{"id":122341,"date":"2026-03-06T09:11:15","date_gmt":"2026-03-06T09:11:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/122341\/"},"modified":"2026-03-06T09:11:15","modified_gmt":"2026-03-06T09:11:15","slug":"haridusteadlased-peavad-moistlikuks-kaotada-koolides-arvuline-hindamine-haridus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/122341\/","title":{"rendered":"Haridusteadlased peavad m\u00f5istlikuks kaotada koolides arvuline hindamine | Haridus"},"content":{"rendered":"

“Kas te kujutate ette, et teile pannakse p\u00e4rast igat t\u00f6\u00f6p\u00e4eva hinne?” k\u00fcsis haridusps\u00fchholoog Kati Aus. V\u00f5i kui inimene proovib oma t\u00f6\u00f6d teha, aga igal sammul tahab keegi kogu aeg tagasisidestada. Koolis haridusps\u00fchholoogi s\u00f5nul taoline olukord valitseb, sest niipea, kui laps tundi j\u00f5uab, hakkab ta kohe tagasisidet saama.<\/p>\n

Aus on uuringutele toetudes veendunud, et hinnetel on lapse minapildile ja ps\u00fc\u00fchikale pigem negatiivne m\u00f5ju. “Hinded on suur lihtsustus, mille p\u00f5hjal hakkavad \u00f5ppijad omale v\u00e4\u00e4rtust k\u00fclge pookima. Mida v\u00e4iksem on laps, seda enam hakkab ta oma minapilti siduma selle \u00fche numbriga, mille ta koolis saab,” lausus ta.<\/p>\n

K\u00fcll aga ei ole Ausi s\u00f5nul see p\u00e4ris nii lihtne, et keelame hinded \u00e4ra ja siis on k\u00f5ik korras. Kui s\u00f5naline tagasiside on stiilis v\u00e4ga hea, hea, rahuldav, mitterahuldav, siis ei erine see kuidagi numbrilisest hindamisest ning see on ikkagi silt. Samamoodi on lihtsustatud sildid kleepsud v\u00f5i naerun\u00e4od, mida kasutatakse vahel algklassides. Need m\u00f5juvad lastele samamoodi nagu hinded.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste s\u00f5nas, et \u00f5pilase arengu toetamiseks ei ole \u00fcldse hindeid vaja. “Hindeid on vaja pigem hariduss\u00fcsteemil: koolidel, omavalitsustel, riigil, et oleks lihtsam j\u00e4lgida ja m\u00e4rgata seda, kui kuskil oleks tuge vaja,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

K\u00fcll aga tuleb siin tema s\u00f5nul eristada kahte eraldi teemat: kas r\u00e4\u00e4kida hindamisest v\u00f5i tagasisidestamisest. Hindamisel ei ole olulist vahet, kas kasutada numbrilist v\u00f5i s\u00f5nalist skaalat, kui skaala ise on sisuliselt samasugune. Hindeskaala ei toeta tema s\u00f5nul \u00f5ppimist kuigi palju, olenemata sellest, milline see on.<\/p>\n

Seevastu toetab \u00f5ppimist sisuline edasiviiv tagasiside. Selline, mis aitab \u00f5pilasel m\u00f5ista, kuidas asju paremini teha ja tekitab temas tahte paremini teha. Hea tagasiside andmine on Pedaste s\u00f5nul osa \u00f5petaja t\u00f6\u00f6st. “Kui m\u00f5ni \u00f5petaja praegu seda ei tee ja ainult hindab, siis see on n\u00e4ide, mida ei tasuks kellelegi eeskujuks tuua,” \u00fctles ta.<\/p>\n

\u00d5nneks on tema s\u00f5nul palju \u00f5petajaid, kes oskavad tagasisidet h\u00e4sti anda. Need \u00f5petajad, kes aga ei anna sisukat tagasisidet, peaks professori s\u00f5nul v\u00f5tma aega enese t\u00e4iendamiseks: lugemiseks, m\u00f5tlemiseks, teistega kogemuste jagamiseks ning hindamisele ja tagasisidele keskenduvate koolituste l\u00e4bimiseks.<\/p>\n

Endine haridusminister ja Tartu \u00dclikooli doktorant Liina Kersna (Reformierakond) usub, et haridusvaldkond tervikuna ootab hinnete kaotamist v\u00e4ga. Paljud koolid on sellisel kujul hindamisest juba ise loobunud. “See on t\u00e4iesti m\u00f5istlik ja arusaadav. Teaduslik teadmine \u00fctleb, et viiepallis\u00fcsteemis hindamine ei ole k\u00f5ige parem viis toetada \u00f5ppija \u00f5ppimist,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Margus Pedaste t\u00f5i v\u00e4lja, et kuigi pidevalt r\u00e4\u00e4gitakse viiepallis\u00fcsteemist, siis reaalselt on kasutusel neljapallis\u00fcsteem, sest hinne 2 on juba mitterahuldav ning sageli ei eristata kahte \u00fchest.<\/p>\n

Teine probleem praeguse s\u00fcsteemiga on see, et hindeskaala pole pidev. Kui hinde 5 saamiseks on vaja 90 protsenti tulemust, 4 saamiseks 70 protsenti, siis \u00fchel juhul on hindevahemik 10 ja teisel juhul 20 protsenti. See muudab ebaselgeks keskmise hinde arvutamise. Seega m\u00e4ngib rolli skaala pikkus. Pedaste hinnangul on seet\u00f5ttu pikem skaala, n\u00e4iteks 10-palli skaala, parem.<\/p>\n

“Pikem skaala v\u00f5imaldab paremini eristada \u00f5pilasi ning m\u00e4rgata juba v\u00e4iksemat arengut. Samas hindamisest ja skaalast on ikkagi olulisem tagasiside andmine. Just arengu ja \u00f5ppimise toetamine peaks olema tagasisidestamise peamine eesm\u00e4rk,” s\u00f5nas Pedaste.<\/p>\n

Ta t\u00f5i n\u00e4ite \u00fchest laialt viidatud metaanal\u00fc\u00fcsist pealkirjaga “The power of feedback<\/a>“. Selles leiti paljude metaanal\u00fc\u00fcside anal\u00fc\u00fcsile tuginevalt, milline on erinevate tagasisidetegevuste efekt \u00f5pilaste tulemustele ja suutlikkusele. Suurim m\u00f5ju on informatiivsel tagasisidel ja juhistel, mis suunavad \u00f5pilasi \u00fclesandeid t\u00f5husamalt tegema. V\u00e4ga v\u00e4ike efekt on sellel, kui \u00f5ppijat lihtsalt kiita (n\u00e4iteks \u00f6elda, et su hinne on 5, suurep\u00e4rane v\u00f5i anda tubli tulemust iseloomustav kleeps), tasustada (mingi tunnustusega) v\u00f5i karistada (nt hinne 1, 2, mitterahuldav, peale tunde j\u00e4tmine, kodus millegi keelamine kehva tulemuse p\u00e4rast).<\/p>\n

Tagasisidestamise kultus<\/p>\n

Haridusps\u00fchholoog Kati Ausi s\u00f5nul on hinnete maailmas mindud seda teed, kus tagasisidet antakse h\u00e4sti lihtsustatult selle kohta, kus \u00f5ppur parasjagu on. \u00d5ppimist toetav eesm\u00e4rk on tema s\u00f5nul aga selline, kus \u00f5pilane saab teada, kus ta praegu on ja mis v\u00f5iksid tema j\u00e4rgmised sammud olla.<\/p>\n

Ta t\u00f5i v\u00e4lja, kuidas on oluline liikuda sinna suunda, kus \u00f5petaja ei pea andma kogu aeg individuaalset tagasisidet. Selle asemel anal\u00fc\u00fcsitakse t\u00f6id koos \u00f5pilasega ehk see oleks dialoogiline ning \u00f5pilane saab ise aru, kus on arengukohad.<\/p>\n

“Meil on hirmus tagasisidestamise kultus: keegi peab kogu aeg kellelegi hinnanguid andma. Tekib tunne, nagu koolis k\u00e4iaksegi ainult hinnanguid saamas ja voolav dialoogiline \u00f5ppimise protsess kaob selle asja sees \u00e4ra,” lausus Aus.<\/p>\n

Liina Kersna n\u00f5ustub, et dialoogid \u00f5ppijatega on klassiruumis h\u00e4sti oluline tagasiside vorm. “N\u00e4iteks uurida \u00f5pilaselt, kuidas ta selle lahenduseni j\u00f5udis ja \u00e4rgitada m\u00f5tlema, kuidas edasi ja kust saada lisainfot jne. Sellised \u00f5petajate suunavad k\u00fcsimused on kindlasti v\u00e4ga kasulikud selleks, et \u00f5ppija saaks areneda,” kirjeldas ta.<\/p>\n

Kersna meelest on v\u00e4ga oluline, et \u00f5ppijaid \u00f5petataks juba varakult esimeses kooliastmes seadma endale eakohaseid eesm\u00e4rke, j\u00e4lgima oma \u00f5ppimist ja liikuma eesm\u00e4rkide suunas. “Ma olen oma doktorit\u00f6\u00f6 uuringus n\u00e4inud, kuidas isegi v\u00e4ga v\u00e4ikesed \u00f5ppijad on v\u00f5imelised oma \u00f5ppimist ise hindama, kui anda neile selleks v\u00f5imalus ja turvaline keskkond. Eneseanal\u00fc\u00fcs on \u00f5ppimise igap\u00e4evane osa. Peaksime julgustama \u00f5ppijaid iseennast anal\u00fc\u00fcsima ning v\u00e4hem andma k\u00f5rvalt tagasisidet,” m\u00e4rkis Kersna.<\/p>\n

Ta t\u00f5i n\u00e4itena, et kui \u00f5pilased lahendavad t\u00f6\u00f6vihikust m\u00f5ne \u00fclesande, siis nad teavad, kust leida \u00f5igesti lahendatud n\u00e4ited. Nii saavad nad ise kontrollida, kas neil l\u00e4ks \u00f5igesti v\u00f5i kus tekkisid vead. Seej\u00e4rel saavad nad kaaslaste v\u00f5i \u00f5petajatega arutada, miks need vead tulid ja neid siis parandada. Samamoodi on tema s\u00f5nul oluline suunata \u00f5pilasi omavahel \u00fcksteisele tagasisidet andma. “See ei ole hea variant, kui \u00f5petaja \u00fctleb, mis on \u00f5ige v\u00f5i vale, vaid \u00f5petaja peab suunama \u00f5ppijat m\u00f5tlema,” m\u00e4rkis Kersna.<\/p>\n

K\u00fcll aga r\u00f5hutas ta, et see peaks toimub eakohaselt ja samm sammu haaval. N\u00e4iteks v\u00f5ib esimese klassi lapsele anda valida \u00fclesannete lahendamise j\u00e4rjekorra, selmet \u00f5petaja \u00fctleb talle ette, mis j\u00e4rjekorras minna. V\u00f5i siis annab \u00f5petaja valida, millise \u00f5pipartneri laps omale valib. “Kui ta on saanud selliseid v\u00e4ikeseid valikuid harjutada, siis kolmandas-neljandas klassis on ta juba v\u00f5imeline tegema s\u00fcgavamaid valikuid,” \u00fctles Kersna.<\/p>\n

Hirm eksida<\/p>\n

Kati Aus t\u00f5i v\u00e4lja, et sageli h\u00e4irivad igap\u00e4evast \u00f5ppimisprotsessi just hinded ise. “Lapsed ei julge eksida. Nad saavad ju alati karistada, kui nende m\u00f5tlemine on alles nii-\u00f6elda pooleli. Samas peavad nad kogu aeg panema oma m\u00f5tlemist proovile tehes mingit testi,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Kersna s\u00f5nul viib see selleni, et \u00f5ppimine toimub pidevalt \u00e4revas \u00f5hkkonnas, aga see ei peaks n\u00f5nda olema. “Koolid on ju loodud selleks, et lapsed saaksid \u00f5ppida. Seega me peaksime kasutama t\u00e4nap\u00e4evast teaduslikku teadmist selleks, et luua klassiruume, kus \u00f5pilane tahab \u00f5ppida. Mitte aga selliseid klassiruume, kus \u00f5ppijad tahavad \u00f5ppida vaid hinde p\u00e4rast,” lausus ta.<\/p>\n

Aus t\u00f5i v\u00e4lja, kuidas \u00fcha enam r\u00e4\u00e4gitakse sellest, et \u00f5ppida ei tohiks hinnete p\u00e4rast. “Kui me aga toome hinded m\u00e4ngu, siis ei saa eeldada, et nad ei \u00f5pi hinnete p\u00e4rast,” \u00fctles ta. Uuringud on haridusps\u00fchholoogi s\u00f5nul v\u00e4lja toonud, kuidas hindeid kasutatakse praegu sageli motivaatorina.<\/p>\n

“Need t\u00f5esti panevad m\u00f5ned \u00f5pilased pingutama ja \u00f5ppima, aga nad pingutaksid ja \u00f5piksid palju s\u00fcgavamalt, kui me aitaksime neil teistmoodi motivatsiooni leida. Kui \u00f5petaja v\u00f5tab hinnetega motiveerimise \u00e4ra, siis kuidas me tegelikult need \u00f5ppijad p\u00e4riselt ja m\u00f5nusalt \u00f5ppima saame,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Liina Kersna kinnitas, et hinded v\u00f5ivad \u00f5ppides motivatsiooni veidi juurde anda, aga see ei toeta s\u00fcgavat \u00f5ppimist. “Kui \u00f5ppija on \u00f5ppinud hinde p\u00e4rast mingi teema selgeks, siis t\u00f5en\u00e4oliselt uus teadmine ka ununeb kiiresti,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Hindamine peaks toetama \u00f5ppija \u00f5ppimist ja uute teadmiste omandamist niimoodi, et see innustaks \u00f5ppijat juurde \u00f5ppima ja pingutama. “Ma ei tea, kui palju hinne kolm v\u00f5ib \u00fcht \u00f5pilast inspireerida rohkem pingutama? T\u00f5en\u00e4oliselt mitte v\u00e4ga,” arutles Kersna.<\/p>\n

\u00dche argumendina toovad idee kriitikud v\u00e4lja seda, et hindeid on vaja selleks, kui keegi tahab minna mujale riiki edasi \u00f5ppima. Ausi s\u00f5nul saab tagasisidet \u00fcmber teisendada arvuliseks. Teine variant on standardiseeritud testid, et n\u00e4ha, kas \u00f5pilane on omandanud mingid vastavad oskused.<\/p>\n

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) plaanib 2035. aastast minna algklassides \u00fcle \u00fchtsele s\u00f5nalisele hindamisele. Ministeeriumi eesm\u00e4rk on asendada viiepallis\u00fcsteem mitmekesisema skaalaga. Ministeeriumis r\u00f5hutati, et otsused pole veel l\u00f5plikult tehtud ja hindamise tulevikku arutatakse koos huvir\u00fchmadega s\u00fcgisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Kas te kujutate ette, et teile pannakse p\u00e4rast igat t\u00f6\u00f6p\u00e4eva hinne?” k\u00fcsis haridusps\u00fchholoog Kati Aus. V\u00f5i kui inimene…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":122342,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,22993,10902,56569,28,29,11236,95,15172,19,26522,2913,25,56570,407,2424,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-122341","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hindamine","tag-hinded","tag-kati-aus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liina-kersna","tag-maailm","tag-margus-pedaste","tag-news","tag-opimotivatsioon","tag-oppimine","tag-populaarseimad-lood","tag-tagasisidestamine","tag-tallinna-ulikool","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116181459767180714","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122341","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=122341"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122341\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/122342"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=122341"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=122341"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=122341"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}