![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3241787h59ect24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Hendrik Agur Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nTe olete p\u00e4rit Viljandimaalt, t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4ga pikalt Tallinnas, aga viimased kuus-seitse aastat olete olnud Ida-Virumaal. <\/p>\n
Jah, seitse ja pool aastat juba.<\/p>\n
Te t\u00f6\u00f6tate Ida-Virumaal p\u00fcsivalt kohapeal, mitte ei k\u00e4i seal kord v\u00f5i kaks n\u00e4dalas?<\/p>\n
Jah, olen Ida-Virumaale kolinud, nii et Tallinnasse v\u00f5i L\u00f5una-Eestisse minemine on minu jaoks juba s\u00fcndmus.<\/p>\n
Mina olen Ida-Virumaalt p\u00e4rit, aga minuga on t\u00e4pselt vastupidi, viimase 10-15 aasta jooksul olen sinna sattunud harva ja sidemeid on v\u00e4heks j\u00e4\u00e4nud. Selles m\u00f5ttes tekib meil huvitav kontrast: mina m\u00e4letan asju nii, nagu nad olid m\u00f5nik\u00fcmmend aastat tagasi, aga teil on vahetu kogemus. Milline on teie pilgu l\u00e4bi Ida-Virumaa p\u00f5hiline erinevus muust Eestist? Erinevus on kahtlemata olemas.<\/p>\n
Tihti ongi niimoodi, et Tallinnast vaadates tundub Ida-Virumaa meeletult kaugel, sealtpoolt vaadates aga Tallinn l\u00e4hedal.<\/p>\n
Mentaalselt \u2013 oleneb muidugi, kes seda kuidas tunnetab \u2013 on Ida-Virumaa kohapeal olles niiv\u00f5rd naturaalne, \u00e4ge ja palju v\u00f5imalusi pakkuv piirkond, et kohati tekib isegi natuke hale tunne, vaadates sealt Tallinna v\u00f5i Tartu poole.<\/p>\n
Inimesed vaatavad mujalt Ida-Virumaad pilguga, et oi, seal on suured probleemid ja mured, kuidas nad k\u00fcll hakkama saavad, vaesekesed… Tegelikult see nii ei ole. Tegemist on v\u00e4ga eluterve piirkonnaga, kus on loomulikult oma t\u00f6\u00f6stus, v\u00e4ga \u00f5itsev turismimajandus ja f\u00f6\u00f6niksina tuhast t\u00f5usev hariduselu.\u00a0<\/p>\n
T\u00f5si, looduse ja keskkonna m\u00f5ttes on Ida-Virumaa sarnaselt m\u00f5nele muule piirkonnale Eestis v\u00e4ga eriline, aga p\u00f5hiline, mis Ida-Virumaad eristab, on esiteks v\u00e4ga ulatuslik t\u00f6\u00f6stus, oleksin peaaegu \u00f6elnud t\u00f6\u00f6stusp\u00e4rand, aga see ei vasta t\u00f5ele, sest seal on j\u00e4tkuvalt palju t\u00f6\u00f6stust, ning teiseks r\u00e4\u00e4gib suur hulk kohalikke inimesi emakeelena vene keelt.<\/p>\n
Eks me k\u00f5ik teame, et p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da toimus k\u00f5ige suurem ja drastilisem muutus, mille tulemusena on eestikeelse elanikkonna osakaal t\u00e4naseks kahanenud umbes 20 protsendi peale.<\/p>\n
M\u00f5tlesin selle peale, kuidas ja kus see suur muutus Eestis on tekkinud. N\u00f5ukogude Liidust toodi e\u0161elonide kaupa sisse uusi t\u00f6\u00f6tajaid. Tekkis venekeelne kogukond, mis kasvas ja paisus koos venekeelse haridusv\u00f5rguga ning see tundus muudetamatu normaalsus. \u00dcheksak\u00fcmnendatel aastatel venekeelse elanikkonna kasv j\u00e4tkus. Mul on tunne, et tekkis kaks \u00fchiskonnakihti, kaks paralleelreaalsust: \u00fcks uuenenud Eesti ja teine n\u00f5ukogudeaegne.<\/p>\n
Olen pikalt m\u00f5elnud, kuidas see olukord tekkis ja miks see on j\u00e4tkunud \u2013 miks on kaks paralleelmaailma. Mul on tunne, et see tuleneb eestlase teatud m\u00f5ttes vaoshoitusest. Oleme viisakalt eeldanud, et Venemaalt siia tulnud kogukond austab ja peab lugu Eestimaast, Eesti kogukonnast ja eesti keelest. Tegelikult pole see nii l\u00e4inud, sellel eeldusel pole mingeid aluseid. See elanikkond kuni t\u00e4naste noorteni v\u00e4lja elab natuke teises maailmas.<\/p>\n
Ida-Virumaa kohalikus elus paistab see ka t\u00e4na t\u00f5esti mitmel moel silma. Kui ma korraldasin 10 v\u00f5i 20 aastat tagasi tuttavatele ja s\u00f5pradele Ida-Virumaale nii\u00f6elda ekskursioone \u2013 kuna tundsin kohalikku ajalugu ja olustikku \u2013, siis s\u00f5itsime l\u00e4bi Kivi\u00f5li, Kohtla-J\u00e4rve, J\u00f5hvi, Narva ja Sillam\u00e4e ja mis tollal k\u00f5igile silma torkas, oli see, et n\u00e4iteks Kohtla-J\u00e4rve linnaruum ei n\u00e4inud muust Eestist arhitektuurse p\u00e4randi m\u00f5ttes mitte ainult n\u00f5ukogudelikum v\u00e4lja, vaid ka sealsel keskalleel oli keset juulikuud p\u00f5lvek\u00f5rgune hein, mida muruks oli palju nimetada. Haljastuseks oli raha olemas, aga \u00fcks poliitikutega heades suhetes olev kohaliku ettev\u00f5tja firma oli seda raha mujal kasutanud. Teine asi, mida k\u00f5ik t\u00e4hele panid, oli see, et eesti keeles suhtlemine oli keeruline, Narvas praktiliselt v\u00f5imatu. T\u00e4naseks on see keeleosa vist m\u00f5nev\u00f5rra muutunud.<\/p>\n
Tihti tuuakse n\u00e4iteid, et poes saab eesti keeles hakkama. Kuigi me ju teame, kui v\u00e4he me poes keelt \u00fcldse kasutame, vahel teeme oma toimingud lihtsalt \u00e4ra. Aga see kujund on hea.<\/p>\n
Sellega on tegelikult h\u00e4sti, et avalikus kasutuses on eesti keel t\u00e4iesti v\u00f5imalik. Siin pole mingit muret.<\/p>\n
Arvan, et Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017e on teinud v\u00e4ga-v\u00e4ga suured sammud ning l\u00fckanud buldooserina lahti eesti keele kasutamise ja \u00f5ppe.<\/p>\n
Pean kiitma ka Kohtla-J\u00e4rvet eesotsas linnavolikoguga, kes on aastak\u00fcmned hoidnud keskkonda eestikeelsena. Olgugi et seal on t\u00e4na reaalselt m\u00f5ned poliitikud, kes ei oska eesti keelt, on t\u00f6\u00f6keel ikkagi eesti keel. Linnavalitsuse siseruumidesse me muidugi ei n\u00e4e \u2013 kui seal on sada protsenti vene emakeelega inimesed, siis kipub keel siseruumides olema kindlasti vene keel. Aga v\u00e4ljapoole hoitakse v\u00e4ga selgelt eestikeelset joont ja ka vene koolides on koosolekud l\u00e4inud eestikeelseteks. Selles m\u00f5ttes on suur murrang juba toimunud.<\/p>\n
M\u00e4letan veel m\u00f5ne aasta tagust aega, kui Narva oli oma poliitiliste arengute t\u00f5ttu taas ajakirjanduse suure t\u00e4helepanu all, siis m\u00f5ned kolleegid Tallinnas vaatasid veebi\u00fclekandest Narva volikogu koosolekut ja aeg-ajalt kostis arvutiekraani tagant r\u00f6\u00f6gatusi, et issand jumal, kas t\u00f5esti on v\u00f5imalik, et rahva poolt volikokku valitud inimesed ei oska end eesti keeles absoluutselt v\u00e4ljendada. Seal toimusid paralleelsed venekeelsed volikogu eelkoosolekud, kus vaieldi asjad l\u00e4bi ja tehti otsused \u00e4ra ning eestikeelne koosolek oli rohkem juhuslikele vaatajatele. T\u00e4naseks on ka see vist m\u00f5nev\u00f5rra muutunud? \u00a0<\/p>\n
Ma arvan k\u00fcll, jah. \u00dcks asi on see pakazuhhakultuur, millele te vihjasite \u2013 kui ministrid v\u00f5i muud (t\u00e4htsad) inimesed tulevad kuhugi kooli, tehakse v\u00e4ike spektaakel, l\u00fckatakse eliit – eesti keele r\u00e4\u00e4kijad – ette ette ja tehakse n\u00e4idistund.<\/p>\n
Ma tahan v\u00e4ga loota, et see aeg on ka seljataga, aga see oli alles \u00fcsna hiljuti.<\/p>\n
Mina kultuurimuutuses p\u00e4ris kindel ei ole. See ongi \u00fcks p\u00f5hilisi asju, mis Ida-Virumaad muust Eestist j\u00e4tkuvalt eristab. Kui vaatame kohalikku poliitikat \u2013 Narvas, Kohtla-J\u00e4rvel ja t\u00e4naseks ka J\u00f5hvis toimuvat \u2013, siis see on muust Eestist v\u00e4ga teistmoodi. K\u00f5ige suurem erinevus ei ole isegi see, et inimesed r\u00e4\u00e4givad omavahel tihti vene keeles \u2013 see on v\u00f5ib-olla v\u00e4iksem erinevus \u2013 , vaid suurem on kultuuriline erinevus: kuidas igasugune v\u00e4iksemgi poliitikast tuleneda v\u00f5iv h\u00fcve on olulisem kui poliitika ise.<\/p>\n
Ma olen kaugel sellest, et \u00f6elda, et teistes Eesti suuremate linnade volikogudes v\u00f5i kohalikus poliitikas ei ole sellist asja, aga Narvas ja Kohtla-J\u00e4rvel on see olnud aastaid ja on j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga reljeefne. T\u00e4na hommikul siia tulles vaatasin, et Narvas hakatakse j\u00e4lle linnavolikogu koalitsiooni mingil v\u00e4ga veidral moel \u00fcmber m\u00e4ngima. Selle taga on v\u00e4ga raske n\u00e4ha muud kui seal tegevate isikute isiklikke kasusid.\u00a0<\/p>\n
Kohati on eriti Narva ja Kohtla-J\u00e4rve poliitiline elu t\u00f5esti selline, et hoia m\u00fctsi kinni \u2013 ei j\u00f5ua j\u00e4rge pidada, kuidas muutused toimuvad ning mis need tagahoovused ja ambitsioonid seal on.<\/p>\n
Samas ma imestan, et poliitikud on ju vahetunud \u2013 need on noored, kahe-kolmek\u00fcmneaastased inimesed. M\u00f5tled, et kustkohast tulevad v\u00e4ga isiklikku kasu v\u00f5i ambitsiooni silmas pidavad otsused ja muudatused. Vereside on nii tugev ja poliitiline kultuur on l\u00e4inud p\u00f5lvkondi pidi.<\/p>\n
Eks need kombed tulevad ikka Venemaalt, ma kardan.<\/p>\n
Jah, Venemaalt, aga ka venekeelsest koolikultuurist, mis on v\u00e4ga hierarhiline ja k\u00e4suliine silmas pidav.\u00a0<\/p>\n
Huvitav, et just kohalikud koolid on kohalikku poliitikasse halval moel integreeritud. See v\u00e4ljendub selles, kuidas jagatakse direktori kohti, kuidas direktoreid leitakse mingite poliitiliste kokkulepete alusel v\u00f5i kuidas neid vallandatakse. M\u00f5nes koolis on asi ulatunud direktoritest palju kaugemale \u2013 p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5ppealajuhatajate, \u00fcksikute \u00f5petajate ja lasteaedade direktoriteni v\u00e4lja. See on absoluutselt teistsugune olukord kui mujal Eestis. Pean tunnistama, et ma ei ole viimaste arengutega seal nii h\u00e4sti kursis, aga Tallinnast vaadates tundub, et see kultuur ei ole p\u00f5lvkondade vahetusega kuhugi kadunud.\u00a0<\/p>\n
See hakkab natuke lahjenema. Kui ma l\u00e4ksin 2019. aastal Kohtla-J\u00e4rvele, kuhu rajati piirkonna esimene riigig\u00fcmnaasium, oli v\u00e4ga selgelt n\u00e4ha, kuidas hallide kardinalide s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tas vankumatult. Ma ei olnud siis veel linnavolikogu liige, aga n\u00e4gin, kuidas \u00fche konkreetse toonase g\u00fcmnaasiumi direktor majandas kogu linna hariduselu. Mul ei ole loomulikult praegu fakte lauale panna, aga \u00fcldiselt oli teada, kuidas \u00fcks hariduskomisjoni esimees mehitas koole ja t\u00e4pselt, nagu te \u00fctlesite, ka koolide personali. See oli v\u00e4ga vankumatu sisering.<\/p>\n
Siiani meenutan muigamisi, kuidas toonane direktor p\u00fc\u00fcdis ka uue riigig\u00fcmnaasiumi personali kujundamises kaasa r\u00e4\u00e4kida, nimetades konkreetseid kohalikke lugupeetud venekeelseid \u00f5petajaid, keda tuleks t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta. See on n\u00fc\u00fcd t\u00f5esti eilne p\u00e4ev, aga nii see oli ja muster oli selgelt tunnetatav ka siis.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu oli riigig\u00fcmnaasiumi toomine sellisesse piirkonda ainu\u00f5ige otsus \u2013 see oli kohalikust poliitikast t\u00e4iesti s\u00f5ltumatu ning seotud linna s\u00fcsteemidega vaid t\u00e4navate ja elektriv\u00f5rgu kaudu.<\/p>\n
Sarnaselt sellega, mida enne mainisite, et Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017e on Narvat kultuurilises m\u00f5ttes v\u00e4ga palju muutnud, on ka need kaks riigig\u00fcmnaasiumi, Kohtla-J\u00e4rve ja J\u00f5hvi riigig\u00fcmnaasiumid, toonud nendesse asulatesse absoluutselt teistsuguse elu ja kultuuri.\u00a0<\/p>\n
Jah, ja n\u00fc\u00fcd on ka m\u00f5ned aastad tegutsenud Narva riigig\u00fcmnaasiumid toonud siia eelk\u00f5ige mentaalses m\u00f5ttes t\u00e4ieliku verevahetuse.<\/p>\n
Nad ei ole enam seotud kohaliku poliitikaga, kindlasti on see v\u00e4ga paljusid n\u00e4rvi ajanud, aga samas v\u00e4ga paljusid noori aidanud .<\/p>\n
Need on vabastanud inimesi.<\/p>\n
Just.<\/p>\n
Et nad saavad teha midagi, mida nad varem ei saanud.<\/p>\n
Nagu \u00f6eldakse: mida rohkem riiki ja inimesi mujalt Eestist on sinna tulnud, seda paremaks on kohalik elu l\u00e4inud.\u00a0<\/p>\n
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Hendrik Agur Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Aeg-ajalt ikka keegi Tallinnast vaatab just Narva, vahel ka Kohtla-J\u00e4rve kohaliku poliitika ajalugu ning tahes-tahtmata j\u00f5utakse seisukohale \u2013 nagu viimati kolleeg Mikk Salu Postimehest \u2013, et kui me laseme kohalikul poliitikal sellisel viisil ennast taastoota, siis ei muutu asi seal kunagi p\u00f5him\u00f5tteliselt Paideks v\u00f5i Kuressaareks, vaid see j\u00e4\u00e4bki Narvaks ja Kohtla-J\u00e4rveks selle s\u00f5na halvas t\u00e4henduses, et on mingid Vene oblastilinnad.<\/p>\n
Lahenduseks tekib m\u00f5te, et ei olegi muud teha, kui saata Toompealt sinna valitsuse eriesindaja. Et meil Kohtla-J\u00e4rvel, J\u00f5hvis ja Narvas pole mitte lihtsalt riigig\u00fcmnaasium, vaid oleks ka riigi poolt m\u00e4\u00e4ratud, piltlikult \u00f6eldes kuberner, kes \u00fctleb, et nii on ja need kohalikud volikogud tuleks lihtsalt m\u00f5neks ajaks pausile panna. <\/p>\n
Ma saan aru, et see on p\u00f5hiseadusega vastuolus ja k\u00f5ike muud, aga see m\u00f5te on tegelikult arusaadav. Kas sellise riikliku sekkumisega oleks v\u00f5imalik seal midagi saavutada?<\/p>\n
Ma arvan, et see, mis te praegu \u00fctlesite, m\u00f5jub kohalikele elanikele ja eriti volikogu liikmetele alandavana. Kui v\u00f5tta praegune Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu, millega ma olen olnud tihedalt seotud, siis see ongi piiripealne k\u00e4sitlus. Need Kohtla-J\u00e4rve volikogu liikmed, kes praegu v\u00f5imu omavad, t\u00f5mbuvad ringkaitsesse ja teevad k\u00f5ik selleks, et s\u00e4ilitada oma olemasolev \u00fclekaal.<\/p>\n
Nad on kogu aeg ringkaitses olnud.<\/p>\n
Kui me vaatame t\u00e4nast linnavalitsuse koosseisu, siis loomulikult korrastatakse teed ja t\u00e4navad \u00e4ra \u2013 seda elementaartasandil tehakse \u2013, aga hoitakse v\u00e4ga selget oma kogukonna rindejoont ja tehakse k\u00f5ikv\u00f5imalikud malek\u00e4igud selleks, et see s\u00e4iliks.<\/p>\n
See v\u00e4ljendub selgelt selles, et kuigi Kohtla-J\u00e4rvel l\u00e4heb paremaks, siis Narvas on seesama kooliv\u00f5rk linnavalitsuse ja selle taga oleva volikogu k\u00e4tes ning seda mentaalsust hoitakse viimase hetkeni.<\/p>\n
Kooliv\u00f5rk on selle v\u00f5imu realistlik peegeldus. Neid koole hoitakse, sest sealt on v\u00f5imalik tekitada j\u00e4rgmisteks valimisteks mingisugused h\u00e4\u00e4ltekomplektid, millega uuesti volikokku valitud saada.\u00a0<\/p>\n
T\u00e4pselt. Ma arvan, et see lahjeneb j\u00e4rjest, aga ka kohalike omavalitsuste koolijuhtide k\u00e4es on suured kogukonnad. Kui on 500 v\u00f5i 700 \u00f5pilasega kool, siis selle taga on 1400 lapsevanemat, lisaks vanavanemad \u2013 tuhanded inimesed on nende koolide taga.<\/p>\n
Koolide kaudu edastatavate s\u00f5numite taga, olgu siis eesti- v\u00f5i venekeelsus, on valijad ja needsamad volikogude liikmed, kes sinna valitakse. See ring on \u00fchtne.<\/p>\n
Idee saata sinna eriesindaja k\u00f5lab v\u00e4hemasti ratsionaalse lahendusena. <\/p>\n
K\u00fcsin sedapidi: olen kurbusega j\u00e4lginud Katri Raigi poliitilist tegevust Narvas. Nagu me r\u00e4\u00e4kisime, on Katri Raigil Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017ei juhina Narva eestimeelsemaks muutumises ja Eesti kultuuriruumi Narva j\u00f5udmisel v\u00e4ga suur roll, aga n\u00fc\u00fcd, kui ma vaatan, kuidas ta on Narvas poliitikas osalenud, pean \u00fctlema, et ta on poliitikuna muutunud rohkem Narva n\u00e4gu kui et Narva on muutunud rohkem seda n\u00e4gu, keda Katri Raik kolled\u017eit juhtides esindas.<\/p>\n
Ma ei taha \u00fchele isikule keskenduda, ma lihtsalt \u00fctlen, et s\u00fcsteem ja kultuur kohapeal on nii tugev, et see s\u00f6\u00f6b isegi v\u00e4ga ereda ja j\u00f5ulise isiksuse \u00e4ra. Seal on kohapealse demokraatliku protsessi kaudu v\u00e4ga keeruline asju muuta.<\/p>\n
Olen n\u00f5us. Katri Raik on v\u00f5ib-olla \u00fcks nendest inimestest \u2013 kui me keskendume \u00fchele isikule \u2013, kellele tuleks piltlikult \u00f6eldes v\u00f5i isegi otseselt medal anda. Ma ei teagi, kas tal neid on.<\/p>\n
Tal on raske balansseerida eestimeelsuse ja kohaliku realistliku v\u00f5imaluse vahel, kuidas seda \u00fchiskonda kohapeal m\u00f5jutada. Mingil hetkel, vist eelmiste kohalike valimiste ajal, oli tal kohalike seas suur toetajaskond, aga on raske \u00fclesanne p\u00fcsida v\u00f5imul ja olla samas oma mentaalsuse ning meelsusega kohalike elanike eestk\u00f5neleja, kandes ka nende v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n
Nende s\u00f5na otseses m\u00f5ttes eesti keele ja meele v\u00e4\u00e4rtuste aus hoidmine kohalikus kogukonnas on keeruline. Ta kaotas oma toetajad seet\u00f5ttu, et kuskil keerati vinti liiga palju ja seda ei talutud ning kuna tema toetajaskond on nii palju v\u00e4henenud, peab ta tegema koost\u00f6\u00f6d “saatanaga”.\u00a0<\/p>\n
Nii et v\u00e4ga pikas perspektiivis peame lootma pigem sellele, et need eesti kultuuri kandjatena Ida-Virumaale toodud riigig\u00fcmnaasiumid teevad t\u00f6\u00f6d s\u00f5ltumatult kohalikest poliitilistest valikutest ning ehk tuleb l\u00e4bi selle 20 aasta p\u00e4rast Ida-Virumaale teistsugune poliitiline kultuur.<\/p>\n
On ju \u00f6eldud, et mida rohkem riiki, seda parem \u2013 olgu see siis kaitsev\u00e4e struktuuride toomine Narva v\u00f5i t\u00f5esti haridus.<\/p>\n
Sisekaitseakadeemia oleks pidanud omal ajal Narva tooma.<\/p>\n
Jah, ma olen sellega n\u00f5us.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3241790hc689t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Hendrik Agur Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime Eesti venelastest, mis on Ida-Virumaast lahutamatu teema. Viimase 35 aasta jooksul on meil \u00fcles kasvanud \u00fcks v\u00f5i kaks p\u00f5lvkonda venekeelsetest peredest p\u00e4rit inimesi, kes kannavad endas j\u00e4tkuvalt seda, mida nad oma vanematelt ja vanavanematelt kodus \u00f5ppisid. Sellest on muidugi v\u00f5imalik aru saada.<\/p>\n
Olen korduvalt m\u00f5elnud, missuguseks kujuneb inimese identiteet, kui ta p\u00e4rast 25 v\u00f5i 30 aastat maailma temale teada olevalt k\u00f5ige suuremas ja v\u00f5imsamas riigis \u2013 N\u00f5ukogude Liidus \u2013 elamist ning ennast selle riigi kodanikuna tundmist \u00e4rkab 22. augustil 1991. aastal \u00fcles ja saab aru, et on ootamatult, ilma kuhugi reisimata, sattunud v\u00e4lismaale. Ta on v\u00f5\u00f5ras riigis, kus on tema jaoks \u00fcllatavalt teistsugune kultuur. Seda riiki, mis oli tema kodumaa, ei ole enam ja ei saagi v\u00f5ib-olla kunagi olema. Ta peab hakkama oma elu seal v\u00e4lismaal otsast peale m\u00f5testama \u2013 see on p\u00e4ris keeruline. On ju?<\/p>\n
Olen t\u00e4itsa n\u00f5us. See on isegi aastak\u00fcmneid tundunud uskumatuna ja v\u00f5ib-olla on suur osa elanikkonnast pannud endale (silma)klapid ette, seda ei ole peetud reaalseks ning ehk on seda enam kapseldutud Ida-Virumaa keskkonda ja t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetesse, kus see mentaalsus on osaliselt j\u00e4tkunud siiamaani.<\/p>\n
Eesrindlikumad ettev\u00f5tted on sellest v\u00e4lja purjetanud, aga suur osa inimestest ei ole.<\/p>\n
Toon n\u00e4ite: \u00fcks autov\u00e4rvija, kes peab oma t\u00f6\u00f6koda Sillam\u00e4e garaa\u017eides, raudtee \u00e4\u00e4res ning tema jaoks on suur s\u00fcndmus, kui ta s\u00f5idab kord aastas s\u00fcgisel Maardusse jarmarkale. Tema jaoks on see Eestisse s\u00f5it. Oma venekeelses ringkonnas olles on tema taju Eestist selline. See on muidugi \u00e4\u00e4rmuslik n\u00e4ide.<\/p>\n
See ei olegi v\u00e4ga \u00e4\u00e4rmuslik n\u00e4ide. M\u00e4letan v\u00e4ga h\u00e4sti aega, kui k\u00e4isin Kivi\u00f5lis keskkoolis ja liikusin Ida-Virumaa linnades 17- v\u00f5i 18-aastasena, n\u00f5ukogude okupatsiooni l\u00f5puajal ei olnud eesti keeles r\u00e4\u00e4kimisel suurt m\u00f5tet. P\u00f5hiline takistus polnud mitte see, et inimesed ei saanud aru \u2013 nad ei saanud aru ka \u2013, vaid see, et nad v\u00f5tsid eesti keelt t\u00e4iesti teisej\u00e4rgulisena, otse \u00f6eldes mitte-inimkeelena. Seda \u00f6eldi ka v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja, kui sa hakkasid arsti juures v\u00f5i t\u00e4naval eesti keeles asju ajama.<\/p>\n
Kogesin paar aastat tagasi Kuressaares olukorda, kus \u00fcks umbes minuvanune mees koos pojaga oli j\u00e4\u00e4nud turistina h\u00e4tta, nad ei saanud \u00fche maja ukse avamisega hakkama, sest seal oli keeruline sisseregistreerimise s\u00fcsteem. Mina seisin seal, teadsin, kuidas asi t\u00f6\u00f6tab, ja see mees p\u00f6\u00f6rdus minu poole vene keeles palvega, kas ma saaksin ukse avamisel aidata. Minu vene keel ei ole sugugi halb, aga ma \u00fctlesin talle eesti keeles vastu: “Vajutage neid klahve, siit saate men\u00fc\u00fc ja uks avaneb.” Mees ei saanud minust mitte midagi aru. Siis l\u00e4ksin vene keele peale \u00fcle ja k\u00fcsisin: “Vabandage, kas te olete Venemaalt, olete v\u00e4lismaalt tulnud? “Ei, ma olen Kohtla-J\u00e4rvelt,” vastas ta. Ma \u00fctlesin: “Vabandust, aga te tundute olevat minuga \u00fchevanune, kuidas on v\u00f5imalik, et te ei suuda k\u00f5ige lihtsamatest eestikeelsetest lausetest aru saada.” See h\u00e4rra l\u00e4ks t\u00e4iesti lukku. Tema poeg hakkas r\u00e4\u00e4kima eesti keeles, mis oli, muide, p\u00e4ris hea, ja saime asjad lahendatud.\u00a0<\/p>\n
Aga see ei ole \u00fcksik n\u00e4ide, need inimesed on elanud paralleelmaailmas, nagu te enne \u00fctlesite, ja k\u00e4ivad Kuressaares umbes nii, nagu mina k\u00e4iksin kuskil Taanis, v\u00f5\u00f5ras kultuuris asju ajamas \u2013 kohalikku keelt ei oska ja ei peagi oskama. Tegelikult ju ei ole nii, ikka peab oskama.<\/p>\n
Mina j\u00e4taksin siinkohal need meieealised v\u00f5i vanemas keskeas inimesed rahule. Neid ei ole m\u00f5tet hakata veenma. V\u00f5ib ju k\u00fcsida, kuidas sa siiani oled elanud, aga minu meelest ei ole m\u00f5tet sellele keskenduda, las need vanemas keskeas inimesed elavad oma elu kenasti oma v\u00e4\u00e4rtusruumis \u00e4ra nii, nagu nad oskavad.<\/p>\n
Peamine on, et me v\u00e4hemalt ei takistaks noortel eesti keele, meele ja komberuumi tulla.<\/p>\n
K\u00f5ige kahetsusv\u00e4\u00e4rsem moment eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku juures on see, kui vanemas keskeas inimesed sekkuvad, alav\u00e4\u00e4ristavad seda v\u00f5i lausa t\u00f6\u00f6tavad vastu. Noortele tuleb anda v\u00f5imalus ja neid toetada. See on suurim tegu, mida keskealised lapsevanemad ja vanavanemad praegu teha saavad: et nad ei takistaks noori eesti komberuumi tulekut.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida eestikeelsest haridusest, siis mul on \u00fcks kolleeg, kes \u00f5petab \u00fches Tallinna \u00fcleminekukoolis, mis varem oli venekeelne kool, \u00fcht humanitaarainet. Klassis on venekeelsetest peredest p\u00e4rit lapsed. Ta ei saanud alguses aru, mis klassis toimub \u2013 lapsed olid v\u00e4ga passiivsed. \u00dchel hetkel m\u00f5istis ta, et nad ei oska eesti keelt, kuigi nad \u00f5pivad Tallinnas nii-\u00f6elda eestikeelses koolis. Eelmised \u00f5petajad olid saavutanud vaikiva kokkuleppe: mina ei sega teid, teie loete mulle p\u00e4he\u00f5pitud lauseid ette, mingisugust m\u00f5testatud diskussiooni siin aset ei leia. <\/p>\n
Selline oli 2025. aastal \u00fches korralikus Tallinna koolis toimuv eestikeelne \u00f5ppet\u00f6\u00f6. See on eestikeelsest \u00f5ppet\u00f6\u00f6st v\u00e4ga-v\u00e4ga kaugel, need inimesed ei \u00f5pi niimoodi eesti keelt selgeks. See ei ole laiskuse probleem, see on kultuuri- ja v\u00e4\u00e4rtuste probleem.<\/p>\n
Ma olen n\u00f5us, see on pedagoogiline paradigma v\u00f5i mentaalsuse tunnetus, milline on \u00fcleminekukoolides koolikultuur ja arusaam. See algab j\u00e4llegi koolijuhist, sellest, missuguse koolikultuuri loob koolijuht oma koolis.<\/p>\n
Paraku on \u00fcleminekukoolides negatiivseid n\u00e4iteid v\u00e4ga palju. Elataksegi vaikival kokkuleppel eelmises ajastus.<\/p>\n
Me ei hakka koole nimetama, aga kui te t\u00f5ite n\u00e4ite Tallinna \u00fcleminekukoolist, siis Ida-Virumaal j\u00e4tkub see suures osas kahjuks t\u00e4naseni nii. See puudutab eranditult kohaliku omavalitsuse koole Kohtla-J\u00e4rvel ja Narvas, natuke ka Sillam\u00e4el. J\u00f5hvi ma j\u00e4tan t\u00e4iesti v\u00e4lja, J\u00f5hviga on h\u00e4sti. Sillam\u00e4el l\u00e4heb asi paremaks, on sattunud v\u00e4ga edumeelsed koolijuhid.<\/p>\n
Kahjuks on Narvas veel viis-kuus kooli, mis on kohaliku omavalitsuse all ja \u00fcks-kaks Kohtla-J\u00e4rvel. Seal on samuti suured \u00fchinemised k\u00e4imas, kutsungi kandideerima Kohtla-J\u00e4rve Iidla kooli, mis asub suures venekeelses Ahtme linnaosas, seal on kolm kooli \u00fchendatud ja otsitakse uut koolijuhti. Eesti inimesed, kandideerige! See on suur kogukond ja seal annab v\u00e4ga palju \u00e4ra teha.<\/p>\n
Kas kohalik linnavalitsus valib sinna ikka \u00f5ige inimese? \u00a0<\/p>\n
Ma pean avaldama, et kuulun lausa konkursikomisjoni. See komisjon on muidugi kummaline, sest peale minu on peaaegu k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud liikmed linnavalitsusest v\u00f5i linnaametnikud. Aga sellegipoolest loodan v\u00e4ga, et valik tuleb \u00f5iglane ja \u00f5ige.\u00a0<\/p>\n
Sellest on k\u00fcll palju r\u00e4\u00e4gitud, aga ma ei saa j\u00e4tta t\u00e4helepanu juhtimata teie enda v\u00e4ga piltlikule kogemusele, kus te tulite Ida-Virumaa kutsehariduskeskust juhtima ja avastasite, et \u00f5ppet\u00f6\u00f6 k\u00e4ib vene keeles, toimus teesklus, et on justkui eestikeelne haridus, aga tegelikult saavad k\u00f5ik aru, et ei ole. Teie olite v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5tteline, t\u00f5mbasite joone vahele ja \u00fctlesite, et k\u00f5igepealt \u00f5petame eesti keele selgeks, tegite suure pingutuse, haridusministeerium tuli kaasa, mis on v\u00e4ga positiivne, leidsite sinna \u00f5petajad, aga siis otsustas sadakond \u00f5pilast, et neile see ei sobi \u2013 nad ei viitsi, ei taha v\u00f5i ei ole neile oluline eesti keelt \u00f5ppida. See ei ole ju j\u00e4llegi laiskuse k\u00fcsimus \u2013 v\u00f5ib-olla m\u00f5nel \u00fcksikul juhul on \u2013, vaid v\u00e4\u00e4rtuste k\u00fcsimus. <\/p>\n
Ma natuke t\u00e4psustan. Tulin t\u00f5esti 2025. aasta 1. augustist ja teadsin, kuhu tulen ning pean tooma au eelmisele juhtkonnale, kes t\u00f6\u00f6tas seal \u00fcle kahe aasta, sest suur murrang oli seal juba 2023. aastal. Riikliku j\u00e4relevalve t\u00f5ttu vahetati toona lausvenekeelse, kuid kirjade j\u00e4rgi 60\/40 eestikeelse kutsekooli juhtkond v\u00e4lja. Seej\u00e4rel juhtis Mati Lukas seda 2025. aastani koos natuke muudetud meeskonnaga ja likvideeris suured rikkumised \u2013 selle, et riiki peteti. Faktiliselt venekeelse kooli t\u00f6\u00f6tamine muudeti eestikeelseks ning seal toimusid v\u00e4ga suured personalivahetused. Enne minu tulekut vahetati v\u00e4lja ligi sada inimest.<\/p>\n
Aga 1. septembril 2025 m\u00e4rkasin nii aktuse ajal kui ka j\u00e4rel, et suur osa \u00f5pilaskonnast ei saa p\u00e4riselt \u00fcldse aru, mis toimub. Esimesel kursusel oli juba minu ajal t\u00e4iseestikeelne \u00f5pe ja teisel kursusel osaline, 60\/40. N\u00e4gin nii koridorisuhtluses kui ka \u00f5petajatega suheldes, et tegelikult on \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ebat\u00f5hus \u2013 \u00f5pitakse eesti keeles, aga aru ei saada.<\/p>\n
Kui ma t\u00f6\u00f6tasin Kohtla-J\u00e4rve riigig\u00fcmnaasiumis, n\u00e4gin ka seda kontingenti: meil oli lausa eesti keele s\u00fcva\u00f5ppemoodul neile, kes keelt ei osanud. Aga g\u00fcmnaasiumisse tuli pigem ikkagi \u00f5pilaskond, kes valdas eesti keelt v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
V\u00f5i oli tehtud valik eesti keele kasuks.<\/p>\n
Jah, aga kahjuks avaldus kutsehariduskeskuses tegelik pilt, mis tuli p\u00f5hikoolidest. Suurem osa esmakursuslastest ei vallanud keelt sellisel tasemel, et eesti keeles \u00f5ppida.<\/p>\n
Praegu toimub m\u00e4rtsi l\u00f5puni eesti keele intensiivprogramm, kus 500 \u00f5ppijat \u00f5pivad ainult eesti keelt \u2013 kutse- ja \u00fcldharidus on pausile pandud. M\u00e4rtsi l\u00f5pus on uus test, kus selgub, kui paljud p\u00e4\u00e4sevad tava\u00f5ppele tagasi ja kui paljudega j\u00e4tkame osaliselt intensiiv\u00f5ppega.\u00a0<\/p>\n
Ega seal vist muud lahendust ei olegi, kui et nende p\u00f5hikoolide ja kohaliku omavalitsuse koolidega Narvas ja Kohtla-J\u00e4rvel tuleb midagi ette v\u00f5tta. See on miski, millega kohalik omavalitsus ei taha tegeleda. Pikas plaanis ei ole ju lahendus, kui Eestis \u00fcles kasvanud 18-aastast inimest \u00f5petab algtasemel eesti keelt r\u00e4\u00e4kima kutsehariduskeskus v\u00f5i kaitsev\u00e4gi.<\/p>\n
Haridusminister Kristina Kallas k\u00e4is sel n\u00e4dalal, 3. m\u00e4rtsil, Ida-Virumaal ja andis neli tundi. Kuna meie kutsehariduskeskus asub kolmes linnas \u2013 Sillam\u00e4el, Narvas ja J\u00f5hvis \u2013, siis kaks tundi andis ta meil, \u00fche Narvas ja \u00fche J\u00f5hvis. Lisaks andis ta \u00fche tunni Narvas \u00fches eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcle l\u00e4inud p\u00f5hikooli viiendas klassis, kus seis oli juba p\u00e4ris hea.<\/p>\n
Lootus on, et 2030. aastal, kui p\u00f5hikoolides l\u00f5petab esimene lend neid, kes on praegu eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcle l\u00e4inud, siis tulevad sealt t\u00f5esti sellisel tasemel \u00f5ppijad, kes suudavad eesti keeles \u00f5ppida. Sinna on veel natuke aega, aga suur lootus on, et see \u00fcleriigiliselt ette v\u00f5etud reform hakkab v\u00e4ikese viivisega vilja kandma.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime kohalikest venekeelsetest inimestest, kas k\u00f5igepealt tulevad nii-\u00f6elda Eesti kesksed, meie kultuuriruumile omased v\u00e4\u00e4rtused ja siis keeleoskus v\u00f5i tuleb k\u00f5igepealt keeleoskus ja sellega koos Eestile omased v\u00e4\u00e4rtused?<\/p>\n
Kui me oletame, et kohalike omavalitsuste koolides midagi ei muudeta, et nad on nende samade juhtide all, siis tehniliselt tuleb mingil tasemel keeleoskus k\u00fcll, aga komberuum ja v\u00e4\u00e4rtused tulevad pigem v\u00e4ga suure viivisega v\u00f5i kiratsedes.<\/p>\n
Arvan, et v\u00f5tmek\u00fcsimus on ikkagi see, kuidas on koolid mehitatud. V\u00e4\u00e4rtused ja komberuum ei tule kooli \u00fchel hetkel lihtsalt kirgastudes \u2013 et tulgu v\u00e4\u00e4rtused ja keel \u2013, vaid need peavad kohal olema koos inimestega. See algab juhtidest, midagi ei ole teha.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu olen korduvalt \u00f6elnud, et minu arvates on praegu lahendus kohaliku omavalitsuse koolid kriitilistes piirkondades m\u00f5neks ajaks riigistada. Usun sellesse ja elu on n\u00e4idanud, et riik suudab ning tahab mehitada need koolid Eesti v\u00e4\u00e4rtusi ja komberuumi kandvate j\u00f5uliste juhtidega, kes on suutelised ka koolikultuuri muutma. P\u00f6ialde veeretamine ei tee midagi.\u00a0Ida-Virumaale on vaja Eesti v\u00e4\u00e4rtusi kandvaid inimesi.<\/p>\n
Siin on hea teha \u00fcleskutse \u2013 m\u00f5elge, kes tahab oma elu p\u00f5nevamaks teha ja Eesti v\u00e4\u00e4rtusi kanda, tulge kas v\u00f5i m\u00f5neks ajaks. Ei pea ennast siduma ja kuni k\u00f5rge vanaduseni olema, isegi \u00fche-kahe-kolme aastaga j\u00f5uab midagi t\u00f5husalt \u00e4ra teha ja see on suur asi.<\/p>\n
K\u00fcsin vene keele ja meele kohta veel \u00fche k\u00fcsimuse. Kui te vaatate k\u00f5rvalt, mismoodi Eesti kaitsev\u00e4gi on olnud h\u00e4das eesti keelt mitteoskavate, kuid Eesti kodakondsust omavate ja s\u00f5jav\u00e4ekohustust t\u00e4itma pidavate noormeestega \u2013 kas te saate aru, miks nad ei taha neid inimesi seal \u00f5petada? Mina arvan, et ma saan aru. K\u00fcsimus ei ole valdavalt selles, et need inimesed ei oska eesti keelt \u2013 osaliselt kindlasti on, aga see pole peamine, k\u00fcsimus on selles, et keele mitteoskamine on mingisuguse teistsuguse lojaalsuse manifestatsioon. On ju nii?<\/p>\n
Olen sellega n\u00f5us. Seda peab k\u00fcsima kaitsev\u00e4e v\u00f5i konkreetsete all\u00fcksuste juhtidelt, aga ma arvan, et kui ajateenijate seas l\u00e4heb osakaal selliseks, et eestimeelsust on v\u00e4hem, on seda seltskonda raske juhtida. Nende mentaalsus ei ole selline, mis v\u00f5iks olla Eesti kaitsev\u00e4ele kohane. V\u00f5ib-olla on pigem asi selles.<\/p>\n
Loomulikult on oluline ka keelek\u00fcsimus s\u00f5na otseses m\u00f5ttes: kui sa ei saa aru, mis k\u00e4sklusi antakse, siis on sind raske juhtida. Minu arvates on kaitsev\u00e4gi siiamaani teinud head t\u00f6\u00f6d, keele\u00f5pe on toimunud jooksvalt ja naturaalselt.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on ilmselt teadvustatud, et mure on suur ja t\u00f5mmatud joon vahele. See vahepealne olukord, kus keelt mitteoskavad noored j\u00e4etakse kaitsev\u00e4est k\u00f5rvale, on minu meelest t\u00e4itnud tehnilist funktsiooni, see on pannud riigi m\u00f5tlema, et keele selgeks \u00f5petamine on t\u00f5epoolest hariduss\u00fcsteemi, mitte kaitsev\u00e4e \u00fclesanne.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3241784h49b0t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Hendrik Agur Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Haridus on teema, millest on kogu aeg juttu, \u00e4sja ilmus \u00fcleni haridusele p\u00fchendatud 400-lehek\u00fcljeline inimarengu aruanne, president r\u00e4\u00e4kis vabariigi aastap\u00e4eva k\u00f5nes haridusest v\u00e4hemalt pool ajast, toimub pidev diskussioon selle \u00fcle, millised on \u00f5ppekavad ja kuidas me hindame \u00f5pilasi, kord aastas vaatame eksamitulemuste pingeridu, siis tuleb rahvusvahelise PISA-testi v\u00f5rdluse tulemus. Haridus on meile v\u00e4ga oluline, selles ei ole mingit k\u00fcsimust, aga kui te r\u00e4\u00e4gite oma kogemuse pealt, siis kas meil on haridusega pigem h\u00e4sti v\u00f5i halvasti?<\/p>\n
Ma arvan, et kokkuv\u00f5ttes on h\u00e4sti. Oleme PISA tulemustes k\u00f5rgetel kohtadel. Kui me vaatame Tallinna ja siinset hariduslikku segregeerumist, siis on t\u00f5si, et osal \u00f5pilastest on paremad v\u00f5imalused ja teistel halvemad, aga kokkuv\u00f5ttes oleme me ikkagi v\u00e4ga heas olukorras.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisime palju Ida-Virumaast \u2013 seal on t\u00e4iesti omaette v\u00e4ljakutsed, mida \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti haridusasutused isegi ei tunne, vaid lihtsalt teadvustavad, aga kokkuv\u00f5ttes ma arvan, et me oleme ikka v\u00e4ga heas seisus.<\/p>\n
Oleme me hariduses teel pigem paremas suunas v\u00f5i toimub meil pigem vaikne kvaliteedi ja tulemuse n\u00f5rgenemine?<\/p>\n
Tahaks uskuda, et oleme nii-\u00f6elda nokk \u00fclespoole.<\/p>\n
Millised on m\u00e4rgid v\u00f5i indikaatorid, millest te loete, et meil on nokk \u00fclespoole?<\/p>\n
Ainu\u00fcksi v\u00f5ib-olla see, et meil on viimasel ajal rohkem \u00f5petajaks \u00f5ppida soovijaid \u2013 see on ka riigi poolt signaal, et haridust v\u00e4\u00e4rtustatakse. Kui meil on palju kirjutatud \u00f5petajate p\u00f5uast, siis t\u00e4na on asi palju parem.<\/p>\n
Teaduses ma ei oska nii palju kaasa r\u00e4\u00e4kida, aga seal ei ole v\u00f5ib-olla nii h\u00e4sti, on pigem rahvusvahelistutud, see ei ole enam nii v\u00e4ga eestikeskne. Mulle tundub, et me olime varem teaduses justkui v\u00e4ga eestikesksed, aga sellest on n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja murtud ja integreeritud maailmateadusesse.<\/p>\n
P\u00f5hihariduses ja g\u00fcmnaasiumihariduses l\u00e4heb meil pigem h\u00e4sti.<\/p>\n
See \u00f5petajaks minek on kindlasti v\u00e4ga positiivne m\u00e4rk, aga t\u00f5si k\u00fcll, riik peab tegelikult iga aasta uuesti n\u00e4itama, et ta ka v\u00e4\u00e4rtustab nende inimeste patriootlikku v\u00f5i lausa ennastsalgavat valikut \u2013 \u00f5petajate palk peaks olema selline, et \u00f5petaja ei peaks kogu aeg raha peale m\u00f5tlema, ja \u00f5petaja v\u00f5imalus haridust anda peaks olema selline, et ta tunneks ennast olulisena. Kas sellega on praegu h\u00e4sti?<\/p>\n
Ma olen natuke uimastatud Ida-Virumaast, sest Ida-Virus on \u00f5petajate v\u00e4\u00e4rtustamisega v\u00e4ga h\u00e4sti \u2013 palgad l\u00e4henevad 3000 eurole. See on h\u00e4sti. \u00dclej\u00e4\u00e4nud Eesti piirkondadega v\u00f5rreldes on see muidugi positiivne diskrimineerimine. See on suur s\u00f5num, aga see ei saa l\u00f5pmatuseni kesta, sest ma arvan, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti ei saa sellega n\u00f5ustuda, samas allapoole pole ka minna.<\/p>\n
Jah, mina arvan, et on h\u00e4sti. Kui v\u00f5tta n\u00e4iteks Tallinna kontekst, siis seal on \u00f5petajatel ju samuti palju paremad v\u00f5imalused v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestiga, kus on v\u00e4iksemad kohalikud omavalitsused.<\/p>\n
Te olite kunagi riigig\u00fcmnaasiumite projekti \u00fcks algatajaid, kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan. Praeguseks on sellest m\u00f6\u00f6dunud viis-kuus aastat, v\u00f5ib-olla isegi rohkem ning k\u00f5igile on silmaga n\u00e4ha, et riigig\u00fcmnaasiumide hooned on erakordselt m\u00f5juvad s\u00fcmbolid, kindlasti on seal ka v\u00e4ga head tingimused nii noortel kui ka \u00f5petajatel. Kas sisulises plaanis v\u00f5ib t\u00e4naseks \u00f6elda, et riigig\u00fcmnaasiumite tegemine on \u00f5nnestunud samm?<\/p>\n
Mina arvan, et see on v\u00e4ga \u00f5nnestunud samm ja v\u00f5eti ju paljugi Soomest eeskuju. T\u00f5epoolest, v\u00e4line taristu on suurep\u00e4rane, seda on k\u00fcll isegi kirutud, et v\u00f5ib-olla liiga luksuslik, aga kuhu siis veel panustada.<\/p>\n
Ma arvan, et sisu poolest on nendega ka v\u00e4ga h\u00e4sti. Need on etaloniks, kuna minu teada on \u00fcldine suund g\u00fcmnaasiumiharidus \u00fcldse riigistada, siis saaksid kohalikud omavalitsused rohkem p\u00f5hiharidusele keskenduda.<\/p>\n
Ka p\u00f5hihariduse haridusv\u00f5rk ja taristu on tegelikult j\u00e4rjest paranenud. Ma arvan, et liigume praegu selles suunas Eestis v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
Kuidas meil p\u00f5hiharidusega on? Praegu k\u00e4ib meil n\u00e4iteks diskussioon hindamise \u00fcle, mingid \u00f5ppekavad on j\u00e4lle muutumas ja meil on tekkinud v\u00e4ga palju kaasavat haridust, mis omakorda on toonud kaasa hoiakute ning v\u00e4\u00e4rtuste konflikte ja vaidlusi selle \u00fcle, kas kool peab olema kompromissitult parimat taotlev koht v\u00f5i selline koht, kus k\u00f5ik tunnevad ennast v\u00f5rdselt h\u00e4sti v\u00f5i siis v\u00f5rdselt halvasti. Kuidas see p\u00f5hihariduse pilt teile tundub?<\/p>\n
Ma pean \u00fctlema, et mina ei ole see kiruja pool, kes leiab, et k\u00f5ik on halvasti.<\/p>\n
Kaasav haridus on n\u00fc\u00fcd inimestele kohale j\u00f5udnud: me ei eralda toevajadusega lapsi. Samas olen n\u00f5us, et see ei tohi halvendada andekate ja eriandekate v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Kogu aeg on \u00fcleval ka tippkoolide teema: kas \u00f5pilasi v\u00f5ib valida, kas see on vara v\u00f5i ei ole, kas see on \u00f5ige v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Arvan, et kesktee \u2013 \u00fcldise hea p\u00f5hihariduse hoidmine \u2013 on t\u00e4iesti asjakohane. Me ei tohiks materdada ka tippkoole. Kas t\u00f5esti on kaotajaid, kui meil on katsetega koolid? Jah, katseid ma ei pea \u00f5igeks, aga arvan, et see l\u00e4heb mingit evolutsioonilist teed pidi ja tasandub vaikselt \u00e4ra. See ju tegelikult ei halvenda teiste koolide olukorda. Pigem on siin tunda omavalitsuste v\u00f5i teiste koolide kadedust.<\/p>\n
Arvan, et iga kool ja omavalitsus v\u00f5iks keskenduda oma koolidele, et anda parim, mis v\u00f5imalik. Omavalitsuste poolt on t\u00e4htis j\u00e4lgida juhtimist \u2013 et koolid oleksid h\u00e4sti juhitud ning seal oleksid k\u00f5ige v\u00f5imekamad ja \u00f5igustatumad juhid.<\/p>\n
J\u00e4lgin tihti meie eeskujuks oleva naaberriigi Soome hariduspoliitikat, kus on viimane aasta v\u00f5i enamgi k\u00e4inud s\u00fc\u00fcdlaste otsimine. Soome PISA testi tulemused on olnud pidevas languses nii reaalainetes kui ka muus ning on otsitud, miks see nii on. Hiljuti ilmunud Soome kaubanduskoja raportis on j\u00f5utud selleni, et kuna Soomes on kaasavat haridust rakendatud pikemalt ja oluliselt j\u00f5ulisemalt kui Eestis, siis v\u00e4hemalt kaasava hariduse rakendamise ajalised punktid ja PISA testide tulemuste langus harmoneeruvad \u00fcksteisega. Kuna kaasavat haridust on olnud v\u00e4ga j\u00f5uliselt, on teadmised, mida koolis antakse, n\u00f5rgemaks j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Jah, see v\u00f5ib nii olla. Teistpidi ongi nii, et peab leidma kesktee, kus kaasav haridus ei too tippe alla ja \u00fcldine areng on suunatud \u00fclespoole.<\/p>\n
Tohutu hoolivus ja sotsiaalsete garantiide tagamine ei tohi hariduse \u00fcldkvaliteeti halvendada.<\/p>\n
Kui peaks nimetama veel \u00fche asja, mida Eesti hariduses teha, et nokk oleks kindlasti \u00fclespoole \u2013 mida te soovitaksite?<\/p>\n
Ma ei taha seda \u00f6elda, aga see on \u00f5petajate palk, ehk konkurents haridust\u00f6\u00f6taja ametikohale. Kui \u00f5petaja konkurss on v\u00e4ljas, siis peab sinna olema tugev kandidaatide tulv ja vaid parimad saavad klassi ette. See tagabki tegelikult selle, et klassis toimuv \u00f5ppetegevus saadakse parimatelt.<\/p>\n
Kui me peame \u00f5petajaid tikutulega otsima ja klassi ette p\u00e4\u00e4sevad inimesed, kes seal olema ei peaks, siis see on ohukoht.<\/p>\n
Aga j\u00e4llegi \u2013 kui t\u00e4nase, 2026. aasta seisuga oleks \u00f5petaja palk kolm ja pool v\u00f5i neli tuhat eurot, siis see paneks inimesed tahtma panustada. Nad tunneksid, et on v\u00e4\u00e4rtustatud, ja suudaksid \u00fchiskonnale tagasi pakkuda. Ma arvan, et see on praegu k\u00f5ige suurem asi. \u00d5ppekavade arenduse ja k\u00f5ige muuga me saame hakkama, aga p\u00f5hiline on see, kes on klassi ees.<\/p>\n
Sellest s\u00f5ltub \u00fclipalju. Suur t\u00e4nu intervjuu eest, Hendrik Agur!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3241757headct24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Hendrik Agur Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n