Eestis v\u00f5iks t\u00f5siselt kaaluda astmelise maamaksu kehtestamist, mis ei karistaks tootmist, vaid piiraks maa liigset koondumist, kirjutab Marii J\u00e4rve.<\/p>\n
Eesti p\u00f5llumajanduses toimuvat on aastaid kirjeldatud kui paratamatut moderniseerumist: majapidamiste arv v\u00e4heneb, keskmise p\u00f5llumajandustootja suurus kasvab ning tootmine koondub v\u00e4ikese arvu suurte p\u00f5llumajandustootjate k\u00e4tte.<\/p>\n
V\u00e4rskelt avaldatud teadusuuring n\u00e4itab, et tegemist ei ole lihtsalt efektiivsuse kasvuga, vaid \u00fcha s\u00fcveneva ebav\u00f5rdsusega, millel on kaugeleulatuvad sotsiaalsed ja regionaalsed tagaj\u00e4rjed. K\u00fcsimus pole enam selles, kas maa koondub, vaid selles, kuidas riik sellele reageerib.<\/p>\n
Hiljuti ilmunud teadusartiklis* anal\u00fc\u00fcsisime Eesti p\u00f5llumajandusmaa jaotust ning m\u00f5\u00f5tsime ebav\u00f5rdsust meetodiga, mida kasutatakse tavaliselt sissetulekute ebav\u00f5rdsuse hindamiseks. Tulemused on k\u00f5nekad. Kui 2011. aastal oli ebav\u00f5rdsus veel m\u00f5\u00f5dukal tasemel, siis 2023. aastaks oli see m\u00e4rgatavalt kasvanud ning mitmes maakonnas j\u00f5udnud juba k\u00f5rgele tasemele.<\/p>\n
K\u00f5ige ilmekam on aga pilt kogu Eesti l\u00f5ikes: vaid \u00fcks protsent p\u00f5llumajanduslikest majapidamistest kasutab 31 protsenti kogu p\u00f5llumajandusmaast, samal ajal kui ligi kolmveerand majapidamistest peab toime tulema vaid \u00fcheksa protsendi maaga. See ei ole tasakaalustatud struktuur, vaid selge koondumine.<\/p>\n
See ei ole ainult p\u00f5llumajanduse teema<\/p>\n
P\u00f5llumajandusmaa ei ole tavaline tootmisressurss. See m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra, kes saab maal elada, ettev\u00f5tlust arendada ja tulevikku planeerida. Kui maa koondub \u00fcksikute suurte majapidamiste ja ettev\u00f5tete k\u00e4tte, kaob v\u00e4iksematel tootjatel ja uutel tulijatel reaalne ligip\u00e4\u00e4s maale. See k\u00f5ik t\u00e4hendab v\u00e4hem noori p\u00f5llumehi, v\u00e4hem mitmekesist ettev\u00f5tlust ning l\u00f5puks ka h\u00f5redamat maaelu.<\/p>\n
Uuring n\u00e4itab, et k\u00f5ige suurem koondumine on maakondades, kus suurte majapidamiste osakaal on kasvanud k\u00f5ige kiiremini. Just nendes piirkondades on ka surve kohalikele kogukondadele ja t\u00f6\u00f6kohtadele k\u00f5ige tugevam. Maa koondumine ei puuduta ainult seda, kellele maa kuulub, vaid seda, kes ja kuidas seda kasutab, ning sellega liigub ka otsustus\u00f5igus kohalikust kogukonnast eemale.<\/p>\n
Sageli v\u00e4idetakse, et suured tootjad tagavad parema efektiivsuse ja rahvusvahelise konkurentsiv\u00f5ime. Teatud m\u00f5\u00f5dikute j\u00e4rgi v\u00f5ib see t\u00f5si olla, kuid tootmismaht ei ole ainus kriteerium, mille j\u00e4rgi hinnata p\u00f5llumajanduse rolli \u00fchiskonnas. Laiemas plaanis kaasnevad koondumisega riskid: intensiivsem maakasutus, monokultuurid, surve muldadele ja elurikkusele ning suurem haavatavus kriiside suhtes. V\u00e4iksemate ja keskmise suurusega majapidamiste roll kohaliku toidus\u00fcsteemi ja maastiku hoidjana j\u00e4\u00e4b seejuures tahaplaanile.<\/p>\n
“Eestis puuduvad sisulised piirangud sellele, kui palju maad v\u00f5ib \u00fcks majapidamine v\u00f5i seotud ettev\u00f5tete v\u00f5rgustik kasutada.”<\/p>\n
P\u00e4rast taasiseseisvumist killustus maaomand, kuid p\u00f5llumajanduslik tootmine koondus j\u00e4rk-j\u00e4rgult nende k\u00e4tte, kellel oli rohkem kapitali ja parem ligip\u00e4\u00e4s toetustele. Euroopa Liidu \u00fchise p\u00f5llumajanduspoliitika pindalap\u00f5hised toetused on seda suundumust v\u00f5imendanud. Eestis puuduvad sisulised piirangud sellele, kui palju maad v\u00f5ib \u00fcks majapidamine v\u00f5i seotud ettev\u00f5tete v\u00f5rgustik kasutada.<\/p>\n
Tulemuseks on s\u00fcsteem, kus turuj\u00f5ud t\u00f6\u00f6tavad j\u00e4rjekindlalt koondumise kasuks. See on poliitikavalikute ja regulatsioonide \u2013 v\u00f5i nende puudumise \u2013 otsene tagaj\u00e4rg.<\/p>\n
Mida saaks teha teisiti?<\/p>\n
Maa koondumine ei ole paratamatus. Paljud Euroopa riigid on otsustanud, et maa ei ole tavaline kaup. On kehtestatud erinevaid mehhanisme, mis tasakaalustavad turuj\u00f5ude: maaomandi \u00fclempiirid, eelisostu\u00f5igused noortele ja alustavatele p\u00f5llumeestele, riiklikud maapangad v\u00f5i tugevamad maksumehhanismid suurtele maaomanikele.<\/p>\n
Eestis v\u00f5iks t\u00f5siselt kaaluda astmelise maamaksu kehtestamist, mis ei karistaks tootmist, vaid piiraks maa liigset kuhjamist. Samuti vajame suuremat l\u00e4bipaistvust: kes tegelikult kontrollib Eesti p\u00f5llumajandusmaad ja kui palju on seda koondunud seotud ettev\u00f5tete k\u00e4tte? Meie e-riik annab selleks tehnilised v\u00f5imalused, k\u00fcsimus on poliitilises tahtes.<\/p>\n
Need meetmed ei t\u00e4hendaks suurtootmise keelamist ega efektiivsuse l\u00e4mmatamist, vaid aitaksid taastada tasakaalu, kus erineva suurusega majapidamistel on realistlikult v\u00f5imalik koos eksisteerida.<\/p>\n
K\u00fcsimus ei ole selles, kas suured p\u00f5llumajandusettev\u00f5tted peaksid eksisteerima. Nad on ja j\u00e4\u00e4vad Eesti p\u00f5llumajanduse oluliseks osaks. K\u00fcsimus on, kas Eesti maaelu j\u00e4\u00e4b elavaks ja mitmekesiseks v\u00f5i liigume mudeli poole, kus maa on tootmisressurss v\u00e4heste k\u00e4es ja kogukonnad selle \u00fcmber h\u00e4\u00e4buvad?<\/p>\n
Maa on piiratud ressurss. Kui see kord koondub, ei p\u00f6\u00f6rdu see protsess enam lihtsalt tagasi.<\/p>\n