On t\u00f5eline \u00f5nn, et Eestisse tahetakse praegu rajada suurtootmisi, mis n\u00f5uavad sajamiljonilisi investeeringuid ja loovad k\u00fcmneid t\u00f6\u00f6kohti, sest investeerimiskeskkond on niikuinii ebastabiilne. Lisaks on Eestis ettearvamatu idanaaber ja investoritele ebamugavad tingimused.<\/p>\n
“Kindlasti v\u00f5ib v\u00e4lja tuua elektrienergia hinna ja k\u00e4ttesaadavuse, mida kliendid on tagasisidena toonud, lubade menetlemise kiiruse ja v\u00f5ib-olla sellise selguse,” lausus EISA investorteeninduse valdkonnajuht Robert Lang.<\/p>\n
“See on ikkagi v\u00e4ga t\u00e4htis, milline on riigi pikaajaline strateegia energiaarendusse ja seda ei tohi. kui see on vastu v\u00f5etud, hakata muutma kohe seal m\u00f5ne kuu p\u00e4rast. Kui sellised muudatused ja selline asi k\u00e4ib, siis see m\u00f5jub v\u00e4ga pahasti,” s\u00f5nas Derivaat NH3 tegevjuht Erik Laidvee.<\/p>\n
“Ma arvan, et oluline on ka poliitiline ebakindlus, mida meil on viimasel ajal p\u00e4ris palju olnud. N\u00e4iteks eelmine aasta ju r\u00e4\u00e4giti ka ettev\u00f5tete tulumaksust. T\u00e4nasel hetkel me teame, et seda ei tule, aga siiski see v\u00f5imalus oli ja ta j\u00e4lle segas seda ettev\u00f5tjat oma investeerimiskindluses,” \u00fctles LHV makroanal\u00fc\u00fctik Triinu Tapver.<\/p>\n
Eesti plussideks peavad investeerimishuvilised tugevat \u00f5iguss\u00fcsteemi, mugavaid digilahendusi, tarka t\u00f6\u00f6j\u00f5udu ja maksukeskkonda, mis vajaks viimasel ajal rohkem stabiilsust. Seega huvi ikkagi on, mida t\u00f5estasid ka sel n\u00e4dalal avalikuks saanud investeerimistoetused.<\/p>\n
Eesti ettev\u00f5te Derivaat NH3 sai elektrijaama rajamiseks riigilt investeeringutoetuse 11 miljonit eurot. Jaama ehitamiseks kulub kokku 120 miljonit eurot. Kuigi riigi tugi j\u00e4\u00e4b alla k\u00fcmne protsendi, on see siiski \u00fclioluline.<\/p>\n
“Praegu on pangad v\u00e4ga ettevaatlikud finantseerimaks selliseid projekte, kui seda veel arendab suhteliselt selline uus ettev\u00f5te, kellel ei ole taga mingit suurt tootmist, mida saab hirmsalt pantida. See annab kindluse, et riik toetab seda projekti ja selle kaudu on ka v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida pankadega ikkagi parematel positsioonidel. Kui lihtsalt minna ilma riigi toetuseta, siis see omafinantseeringu m\u00e4\u00e4r, mida sealt n\u00f5utakse, v\u00f5ib saada takistuseks \u00fcldse projekti realiseerimisel,” lausus Laidvee.<\/p>\n
Derivaat v\u00f5ttis juba varem riski, kui lasi Paldiski L\u00f5unasadama uue kai ehituse k\u00e4igus betooni panna torud nende elektrjaama jaoks vajaliku ammoniaagitehase tarbeks. Toona ei olnud veel selge, mil moel kogu projekt \u00fcldse finantseeritud saab. Majanduskeskkond praegu selliseid suurinvesteeringuid ei soosigi.<\/p>\n
“K\u00f5ik tegurid nii-\u00f6elda m\u00e4ngivad koos praegu sinna halvale poole just, et intressid on olnud k\u00f5rged. Samamoodi me n\u00e4eme, et kulud on kasvanud, mis t\u00e4hendab ka seda, et tootmine on lihtsalt v\u00e4ikesema kasumimarginaaliga v\u00f5i mis iganes tootmine v\u00f5i \u00e4ritegemine \u00fcle\u00fcldiselt on muutunud kulukamaks. Ei saa enam nii lihtsalt seda kasumit ikkagi endale veeretada. Ettev\u00f5tjat ju k\u00f5ik need tegurid t\u00f5ukavad eemale,” s\u00f5nas Tapver.<\/p>\n
Majandusminister leiab aga, et just praegu tuleb riigil selliseid rahastusotsuseid teha, et Eestisse tahetaks ka keerulistel aegadel investeerida.<\/p>\n
“Konkreetselt see suurinvesteeringute meede sai disainitud niimoodi, et k\u00f5igepealt see investor, erainvestor, ettev\u00f5tja peab ise oma investeeringud \u00e4ra tegema ja kui need investeeringud on tehtud, siis tagantj\u00e4rele saab alles riigi toetuse. Sellega me maandamegi riigi riski,” \u00fctles majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister Erkki Keldo.<\/p>\n
Kui k\u00fcsida, milliseid ettev\u00f5tteid siia ootame, k\u00e4ivad l\u00e4bi m\u00e4rks\u00f5nad k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtus ja tark t\u00f6\u00f6stus. Sisuliselt t\u00e4hendab see moodsaid tehnoloogiaid, tippteadmisi ja k\u00f5rgeid palku.<\/p>\n
“Me kindlasti ootame siia edukaid nii startup-ettev\u00f5tteid ja fonde, kes investeerivad omakorda startup’idesse, kui ka tegelikult suuri t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tteid. V\u00e4lisinvesteeringute keskuse poole pealt oleme tegelikult v\u00f5tnud endale fookusesse k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted, kus see turut\u00f5rge on v\u00f5ib-olla suurem kui eelmainitutega,” s\u00f5nas Lang.<\/p>\n
Aastate jooksul on mitu investorit loobunud Eestisse tootmise rajamisest kohalike vastuseisu t\u00f5ttu – olgu selleks Tartu tselluloositehas v\u00f5i V\u00e4imela kanala. Riigilt need plaanid kuigi palju tuge ei saanud. N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fctakse selliseid olukordi ennetada.<\/p>\n
“Me oleme kaardistamas \u00fcle Eesti suuri t\u00f6\u00f6stusalasid, v\u00e4hemalt 30 hektarilisi, mida juba kohalikud omavalitsused on ise varem rajanud, vaatame need \u00fcle, kas seal on planeeringud tehtud, kas seal saab teha n\u00e4iteks esialgsed keskkonnam\u00f5jude hindamised ja see peaks v\u00e4hendama kohalike vastuseisu efekti. Miks? Sest siis kohalik inimene teab, kus on elu, elamu v\u00f5i elamurajoon, kus on rohealad, kus saab perega k\u00e4ia jalutamas, koera jalutada ja kus on t\u00f6\u00f6stus,” \u00fctles Keldo.<\/p>\n
Kui m\u00f5nel ettev\u00f5ttel on keelatud geopoliitika t\u00f5ttu panna raha Balti riikidesse, on see paratamatu. Kui aga L\u00e4ti ja Leedu pakuvad rohkem huvi kui Eesti, on vaja teha lisapingutusi. V\u00e4lisinvesteeringute otsijad n\u00e4evad, et valitsuses tehakse selle nimel l\u00f5puks head t\u00f6\u00f6d ning oluline on nii j\u00e4tkata.<\/p>\n
“Iga riigi investeerimispoliitika peaks tegelikult p\u00f5hinema mingisugustel muudel riiklikel poliitikatel. Kas see on riigikaitse, kas see on energiajulgeolek, kas need on uued k\u00fctused, kas see on mingi logistikaprojekt, mis riigis on, nagu meil on Rail Baltic n\u00e4iteks, et ka meie vastu on v\u00e4ga mitmed v\u00e4lisettev\u00f5tted huvi tundnud, et mis selle Rail Balticuga toimub, millal ta valmis saab ja kuidas sellega l\u00e4heb. Riigikaitse on meie jaoks v\u00e4ga oluline prioriteet. Siin n\u00e4eme v\u00e4ga suurt huvi Eesti vastu, sest mis siin salata, Eestit peetakse ekspertideks meie idanaabri suunal,” lausus EISA investorteeninduse valdkonnajuht.<\/p>\n
Siit tekib aga \u00f5igustatud k\u00fcsimus, miks ikkagi lasti k\u00e4est \u00fche Euroopa parima kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte Rheinmetalli investeering.<\/p>\n
“Kaitset\u00f6\u00f6stus on natuke erinev n\u00e4ide muust t\u00f6\u00f6stusest, sest kaitset\u00f6\u00f6stus on ajalooliselt ja \u00fctleme praktika p\u00f5hjal v\u00e4ga palju nii-\u00f6elda riigi sekkumisega seotud sektor. Need tingimused, mis siis kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted seavad, need on erinevad ja ju siis need tingimused ei olnud Eesti riigile vastuv\u00f5etavad v\u00f5i sobilikud. Kindlasti on Rheinmetall alati oodatud Eestisse tegutsema ja oleks ekslik arvata, et see oli ainuke projekt, millega me Rheinmetalliga oleme suhelnud,” \u00fctles Lang.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“Aktuaalne kaamera. N\u00e4dal”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"On t\u00f5eline \u00f5nn, et Eestisse tahetakse praegu rajada suurtootmisi, mis n\u00f5uavad sajamiljonilisi investeeringuid ja loovad k\u00fcmneid t\u00f6\u00f6kohti, sest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12261,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,8241,37,33,35,2987,4688,7851,2197,34,36,8239,3243,672,8240,8244,2268,4518,4624,8243,8236,8242,8237,5413,8238],"class_list":{"0":"post-12260","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-derivaat-nh3-power","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eisa","15":"tag-elektrijaam","16":"tag-erik-laidvee","17":"tag-erkki-keldo","18":"tag-estonia","19":"tag-estonian","20":"tag-investorid","21":"tag-lhv","22":"tag-majandus","23":"tag-paldiski-lounasadam","24":"tag-rahastusotsused","25":"tag-rail-baltic","26":"tag-rheinmetall","27":"tag-riigikaitse","28":"tag-robert-lang","29":"tag-startup","30":"tag-suurtootmised","31":"tag-tartu-tselluloositehas","32":"tag-triinu-tapver","33":"tag-vaimela-kanalakompleks"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12260","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12260"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12260\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12261"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12260"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12260"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12260"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}