156 minutit ja 31 kaadrit (“Torino hobune”1), 432 minutit ja 172 kaadrit (“Saatana tango”2). Vaatan aknast v\u00e4lja m\u00e4rtsikuu sombusesse taevasse ja ausalt \u00f6elda pole mul \u00f5rna aimu, kui mitu aastat, tundi ja veel v\u00e4hem, kui mitu kaadrit see k\u00f5ik veel kesta v\u00f5ib. Tarri nime mainides ei saa \u00fcle ega \u00fcmber teda saatvast aeglase filmi (ingl\u00a0slow cinema) liikumisest. Edasi vaadates v\u00f5iks k\u00fcsida, miks sel m\u00e4rtsikuul S\u00f5prusesse v\u00f5i Elektriteatrisse B\u00e9la Tarri kolme filmi “Hukatus”3, “Saatana tango” ja “Torino hobune” vaatama v\u00f5iks minna? On sel \u00fcldse m\u00f5tet? V\u00f5i on k\u00f5ik m\u00f5ttetu?<\/p>\n
\u00dcht v\u00f5in kohe \u00f6elda. Ehkki Tarr on \u00fcks oman\u00e4olisemaid ja suuremaid meistreid kirjanduse ekraniseerimisel \u2013 Tarri pikaaegsele kaasteelisele, kirjanikule ja stsenaristile L\u00e1szl\u00f3 Krasznahorkaile mullu antud Nobeli kirjandusauhind v\u00f5iks seda m\u00f5tet toetada \u2013, pole s\u00f5nal ega dialoogil suurt kohta ega ausalt \u00f6eldes ka m\u00f5tet Tarri filmides. See ei t\u00e4henda, et ta tegelastel ei v\u00f5iks olla s\u00fcgavaid m\u00f5ttek\u00e4ike, ja tihtipeale kipuvadki need liiga s\u00fcgavaks minema. Aga see k\u00f5ik j\u00e4\u00e4b pessimistliku re\u017eiss\u00f6\u00f6ri maailmas h\u00e4diseks katseks \u00fcmber olevat m\u00f5testada.<\/p>\n
Johannese evangeeliumist leiame lause, mis meeldis kangesti Robert Bressonile: “Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta h\u00e4\u00e4lt, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu l\u00e4heb. Niisama on k\u00f5igiga, kes on s\u00fcndinud Vaimust.”4\u00a0Semiidi keeltes, sealhulgas heebrea, aramea ja kreeka keeles on “tuul” ja “vaim” \u00fcks ja sama s\u00f5na. Ei ole v\u00f5imalik eristada, millal m\u00f5eldakse \u00fcht, millal teist. Alates selle aasta 6. jaanuarist ulub Tarr ilmselt tuulena ringi m\u00f6\u00f6da temast maha j\u00e4\u00e4nud maailma t\u00fchermaid. Nii nagu see tema mustvalgetes t\u00fchjusest tiinetes filmides alati ulgunud on. Kui seda m\u00f5tet Tarrile \u00f6elda, v\u00f5iks ta vastata: “Jah, aga mis sul sellest, sina pead veel selle maailmaga hakkama saama.” V\u00f5i j\u00e4taks ta lihtsalt vastamata, kuuleksime vaid tuule ulgumist ja vihma vastu akent pekslemas.<\/p>\n
K\u00fcsisin naljatledes kord \u00fchelt filmitegijast s\u00f5bralt, kes Ungaris elab: “Kuidas siis on? K\u00f5ik on mustvalge nagu Tarri filmis?” “Ei, ma ei tea. K\u00f5ik on hoopis teisiti. Ma ei tea, mida Tarr ajab, ta ajab ikka t\u00e4itsa oma asja.” Tarr ajas 40 aasta jooksul, mil ta filme tegi, v\u00e4gagi oma rida.\u00a0Lausa nii, et m\u00f5ned aastad tagasi “Hukatust” vaadates m\u00f5tlesin pettunult, et hingematvast atmosf\u00e4\u00e4rist ja kaadritest olenemata pole ta koherentse loo jutustamises just k\u00f5ige osavam. Hiljuti “Werckmeisteri harmooniaid”5\u00a0vaadates m\u00f5tlesin aga \u00fcmber. Klassikaline dramaturgiakurv, kus k\u00f5ik p\u00fcstitatud k\u00fcsimused filmi l\u00f5puks ka vastatud saavad, teda lihtsalt ei huvita. Ta ajab taga midagi muud.<\/p>\n
Uues eess\u00f5nas raamatu “Trans\u00adtsendentaalne stiil filmis: Ozu, Bresson, Dreyer” teisele tr\u00fckile kirjutab re\u017eiss\u00f6\u00f6r Paul Schrader: “Mis 1950ndatel algas v\u00e4\u00e4rtfilmiliikumisena, on n\u00fc\u00fcdseks arenenud viiep\u00e4iseks elukaks nimetusega “aeglane film”. Varem aeglase ja esoteerilisena n\u00e4htud Bresson ja Ozu m\u00f5juvad B\u00e9la Tarri, Lav Diaze ja Pedro Costa mitmetunniste mammutfilmide k\u00f5rval k\u00fcllaltki vaatajas\u00f5bralikuna.”6\u00a0Mis siis vahepeal juhtus? Tarkovski juhtus. Deleuze juhtus ka. Schraderi esmalt 1972. aastal ilmunud raamatus proovis ta seletada, kuidas Ozu, Bressoni ja Dreyeri poolt kasutatud v\u00f5\u00f5ritusv\u00f5tted \u2013 montaa\u017eil\u00f5igetega viivitamine, staatiline kaamera, katteplaanidest loobumine, olmelisuse r\u00f5hutamine \u2013 loovad pinge, mille vaataja peab lahendama. Kuidagi \u00e4ra t\u00e4itma, sellele seletuse andma. K\u00fcmme aastat hiljem kirjutas prantsuse filosoof Gilles Deleuze kaks p\u00f5hjapanevat filmiuurimust: “Filmikunst\u00a0I” ja “Filmikunst\u00a0II”7. Deleuze v\u00e4idab, et filmiajalugu jaguneb kaheks m\u00f5ttevooluks: “liikumine-pilt” ja “aeg-pilt”. Liikumine-pilt on alguse saanud filmikunsti l\u00e4tetest ja oli Euroopa filmis domineeriv vool kuni Teise maailmas\u00f5jani. See on tegevusele orienteeritud filmikunst. P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da hakkab Euroopa filmikunst aina enam huvituma aja kujutamisest. Kuidas neid kaht m\u00f5istet lihtsalt edasi anda? Liikumine-pildi puhul juhib montaa\u017ei ja l\u00f5ikeid otseselt tegevuse kujutamine. Aeg-pildi puhul v\u00f5tab filmitegija loomingulise valiku, lastes vaatajal seostada erinevaid kaadreid pika aja v\u00e4ltel. Mees v\u00e4ljub autost, mees astub majauksest sisse \u2013 nii monteeritakse liikumine-pildis. Mees v\u00e4ljub autost, kaader puudest, mida tuul r\u00e4sib, kaader m\u00f6\u00f6duvast bussist \u2013 see on aeg-pildilik montaa\u017e. V\u00f5ib ka \u00f6elda, et Deleuze’i j\u00e4rgi Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgne Euroopa v\u00e4\u00e4rtfilm ei huvitu enam klassikalises m\u00f5ttes lugude jutustamisest, nagu seda teeb peavoolufilm siiani, vaid p\u00fc\u00fcab puudutada vaataja alateadvust, kuidas see pilte seostab, m\u00e4lestusi t\u00f6\u00f6tleb. Unest r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n
M\u00e4rgiline n\u00e4ide kahe m\u00f5ttemaailma kokkup\u00f5rkest oli Itaalia neorealismi \u00fche p\u00f5hilise autori Vittorio De Sica t\u00fcli Ameerika produtsendi David O. Selz\u00adnickiga, mis viis selleni, et p\u00e4rast De Sica filmi “Reisiterminal”8\u00a0eba\u00f5nnestunud eellinastusi monteeris Selznick re\u017eiss\u00f6\u00f6rilt luba k\u00fcsimata filmi \u00fcmber ja pani oma pealkirja “\u00dche Ameerika naise eksimus”9. Kui filmi kahte versiooni k\u00f5rvutada, ilmnevad selged erinevused montaa\u017eilikus m\u00f5tlemises. Selznick eelistab j\u00e4rjepidevalt l\u00fchemaid kaadreid kui De Sica.<\/p>\n
Hollywoodilikus m\u00f5tlemises kujutatakse k\u00f5ndimist “m\u00f6\u00f6daminnes”: sellele osutatakse, see pole m\u00f5eldud kogemiseks. Kui Selznicki versioonis toimub l\u00f5ige hetkel, mil tegelane kaadrist kaob, j\u00e4\u00e4b De Sica kaader tihti kestma ka p\u00e4rast tegelase kaadrist kadumist, mediteerima sinna j\u00e4\u00e4nud taustategelaste n\u00e4gudele v\u00f5i millelegi muule. Deleuze’i lemmikn\u00e4iteks oli De Sica filmi “Umberto D” (1952) kaader, kus teenijanna proovib neli minutit j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da tikku seinalt p\u00f5lema t\u00f5mmata.<\/p>\n
58 aastat \u00fcraskeid ja 15 minutit rongi ootamist<\/p>\n
Kui De Sica jutustab k\u00fcll s\u00fcndmustest tiinet lugu, kuid v\u00f5tab neli minutit tiku s\u00fc\u00fctamiseks, siis B\u00e9la Tarril kulub “Torino hobuses” 21 minutit, enne kui \u00f6eldakse filmi esimene lause: “S\u00f6\u00f6k on valmis.” Seni oleme n\u00e4inud, kuidas vana talumees vilu tuule k\u00e4es vankril koju tuleb, kuidas nad t\u00fctrega hobuse talli panevad, n\u00f6\u00f6rilt pesu v\u00f5tavad, kuidas t\u00fctar isal riideid vahetab ja siis kartuleid keedab \u2013 “s\u00f6\u00f6k on valmis”.<\/p>\n
J\u00e4rgmised kaheksa minutit n\u00e4eme m\u00f5lemaid paljaste k\u00e4tega tulikuumi kartuleid s\u00f6\u00f6mas, seej\u00e4rel koristab t\u00fctar isa j\u00e4relt ning k\u00fctab ahju. 30. minutil, pimeduse saabudes, toimub filmi esimene vestlus: “Ae \u2026 ae sina!” \u2013 “Mis on?” \u2013 “Sa ka ei kuule neid?” \u2013 “Keda?” \u2013 “Puu\u00fcraskeid. Nad ei liiguta. Olen neid viisk\u00fcmmend kaheksa aastat iga p\u00e4ev kuulnud ja t\u00e4na ei kippu ega k\u00f5ppu.” \u2013 “Nad on t\u00f5esti vait j\u00e4\u00e4nud. Mis sellest, isa?” \u2013 “Ma ei tea. J\u00e4\u00e4me parem magama.”<\/p>\n
\u017danrilt v\u00f5iks “Torino hobust” nimetada elluj\u00e4\u00e4misfilmiks, ehkki “Kaldale uhutust”10\u00a0on asi kaugel. Viimased l\u00e4hevad j\u00e4lle Deleuze’i liikumine-pildi kategooriasse. Schrader toob aeglast filmikunsti m\u00f5testades n\u00e4iteks Lumi\u00e8re’ide “Rongi saabumise La Ciotat’ jaama”11\u00a0ja k\u00fcsib: kui seda filmi aeglustada nii, et rongi saabumine v\u00f5taks aega viisteist minutit, millest see siis oleks? Oleks see film rongi saabumisest v\u00f5i meie kogemusest vaatajana rongi oodates? Mida me m\u00f5tleme see viisteist minutit rongi oodates? Tarr toob “Torino hobuse” algpunktiks legendi, kuidas Nietzsche v\u00e4idetavalt l\u00e4ks hulluks p\u00e4rast seda, kui ta oli Torinos \u00fcht talunikku oma hobust peksmas n\u00e4inud. Seej\u00e4rel ei \u00fctle Tarr otseselt, et see film on sellest kindlast hobusest, vaid alustab lihtsalt talunikuga, kes hobuvankriga koju s\u00f5idab. Seos j\u00e4\u00e4b vaataja otsustada. N\u00e4eme, kuidas p\u00e4ev p\u00e4eva j\u00e4rel l\u00e4heb v\u00e4ljas m\u00f6llav torm aina valjemaks, k\u00f5ik eluks vajalik hakkab otsa saama ja kuidas vana haige isa oma t\u00fctart vaid oma teenrina n\u00e4eb. K\u00f5ik kordub. P\u00e4ev p\u00e4eva j\u00e4rel aina tooremal kujul. Selle k\u00f5ik suudab Tarr h\u00e4mmastava pingestatusega lahti m\u00e4ngida. Mille ta vaatajalt aga r\u00f6\u00f6vib, on ammendav vastus enamikule filmis p\u00fcstitatud k\u00fcsimustele. J\u00e4\u00e4b vaid kogemus ja t\u00fchjus, mida t\u00e4ita. On seal l\u00f5pus kaastunnet? “Hukatuses” loodab alkohoolikust mees Karrer, et tal avaneb v\u00f5imalus v\u00f5ita oma armukese poolehoid ning naisega mandunud kolkast p\u00f5geneda. Arvestades, kui kaua Karreril aega l\u00e4heb t\u00f5demiseks, et tema roll on Sisyphose oma, v\u00f5ib filmi kahetunnilist kestust \u00fcsna elujaatavaks nimetada.<\/p>\n
Mida arvata seitsmetunnisest “Saatana tangost”, ja ise\u00e4ranis sellest, kui kinost tulekul pead m\u00e4rtsi\u00f5htuses pimeduses t\u00f5dema, et buss, mis pidi saabuma viis minutit tagasi, on vahele j\u00e4\u00e4nud ja j\u00e4rgmiseni on veel viisteist minutit. Kuidas sellega hakkama saada, ja k\u00f5ige olulisem: kuidas seejuures inimeseks j\u00e4\u00e4da? Selle k\u00fcsimuse j\u00e4tab Tarr iga\u00fche enda lahendada. Loodetavasti kinno minnes, sest see vaatamine on hingematvalt ilus.<\/p>\n
***<\/p>\n
1 “A torin\u00f3i l\u00f3”, B\u00e9la Tarr, \u00c1gnes Hranitzky, 2011.
2 “S\u00e1t\u00e1ntang\u00f3”, B\u00e9la Tarr, 1994.
3 “K\u00e1rhozat”, B\u00e9la Tarr, 1988.
4 Jh 3:8.
5 “Werckmeister harm\u00f3ni\u00e1k”, B\u00e9la Tarr, 2000.
6 Paul Schrader, Transcendental style in film: Ozu, Bresson, Dreyer. University of California Press, 2018.
7 Gilles Deleuze, L’image-mouvement. Cin\u00e9ma 1, Paris, Les \u00c9ditions de Minuit, coll. Critique, 1983; Gilles Deleuze, L’image-temps. Cin\u00e9ma 2, Paris, Les \u00c9ditions de Minuit, 1985.
8 “Stazione Termini”, Vittorio De Sica, 1953.
9 “Indiscretion of an American Wife”, Vittorio De Sica, 1953.
10 “Cast Away”, Robert Zemeckis, 2000.
11 “L’arriv\u00e9e d’un train en gare de La Ciotat”, Auguste Lumi\u00e8re, Louis Lumi\u00e8re, 1895.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"156 minutit ja 31 kaadrit (“Torino hobune”1), 432 minutit ja 172 kaadrit (“Saatana tango”2). Vaatan aknast v\u00e4lja m\u00e4rtsikuu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":122978,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,208,178,176,190,140,144,177],"class_list":{"0":"post-122977","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-film","15":"tag-kirjandus","16":"tag-kultuur","17":"tag-kunst","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-muusika","20":"tag-teater"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116186752143154735","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122977","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=122977"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/122977\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/122978"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=122977"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=122977"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=122977"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}