{"id":122360,"date":"2026-03-06T09:34:16","date_gmt":"2026-03-06T09:34:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/122360\/"},"modified":"2026-03-06T09:34:16","modified_gmt":"2026-03-06T09:34:16","slug":"maapinna-kuju-hagustab-soodes-piirkondlikke-kliimamustreid-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/122360\/","title":{"rendered":"Maapinna kuju h\u00e4gustab soodes piirkondlikke kliimamustreid | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlaste juhitud rahvusvaheline uurimisr\u00fchm uuris<\/a> L\u00e4\u00e4ne-Siberis asuva Mukhrino soo viimase 10 000 aasta pikkust ajalugu, leides muu hulgas j\u00e4lgi enam kui 6500 aasta tagusest laiaulatuslikust \u00fcleujutusest.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4ne-Siberi madalik talletab ligikaudu viiendikku maailma turbavarudest, toimides tohutu s\u00fcsinikul\u00f5ksuna. Kui kliimamuutuse sealsete \u00f6kos\u00fcsteemide tasakaalu rikuvad, v\u00f5ib seel\u00e4bi paiskuda atmosf\u00e4\u00e4ri muu hulgas suurel hulgal metaani ja s\u00fcsihappegaasi. Usaldusv\u00e4\u00e4rsemate kliimaprognooside ja t\u00e4psete mudelite loomiseks on vaja esmalt saada paremini aru kohalikest erip\u00e4radest. Eelk\u00f5ige tuleb m\u00f5ista, kuidas reageerivad keskkonnamuutustele sood ja rabad.<\/p>\n

Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlased eesotsas nooremprofessor Leeli Amoniga keskendusid ligikaudu 75 ruutkilomeetri suurusele Mukhrino soole, mis on \u00fcks piirkonna paremini uuritud objekte. T\u00e4psemateks ennustusteks uurisid nad s\u00fcgavaid turbakihte. Raba toimib loodusliku ajamasinana, mis salvestab infot mineviku temperatuuri ja sademete kohta.<\/p>\n

Teadlased m\u00e4rkasid, et kuivadel perioodidel muutus soo metsaks, kuid niiskem aeg t\u00f5i tagasi lagedad samblav\u00e4ljad. L\u00e4\u00e4ne-Siberis kasvasid juba ammustel aegadel kased ja m\u00e4nnid, soojematel ajaj\u00e4rkudel leidus piirkonnas isegi p\u00e4rna.<\/p>\n

Uurimisr\u00fchm tegi kindlaks, et soo areng s\u00f5ltub mitmest tegurist korraga. Kuigi kliima pani paika piirkonna \u00fcldise niiskuse ja temperatuuri, m\u00e4\u00e4rasid just kohalik maapinna reljeef ja vee liikumine selle, kuidas need laiemad muutused soos kohapeal tegelikult v\u00e4lja n\u00e4gid. “Tuvastasime nii l\u00fchema- kui pikemaajalisi veetaseme muutusi,” selgitas Amon: “M\u00f5nel kuivemal perioodil hakkas mingi osa isegi metsastuma, samas kui niiskematel aegadel taastusid avatud ja samblarohked sookooslused.”<\/p>\n

Minevikupildi kokkupanemiseks kasutasid teadlased mitut erinevat meetodit. Nad puurisid soost v\u00e4lja mitu turbas\u00fcdamikku ning anal\u00fc\u00fcsisid neis leiduvaid taimej\u00e4\u00e4nuseid ja \u00f5ietolmu. Pinna niiskust aitasid hinnata mikroskoopiliste am\u00f6\u00f6bide j\u00e4\u00e4nused, mis s\u00e4ilivad turbas tuhandeid aastaid. Need v\u00e4ikesed organismid reageerivad veetaseme muutustele v\u00e4ga kiiresti ja annavad l\u00fchiajaliste k\u00f5ikumiste kohta t\u00e4pset infot.<\/p>\n

Saamaks t\u00e4iendavat kindlust, otsisid teadlased turbast ka keemilisi j\u00e4lgi, biomarkereid. N\u00e4iteks aitasid taimelehtedest p\u00e4rit vahad hinnata, millal t\u00e4pselt muutus keskkond toitainevaesemaks. Tulemused osutasid, et umbes 8800 aastat tagasi v\u00f5ttis soo \u00fcle Eestiski laialt levinud pruun turbasammal.<\/p>\n

Amoni s\u00f5nul andis just mitme proovi k\u00f5rvutamine usaldusv\u00e4\u00e4rse tulemuse. “Kasutasime mitmeid erinevaid anal\u00fc\u00fcsimeetodeid ning uurisime mitut turbapuurs\u00fcdamikku sama soo piires. Nii saime t\u00e4psema pildi sellest, mis m\u00f5jutas soo arengut rohkem \u2013 kliima v\u00f5i kohalikud keskkonnatingimused.”<\/p>\n

Kuigi kliima suunas piirkonna \u00fcldist arengut, leidsid teadlased sama soo piires m\u00e4rgatavaid ajalisi nihkeid. Turbakihtide kogunemine algas erinevates puurimiskohtades erineval ajal, sest alusp\u00f5hja reljeef oli ebatasane. See kinnitab, et \u00fcheainsa proovi p\u00f5hjal ei saa teha p\u00f5hjapanevaid j\u00e4reldusi terve suure \u00f6kos\u00fcsteemi kohta. Kohalikud tingimused moonutasid kohati isegi laiemat kliimasignaali.<\/p>\n

Eriti huvitavaks leiuks oli teadlaste hinnangul umbes 6700\u20136800 aastat tagasi soos valitsenud v\u00e4ga m\u00e4rg ajaj\u00e4rk. Avastus langeb kokku varasema uuringuga, mis leidis l\u00e4hedalasuva j\u00e4rve setetest p\u00e4rit j\u00e4lgi Obi j\u00f5e laiaulatuslikust \u00fcleujutusest. Taolisi \u00e4\u00e4rmuslikke s\u00fcndmusi lahti m\u00f5testades on tulevikus tunduvalt lihtsam prognoosida, kuidas kliima ja maastik teineteist m\u00f5jutavad.<\/p>\n

Amon r\u00f5hutas vajadust n\u00e4htust edasi uurida: “Kas seda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt niisket perioodi saab tuvastada teistes j\u00f5ele l\u00e4hedal asuvates uurimiskohades? Kuidas sellise massiivse veehulgaga j\u00f5e \u00fcleujutused m\u00f5jutasid regionaalset kliima arengut? Mil m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutab soode arengut kohalik keskkond ning mil m\u00e4\u00e4ral piirkondlik kliima?”<\/p>\n

Leeli Amon kirjutab tulemustest koos oma kolleegidega ajakirjas The Holocene<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlaste juhitud rahvusvaheline uurimisr\u00fchm uuris L\u00e4\u00e4ne-Siberis asuva Mukhrino soo viimase 10 000 aasta pikkust ajalugu, leides…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":122361,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2354,56589,28,29,56588,56590,19,56592,56591,25,5593,23,24,42,22,20,30],"class_list":["post-122360","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliimamuutused","tag-laane-siberi-turbavarud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-leeli-amon","tag-mukhrino-soo","tag-news","tag-obi-jogi","tag-paleookoloogilised-meetodid","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-tehnikaulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-turvas","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116181549978346764","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122360","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=122360"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122360\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/122361"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=122360"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=122360"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=122360"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}