{"id":122400,"date":"2026-03-06T10:37:14","date_gmt":"2026-03-06T10:37:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/122400\/"},"modified":"2026-03-06T10:37:14","modified_gmt":"2026-03-06T10:37:14","slug":"madis-aben-kultuuri-rahastamise-vorreldavusest-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/122400\/","title":{"rendered":"Madis Aben: kultuuri rahastamise v\u00f5rreldavusest | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kultuuri riikliku rahastamise k\u00fcsimus kerkib ikka ja j\u00e4lle esile ning arvamused selle piisavusest on diametraalselt erinevad. Mingis m\u00f5ttes ongi meil raha ja kultuuri suhe vastuoluline, kuna v\u00f5rreldes meie sissetulekutega ehk osakaaluna majanduse mahust toetab Eesti riik kultuuri ja sporti Euroopa Liidu v\u00f5rdluses rikkalikult. Aga kuna see kultuuri- ja spordip\u00f5ld on meil \u00fcksjagu lai, siis j\u00e4tkub igale soovijale vaid natukene ja mitte alati v\u00e4\u00e4riliselt.<\/p>\n

Uue aspekti t\u00f5i selles diskussioonis sisse Tanel Tein<\/a>, kes v\u00e4itis, et “Eesti kultuur \/-\/ on valesti m\u00f5\u00f5detud. \/-\/ Eurostati kultuurirubriik ei n\u00e4ita seda, kui tugev on kultuurivaldkond. See n\u00e4itab ainult seda, kui palju \u00fcldvalitsus kulutab. Eestis t\u00e4hendab see midagi t\u00e4iesti teistsugust kui p\u00f5hjamaades v\u00f5i L\u00e4\u00e4ne-Euroopas.”<\/p>\n

T\u00f5si on see, et Eurostat ehk Euroopa statistikaamet, mis saab k\u00f5ik Eesti kohta k\u00e4ivad andmed meie kohalikult statistikaametilt, m\u00f5\u00f5dab selles kontekstis valitsussektori kulutusi ja mitte kultuuri “tugevust”. Selles ei ole midagi \u00fcllatavat, kultuurivaldkonna v\u00e4ljundite m\u00f5\u00f5tmises ei j\u00f5uaks statistikud kultuuriinimestega kunagi kokkuleppele.<\/p>\n

Kas aga t\u00f5esti on nii, et Eesti puhul pole \u00fchtses andmebaasis esitatud kulutused v\u00f5rreldavad teiste EL-i riikidega? Statistika eesm\u00e4rk on ju teha eluliselt olulised n\u00e4htused omavahel v\u00f5rreldavaks ajas (iseendaga minevikus) ja ruumis (teiste riikidega), mille peab tagama \u00fchtse m\u00f5\u00f5tmismetoodika kasutamine. Tulemus olgu usaldusv\u00e4\u00e4rne ja poliitiliselt s\u00f5ltumatu. Kas on p\u00f5hjust arvata, et valitsuste kultuurile tehtavad kulutused seda ei ole?<\/p>\n

Klassifikaatorid ja andmestik<\/p>\n

Viidatud andmestik jagab valitsuste kulutused rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (COFOG<\/a>) j\u00e4rgi k\u00fcmne p\u00f5hifunktsiooni vahel, millest \u00fcks on “vaba aeg, kultuur ja sport”, viimase alla k\u00e4ib ka n\u00e4iteks rahvusringh\u00e4\u00e4ling.<\/p>\n

Valdkonnale tehtavad kulutused jagunevad mitmeks kululiigiks, millest praegusel juhul on olulisemad t\u00f6\u00f6tajatele makstavad h\u00fcvitised ehk palgakulud, subsiidiumid turutootjatele ehk ettev\u00f5tetele, muud jooksvad siirded kasumitaotluseta institutsioonidele, vahetarbimine kaupade ja teenuste sisseostmiseks ning investeeringud.<\/p>\n

Kulutused on esitatud aastate kaupa nii eurodes kui ka osakaaluna majanduse rahalisest mahust ehk SKP-st ja valitsuse kogukulutustest. Kulutusi on v\u00f5imalik vaadata ka detailsemalt, valitsussektori tasandite (keskvalitsus, omavalitsused, sotsiaalkindlustusfondid) l\u00f5ikes, kuid edaspidi vaatame neid vaid tervikuna, \u00fcldvalitsuse tasandil.<\/p>\n

Mida n\u00e4itab statistika<\/p>\n

Vaadeldav andmestik on Eurostati tabelis<\/a> ja on visualiseeritult k\u00e4ttesaadav ka rahandusministeeriumi kodulehelt<\/a>. Nagu edetabelist n\u00e4ha, on Eesti riik oma kulutustega vabale ajale, kultuurile ja spordile protsendina sisemajanduse koguproduktist Euroopas esirinnas, kuid palju ei j\u00e4\u00e4 maha ka teised v\u00e4ikesed ja pigem j\u00f5ukad rahvusriigid (vt joonis 1). Rahaliselt ei ole erinevused siiski kuigi suured, Eesti puhul t\u00e4hendas 0,1 protsenti SKP-st 2024. aastal umbes 40 miljonit eurot aastas.<\/p>\n

Joonis 1. Valitsuse kulutused vabale ajale, kultuurile ja spordile, % SKP-st. Autor\/allikas: Rahandusministeerium<\/p>\n

Kas Eestis kulutab riik “sisuloomesse Euroopa m\u00f5istes v\u00e4he”, v\u00f5ib n\u00e4ha j\u00e4rgmiselt pildilt (vt joonis 2). Eesti puhul on t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud, mida v\u00f5ib tinglikult nimetada sisuloome toetamiseks, ametliku statistika p\u00f5hjal EL-i v\u00f5rdluses k\u00f5rgeimad, laiemas v\u00f5rdluses j\u00e4\u00e4me alla vaid veelgi v\u00e4iksemale rahvusriigile Islandile.<\/p>\n

Joonis 2. Valitsuse kulud t\u00f6\u00f6j\u00f5ule vaba aja, kultuuri ja spordi valdkonnas, % SKP-st. Autor\/allikas: Rahandusministeerium<\/p>\n

Vaadates valitsuste poolt kultuurile tehtavate kulutuste struktuuri, on n\u00e4ha, et see on sarnastel riikidel \u00fcpris samasugune (vt joonis 3). Lisaks palgakuludele paistab Eesti t\u00f5esti silma ka investeeringute suure osakaalu poolest.<\/p>\n

Joonis 3. Valitsuse kulutuste struktuur, % SKP-st. Autor\/allikas: Eurostat<\/p>\n

Ei saa \u00f6elda, et investeeringuid tehtaks t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude arvelt. V\u00e4lja toodud kululiikidest v\u00f5ib ilmselt palgakulud samastada sisuloomega ja sinna ei kuluta \u00fckski EL-i riik rohkem kui Eesti. Investeeringuteks kulutab Eesti riik suhteliselt palju pea k\u00f5igis valdkondades ja edumaa teiste EL-i riikidega v\u00f5rreldes on veelgi suurem hariduses ja tervishoius.<\/p>\n

Seega on statistilistele andmetele otsa vaadates raske leida kinnitust v\u00e4itele, et Eestis kulub riiklik toetus kultuurivaldkonnas eelk\u00f5ige taristu \u00fclalpidamisele ja mitte sisuloomele. Lisaks otsustavad kultuuriasutused \u00fcldiselt ise, kuidas nad endale riigieelarvest eraldatud raha kasutavad.<\/p>\n

Valitsuste kulutuste statistika rahvusvahelisest v\u00f5rreldavusest<\/p>\n

\u00dcldise m\u00e4rkusena tuleb siiski tunnistada, et vaatamata rahvusvaheliselt \u00fchtlustatud metoodikale ja statistikute p\u00fc\u00fcdlustele tuleb riikidevaheliste erinevuste t\u00f5lgendamisel olla ettevaatlik mitmel p\u00f5hjusel.<\/p>\n

Esiteks ei tohi \u00fcksikuid aastaid \u00fcle t\u00e4htsustada ja tasub vaadata pikema perioodi keskmisi, eriti kui tegemist on osakaaluga SKP-st, nagu praegusel juhul. \u00dcksikute kriisiaastate SKP langus viib suhtarvu ajutiselt k\u00f5rgele. Seet\u00f5ttu on siinses v\u00f5rdluses kasutatud viimase k\u00fcmne aasta keskmist.<\/p>\n

Teiseks, riiklikult finantseeritud avalike teenuste rahastamisskeemid v\u00f5ivad olla riigiti erinevad. See v\u00f5ib rahvusvahelise v\u00f5rreldavuse \u00fcksikute komponentide tasemel teha m\u00f5nikord t\u00f5esti problemaatiliseks, mist\u00f5ttu annab suurem agregeeritus \u00fcldiselt usaldusv\u00e4\u00e4rsemaid tulemusi.<\/p>\n

Meie n\u00e4ite puhul on siiski p\u00f5hjust arvata, et t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud ja investeeringud on suures plaanis adekvaatselt kajastatud, ehk Eestis l\u00e4heb maksumaksja raha sisuloomesse palgakulude kaudu EL-i v\u00f5rdluses k\u00f5ige rohkem ja seda vaatamata suurtele investeeringutele.<\/p>\n

Ja kolmandaks, riigi kulutustest r\u00e4\u00e4kides on olulised ka maksustamise aspektid. K\u00e4esolevas andmestikus on valitsuste brutokulud, mist\u00f5ttu m\u00e4ngib rolli ka asjaolu, kas kultuuri- ja spordi\u00fcritused on maksustatud k\u00e4ibemaksu standardm\u00e4\u00e4raga v\u00f5i madalamalt.<\/p>\n

Vahem\u00e4rkusena: hea maksupoliitika kohaselt tuleks k\u00f5iki kaupu ja teenuseid maksustada sama m\u00e4\u00e4raga, kuid praktikas see nii ei ole. EL-is on Eesti ja Ungari ainukesed riigid, kus kultuuri- ja spordi\u00fcritustele ei rakendata standardm\u00e4\u00e4rast madalamat k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra. See t\u00e4hendab, et riigile laekub nendelt \u00fcritustelt k\u00e4ibemaksuna tagasi rohkem raha kui maksuerisusega riikides. Teisis\u00f5nu on Eesti ja Ungari (bruto)kulutused kultuurile ja spordile selles v\u00f5rdluses m\u00f5nev\u00f5rra \u00fclehinnatud.<\/p>\n

Kultuuri rollist keerulistel aegadel<\/p>\n

Mis \u00fchendab neid laias maailmas tuntud eestlasi, kelle kuulsus v\u00f5ib meile keerulistel aegadel ootamatult abiks olla? P\u00e4rt, Kaljuste, J\u00e4rvid, Anger, Aavik, T\u00e4nak, Baruto, Kontaveit, Sildaru, Cash, kui mainida vaid elavaid.<\/p>\n

S\u00f5jandusteoreetikud teavad, et s\u00f5da on poliitika j\u00e4tkamine teiste vahenditega. Nii elu kui ka teooria \u00fctlevad,<\/a> et kultuuripoliitika ja kultuuridiplomaatia on s\u00f5ja ennetamine pehmete vahenditega. Ja mitte abstraktselt, vaid t\u00e4iesti konkreetselt. Eero Epner kirjutas<\/a> p\u00e4rast Ukraina k\u00fclastamist nii:<\/p>\n

\n

“\u2026r\u00e4\u00e4kisin Ukraina kunstimaailma inimestega, kes raputasid tuhka p\u00e4he. Nad \u00fctlesid, et Ukraina riik j\u00e4ttis oma kultuuri tutvustamise p\u00e4rast iseseisvumist t\u00e4iesti unarusse. Kultuuri ei panustatud, kuna selle potentsiaali ei tajutud.
See pole muidugi ainuke ega peamine p\u00f5hjendus, kuid pole ka ebaoluline. Euroopa otsustajad on siiski kultuuriliselt haritud ja sageli laia silmaringiga. See, mida nad lapsest peale on n\u00e4inud sealsetes muuseumides, teatrites, kinodes v\u00f5i kontserdisaalides, on nende jaoks defineerinud Euroopa piirid. Kui sa oled m\u00f5nes sealses muuseumis \u2013 siis oled sa ka Euroopas. Ja kui ei ole, siis oota oma \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme veidi kauem, sest on \u00fcks teatud v\u00e4ike t\u00f5rge: sind peab hakkama oma valijale tutvustama, sest keegi ei tunne sind.
“Klaverikunstnikud ja sulehoidjad toodavad Euroopa julgeolekut kindlamini kui poliitikute k\u00f5ned,” \u00fctles kord Lennart Meri.”<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kultuuri riikliku rahastamise k\u00fcsimus kerkib ikka ja j\u00e4lle esile ning arvamused selle piisavusest on diametraalselt erinevad. Mingis m\u00f5ttes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":122401,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,176,6814,56599,56598,6716,3859,45011,1013,1016,159,158],"class_list":{"0":"post-122400","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-estonia","12":"tag-estonian","13":"tag-kultuur","14":"tag-kultuuri-rahastamine","15":"tag-kultuuriasutused","16":"tag-kultuuridiplomaatia","17":"tag-kultuurieelarve","18":"tag-kultuuripoliitika","19":"tag-madis-aben","20":"tag-rahandusministeerium","21":"tag-riigieelarve","22":"tag-sport","23":"tag-sports"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116181797710489388","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122400","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=122400"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122400\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/122401"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=122400"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=122400"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=122400"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}