal, kompromissitust, mida \u00fcldiselt presidendilt ei eeldata\u00a0\u2013 te v\u00f5rrelge vaid teda praeguse vatise pehmiku, mahemuhedikust riigipeaga, kelle p\u00e4rast peab tundma h\u00e4bi. On hea, et kirjanike liidul on niisugune juht nagu Maarja Kangro, esimene naine selles ametis. Ainult sada kaks aastat asutamisest peale l\u00e4ks, et s\u00e4\u00e4rane ime juhtuks. Sada aastat ja natukene peale kulus selleks, et Looming saaks esimese naispeatoimetaja. V\u00f5imas konstellatsioon, pole midagi \u00f6elda.<\/p>\n

\u00dcheksak\u00fcmnendad, mil Eesti loov\u00adisikud poliitikas aktiivselt osalesid ning presidendiks v\u00f5is saada kirjanik, filmimees ja t\u00f5lkija, ei tule ilmselt enam kunagi tagasi, ja see ei ole mitte loojate, vaid poliitikute s\u00fc\u00fc. Professionaalsed poliitikud on avaliku elu juhtimise oma populistlike instinktidega \u00e4ra lagastanud; mitte \u00fcksnes konservatiivsed j\u00f5ud, vaid ka liberaalsed vingerdavad v\u00f5imule p\u00e4\u00e4semise ja seal p\u00fcsimise iha l\u00f5ksus. Sotsiaaldemokraatidel, kelle ridades Kangro viimati kohalikel valimistel kandideeris, ei ole ega ilmselt saa Eesti poliitika n\u00e4ruses konnatiigis l\u00e4hemal ajal\u00a0\u2013 kui \u00fcldse kunagi\u00a0\u2013 olema positsiooni, mida nende ideed v\u00e4\u00e4riksid, sest liberaalse demokraatiaga on laias ilmas kehvasti. Tarkadel ja haritud poliitikutel ei ole enam l\u00f6\u00f6ki, see aeg on l\u00e4bi. Praegune asjade seis ei v\u00f5imalda Kangro-kujulist poliitilise liidri kohta, mida v\u00f5iks t\u00e4ita ajastu intellektuaalseim, kompromissituim, m\u00e4\u00e4ratu sisemise j\u00f5uga luuletaja.<\/p>\n

N\u00f5nda elab luule ja looming poliitilisest m\u00f5juv\u00e4ljast lahus, omaette\u00a0\u2013 ent see ei v\u00f5ta ometi midagi selle v\u00f5imust ja v\u00f5imsusest. Isegi kui see ei haara kaasa laiemaid rahvahulki ega mobiliseeri masse, on tal see potentsiaal. Ajastu au ja s\u00fcdametunnistusena seisab Kangro kindlak\u00e4elise kaptenina oma raudsoomusega laeva ninas vahuseid laineid l\u00f5igates. Ta inspireerib oma l\u00f5ikavalt iroonilise naeratusega inimest vaatama iseenda silmakirjalikemaisse soppidesse. Sest nimelt silmakirjalikkus m\u00e4\u00e4ratleb t\u00e4nap\u00e4eva inimest k\u00f5ige kandvamal viisil\u00a0\u2013 ah, k\u00f5ik me tahame ju elus p\u00fcsida, saada elust k\u00e4tte rasvaseima, magusaima t\u00fcki, ent kui paljud meist k\u00fcsivad: mis on selle hind? Hinda ei maksa ju meie, seda maksavad need, kes meie eest surevad. Vene-Ukraina s\u00f5da k\u00e4ib viiendat aastat\u00a0\u2013 viiendat! Kes jaksab veel iga p\u00e4ev m\u00f5elda verest, mida Ukrainas valatakse iga jumala p\u00e4ev.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Ajastu au ja s\u00fcdametunnistusena seisab Maarja Kangro kindlak\u00e4elise kaptenina oma raudsoomusega laeva ninas vahuseid laineid l\u00f5igates.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Ken M\u00fcrk \/ ERR \/ Scanpix<\/p>\n

Moraalse imperatiivi kehtestaja<\/p>\n

Veri, mis tuleb inimesest v\u00e4lja, kui ta katki tehakse, on erk, sametine, energiline, v\u00e4rske, peaaegu h\u00f5\u00f5guv\u00a0\u2013 purustatud eksemplari vanusest s\u00f5ltumata. Ei, see ei saa kuidagi lohutada, et inimese soontes voolab parim v\u00f5imalik punane, mitte kopitanud bordoo, vanunud granaat ega puitunud henna. Sa pead olema verd l\u00e4hedalt vaadanud, nuusutanud, oma nahale m\u00e4\u00e4rinud, et l\u00f5puni tunda, kui kuradima s\u00fc\u00fcdi oled sa selles, et see ei ole sinu veri, mis imbub maasse. Kuhu sa vahid oma arust, mida sina j\u00f5llitasid, kui droon lendas? Vahtisid teksti ekraanil, ahv. Mida sa julged ette v\u00f5tta, kui n\u00e4ed ekraanil surnud beebit, tema v\u00e4ikest verist k\u00e4tt?<\/p>\n

Kangro on k\u00e4inud Ukrainas mitu korda, viinud sinna eesti loovisikute raha eest ostetud \u017egutte, et vere voolamist peatada, hulljulge, nagu ta on. Ja ometi tunneb tema end palju rohkem s\u00fc\u00fcdi kui need, kes on ainult omaette j\u00f5uetult halanud, peljanud s\u00f5ja siia j\u00f5udmist ja sepistanud plaane p\u00f5geneda sooja p\u00e4ikese alla, et j\u00e4tkata oma mugavat eksistentsi. Kangro tunnetab privileegi uinuda t\u00e4is k\u00f5huga satiinlinade vahel palju l\u00f5ikavama valuga kui need, kes p\u00e4evast p\u00e4eva t\u00e4idavad ajalehtede arvamusveerge s\u00f5ja l\u00f5pu stsenaariumidega, olemata ise Ukrainas k\u00e4inud ja sireenide huilates varjendisse jooksnud. Kangrol on rindereporteri hingeelu, ta on toonud Ukrainas valatud vere meile palju l\u00e4hemale kui nii m\u00f5nigi, keda selle eest riiklikul tasemel kiidetakse.<\/p>\n

Kangro on moraalse imperatiivi kehtestaja, tema imperatiiv on kategooriline ja halastamatu. Vaata peeglisse, raisk, n\u00f5uab ta, vaata! Tuleb viies kerjus, kiila pea k\u00fcljes \u00fcksikud hatused juuksetutid, vasaku \u00f5la all kark, kargule toetub k\u00e4rbunud jalg, tilluke paljas jalg jubedate roosade varvastega, ulatab keskklassi t\u00e4iss\u00f6\u00f6nud \u00f5lle- ja kokteilikaanijate poole oma v\u00f5idunud plasttopsi. Sa oskad k\u00f5rvale vaadata, muidugi, kes siis suudaks kogu maailma h\u00e4da kinni maksta, ja ega see ju kerjust aita, kui sa talle t\u00e4na midagi annad, ta joob selle kohemaid maha, homme tuleb j\u00e4lle samamoodi, n\u00e4ol ebamaiselt raevukas ilme, poolpaljas ihu k\u00f5leda tuule k\u00e4es habisemas. Annad kaks eurot kaaslase eest poolsalaja, ise ennast h\u00e4benedes, et lasksid vajutada s\u00fc\u00fcme\u00adnupule. Noh, s\u00fcdametunnistus, rasvunud s\u00f5brake, mida sa mulle siis r\u00e4\u00e4gid ka?<\/p>\n

Sa ei suuda ennast kujutleda tema asemele, sina, kes sa v\u00f5ib-olla vahel isegi romantiseerid sillaalust elu, privileegipimedana oma soojas voodis uinudes, kujutledes vabadust, mida kodutule omistad. Igaveseks vaba heaolu\u00fchiskonna muredest ja \u00e4ngidest, kurat k\u00fcll! V\u00f5ib-olla kujutad sa ette, kui n\u00e4rve\u00adk\u00f5ditav on keeta toitu pimedas ja k\u00fclmas Ukrainas sel ainsamal hetkel, kui seal parasjagu elektrit on: nii, palun seda kana veel, ja \u0161ampinjone ka, isegi veini leidub, ohoo, kallake mullegi. Kangro ei j\u00e4ta iseennast kultuuri- ja abisaadikuna irooniam\u00f5\u00f5gaga l\u00f5ikumata, ennast torkab ta halastamatult kui teisigi, sest see, kes kehtestab moraalse imperatiivi, peab l\u00f6\u00f6ma k\u00f5ige valusamini iseend, ja ta l\u00f6\u00f6b, kuni kaastundeorgan paistetab \u00fcles m\u00e4\u00e4rani, mil j\u00e4\u00e4b \u00fcle see kehast v\u00e4lja l\u00f5igata.<\/p>\n

Privileegipimeduse paljastaja<\/p>\n

Selles k\u00f5iges ei ole Kangro vaatest midagi uut. Privileegipimedust ja silmakirjalikkust rappis halastamatult juba 2019.\u00a0aastal ilmunud luulekogu \u201eTuul\u201c. T\u00f5si, siis ei olnud s\u00f5da veel alanud, aga inimene oli ikka seesama: ta sulges silmad k\u00f5ige ees, mis ebamugav, vastik ja kole. Kangro v\u00f5ttis inimesel kuklast kinni nagu pahandust teinud kutsikal, torkas ta nina otse hunnikusse, sundis vaatama h\u00e4da, vaesust ja \u00f5nnetust, mille v\u00f5imalikuks saamises oleme k\u00f5ik olnud osalised, s\u00fc\u00fcdi\u00a0\u2013 inimese, \u00fchiskonnana. Vaata, raisk, vaata! Vaatamisest ei piisa, sa pead n\u00e4gema, l\u00e4bi tundma, l\u00e4bi elama.<\/p>\n

Kangro viis panna lugejat tugevaid tundeid tundma on l\u00e4bi ja l\u00e4bi intellektuaalne. Autoris eneses ei ole mingi\u00adsugust sentimentaalsust, v\u00e4himatki tunden\u00f5retust, ta lahkab inimlikku silmakirjalikkust nagu kirurg laipa\u00a0\u2013 rahulikult, professionaalselt, k\u00fclma kirega. \u201eTuul\u201c on suurep\u00e4rane, \u201eParim v\u00f5imalik punane\u201c on sellesama esituslaadi j\u00e4rgmine, t\u00e4iuslik aste. Selles kogus ei ole \u00fchtegi n\u00f5rka teksti, iga s\u00f5na ja rida on paigas, see on t\u00e4iuslik teraskonstruktsioon, milles ei ole mitte midagi \u00fclearu ega v\u00e4himatki puudu. Pehme t\u00e4itematerjal puudub absoluutselt\u00a0\u2013 ei mingit k\u00f5rvalekallet, mitte \u00fchtegi juhuslikku s\u00f5na v\u00f5i rida, k\u00f5ik kannab. See ongi Kangro fenomen: k\u00fclma kalkulatsiooniga, puhta intellektuaalsuse pealt loodud terasest hoone, mis tekitab tugevaid tundeid nimelt oma t\u00e4psuse ja l\u00f5ikavusega. Seda lugeda on nagu mediteerida m\u00f5\u00f5ga vaheduse \u00fcle.<\/p>\n

Mainimata ei tahaks j\u00e4tta allusioone, mis on Kangro luulele ikka omased olnud ning mis seekord on eriti l\u00f5bustavad. M\u00f5ni n\u00e4ide: hotellitoa koristaja, \u201ekes taevani t\u00f5ustes ei v\u00f5i ise voodisse viskuda\u201c (lk\u00a049), \u201eKUS VANATAAT K\u00c4EK\u00d5RVAL MIND\u00a0\/ VIIS OTSE P\u00d5RGUSSE\u201c (lk\u00a052, suurt\u00e4hed on \u00f5igupoolest \u00fclearused, see \u00fcmber\u00fctlus karjub n\u00e4kku niikuinii) ja kaks Heideggeri: \u201enii et ikkagi peab\u00a0\/ \u00fclepea peaaegu eimiski\u00a0\/ j\u00e4tkama olemist\u201c (lk\u00a058, parodeerib \u00dclo Matjuse Heideggeri-t\u00f5lkeid) ja \u201ekus aga elu on, seal kasvab ka oht\u201c (lk\u00a021, see on tegelikult muidugi H\u00f6lderlin, parafraasi on kaasatud nii Mati Sirkli \u201eKus aga oht on, seal kasvab ka rohi ta vastu\u201c kui ka Matjuse Heideggeri-t\u00f5lgetest tuntud \u201eKus aga oht on, seal kasvab ka p\u00e4\u00e4stev\u201c, pigemini viimane). Millised h\u00fcpped, enjoy! Selliste eest annaksin kolm v\u00f5i enamgi tilka verd oma soontest, mida ei ole l\u00e4bistanud \u00fckski teine terariist peale vereprooviv\u00f5tja n\u00f5ela.<\/p>\n

Tarduge \u00f5udusest<\/p>\n

Oma kibeda koosa saavad k\u00e4tte grimeeritud n\u00e4gudega \u00f5htustes stuudiotes targutavad asjatundjad, kultuurib\u00fcrokraadid, kes pressivad aruandlustabelitesse k\u00f5ik oma rahataotluse eesm\u00e4rgid lohakalt s\u00f5nastanud l\u00fc\u00fcrilised joodikud, valusalt ausad luuletajad, kelle element ei ole Excel, konverentsilt konverentsile kihutavad moraalifantoomid, pedofiilidest kirikuisad ja seesinane sitane keskklass, kes palub taevaisalt oma igap\u00e4evast arrogantsi ja muud tilulilu. Kangro k\u00f5iken\u00e4gev silm on justkui \u00fche halastamatu jumala oma, kes silmakirjatsejale lunastust ette ei n\u00e4e. Taevav\u00e4raval hingesid kaaluv Kangro tuletab Peetrusena iga\u00fchele meelde tema h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsed hetked: kes kahmas laste eest viimase k\u00fc\u00fcslaugus immutatud hiidkreveti (mm, ma tegelikult ei usu, et lapsed seda s\u00f6\u00f6ksid, aga see on ka ainus etteheide), kes ei lasknud rasedal t\u00fcrgi naisel rongis enda k\u00f5rvale istuda, sest seal reisis tema kott, kes vihkas kasse ja kellel oli kohutav maitse. L\u00f5puks teatab Kangro-Peetrus, et ta on v\u00e4sinud ja tegi lihtsalt nalja, ning mulle meenub Pontius Pilatus, kellel valutas pea, kui ta pidi Jeesuse \u00fcle kohut m\u00f5istma.<\/p>\n

Ometi, kui kord kohtum\u00f5istmiseks l\u00e4heb, siis annaksin selle \u00fclesande k\u00f5hklemata nimelt halastamatult \u00f5iglase Kangro k\u00e4tte. Andeksandmise s\u00f5numit on kuulutatud k\u00fcllalt, ja mis on sellest k\u00f5igest v\u00e4lja tulnud? Inimese sisimat silmakirjalikkust on loodetav lunastus ainult toitnud, mingit meeleparandust ei ole saabunud. Vastupidi, mida paremaks on elu aastasadadega l\u00e4inud, seda rohkem rasva on moraaliapostlid ennast s\u00f6\u00f6nud, seda k\u00fc\u00fcnilisemaks on muutunud poliitikud ja talumatumalt mugavaks me k\u00f5ik. Kui kaua veel pidada t\u00e4htsaid topiseid vitriinis? Kuni maailmakest jagub? K\u00f5ik teie, kes te somes kassipiltidele s\u00fcdameid laote, te hoidke hinge kinni, sest \u00fchel p\u00e4eval sammub teile t\u00e4naval vastu hiiglaslik, haavamatu, hiiglasuur s\u00fcda\u00a0\u2013 Maarja Kangro. Tarduge \u00f5udusest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maarja Kangro, Parim v\u00f5imalik punane. Luuletusi aastaist 2020\u20132025. Kujundanud Jaanus Samma. N\u00e4htamatu Ahv, 2025. 88\u00a0lk. Maarja Kangrol on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":122233,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,12019,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-122232","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maarja-kangro","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116180684924144579","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122232","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=122232"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122232\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/122233"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=122232"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=122232"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=122232"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}