Visiidi l\u00f5ppedes v\u00f5ib nii patsient kui ka arst j\u00e4\u00e4da m\u00f5tlema, kas ikka sai k\u00f5ik tehtud, kuid kindlasti tunnetavad m\u00f5lemad seda, kas tekkis kontakt ja vastastikune m\u00f5istmine v\u00f5i mitte. Inimlik suhtlus on perearstiabis sama oluline kui retsept v\u00f5i anal\u00fc\u00fcs, kirjutab Anu Reim.<\/p>\n
\u00d5pin perearstiks, sest see on \u00fcks raskemaid, aga ka v\u00e4\u00e4rtuslikumaid ameteid meditsiinis. Tean, et Eesti peremeditsiin on heal tasemel ja paljuski eeskujuks ka teistele riikidele. Rahvusvaheline kogemus kinnitab, et Eesti peremeditsiini \u00f5pet ja kvaliteedis\u00fcsteemi hinnatakse k\u00f5rgelt. Ometi k\u00f5lab aeg-ajalt meediast, et inimesed ei saa vajalikku abi.<\/p>\n
Meditsiini olemus<\/p>\n
Vaatame esmalt fakte. Eesti riiklik tervishoius\u00fcsteem tagab universaalse perearstiabi k\u00f5igile. Inimesed on jagatud nimistutesse ja enamik elanikkonnast kasutab regulaarselt perearsti teenuseid. Tervise Arengu Instituudi andmetel tegid perearstid ja pere\u00f5ed 2024. aastal kokku 7,6 miljonit vastuv\u00f5ttu, neist ligi kolm miljonit olid kontaktvastuv\u00f5tud. Kantar Emori uuringute j\u00e4rgi j\u00e4i ligi 80 protsenti p\u00f6\u00f6rdunutest oma viimase perearstivisiidiga rahule.<\/p>\n
Patsienti v\u00f5ib tabada p\u00e4rast visiiti kahtlus, kas ta sai oma tervisemurele ikka \u00f5iget abi ja vajalikku t\u00e4helepanu. \u00dcks p\u00f5hjus v\u00f5ib peituda selles, et tervishoiu kvaliteeti on keeruline hinnata. Arstivisiidilt lahkudes tunneme kergendust, t\u00e4nulikkust, aga ka kahtlust. Sama tunne on sageli ka arstil: kas ma tegin k\u00f5ik vajaliku? Kahtlus on inimlik ja meditsiinis paratamatu. Meditsiin ei t\u00f6\u00f6ta absoluutse kindluse, vaid t\u00f5en\u00e4osuse alusel.<\/p>\n
Sageli oodatakse, et hea arstiabi sarnaneks matemaatika\u00fclesandega, leitakse \u00fcks konkreetne viga ja parandatakse see \u00e4ra. Kui diagnoos v\u00f5i ravi hiljem ei osutu “\u00f5igeks”, siis j\u00e4reldatakse, et abi oli halb. Tegelikkuses ei ole meditsiin valem. Ravim, mis aitab \u00fcheksat inimest k\u00fcmnest, v\u00f5ib k\u00fcmnendale mitte sobida. Haiguse kulg v\u00f5ib muutuda. Ootamatu tulemus ei t\u00e4henda automaatselt ebakvaliteetset arstiabi, vaid peegeldab meditsiini olemust.<\/p>\n
“Patsientidel on sageli mitu haigust korraga, erinev motivatsioon ja suutlikkus ravisoovitusi j\u00e4rgida, piiratud aeg ja ressursid.”<\/p>\n
Perearsti t\u00f6\u00f6 on lisaks ravijuhendite j\u00e4rgimisele ka pidev otsuste tegemine konkreetse patsiendi erip\u00e4rast l\u00e4htudes. Euroopa perearstide seltsi president professor Thomas Frese on tabavalt \u00f6elnud, et ravijuhendid on loodud justkui akvaariumis ehk kontrollitud tingimustes. Perearst teeb aga otsuseid merel seilates. Patsientidel on sageli mitu haigust korraga, erinev motivatsioon ja suutlikkus ravisoovitusi j\u00e4rgida, piiratud aeg ja ressursid. M\u00f5ne jaoks on tervisemure elu keskpunkt, teise jaoks k\u00f5rvalteema.<\/p>\n
Visiidi l\u00f5ppedes v\u00f5ib nii patsient kui ka arst j\u00e4\u00e4da m\u00f5tlema, kas ikka sai k\u00f5ik tehtud, kuid kindlasti tunnetavad m\u00f5lemad seda, kas tekkis kontakt ja vastastikune m\u00f5istmine v\u00f5i mitte. Inimlik suhtlus on perearstiabis sama oluline kui retsept v\u00f5i anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n
Paraku on just ajast k\u00f5ige suurem puudus. L\u00fchikese visiidi jooksul peab arst looma usalduse, kuulama mure \u00e4ra, k\u00fcsima \u00f5igeid k\u00fcsimusi, tegema l\u00e4bivaatuse, koostama raviplaani ja selle k\u00f5ik dokumenteerima. Lisaks t\u00e4idavad t\u00f6\u00f6p\u00e4eva telefonik\u00f5ned ja digip\u00f6\u00f6rdumised. Nii nagu paljudes inimestega t\u00f6\u00f6tavates valdkondades, tekivad ka tervishoius probleemid sageli suhtluse puudulikkusest.<\/p>\n
Meditsiinis on nii arstil kui ka patsiendil oma roll<\/p>\n
Digilahendused ja tehisaru on muutnud perearstit\u00f6\u00f6 t\u00e4psemaks ja kiiremaks ning v\u00e4hendanud vigade riski. Samal ajal t\u00e4hendab see, et \u00fcha suurem osa arsti t\u00e4helepanust on suunatud arvutile, mitte patsiendile.<\/p>\n
Olen m\u00e4rganud ka, et patsiendid ei tea aina sagedamini, milliseid ravimeid nad kasutavad v\u00f5i miks uuringuid tehakse, kuna “see on ju s\u00fcsteemis olemas”. Tervise eest vastutamine kipub hajuma, kuid t\u00f5de on ebamugav: meditsiin saab m\u00f5jutada vaid osa meie tervisest, hinnanguliselt 10\u201320 protsenti. Suur osa s\u00f5ltub meie endi valikutest ja harjumustest.<\/p>\n
Hea n\u00e4ide on krooniline seljavalu. Sageli on proovitud n-\u00f6 k\u00f5ike ehk operatsioone, ravimeid ja protseduure, kuid valu p\u00fcsib. Usaldus meditsiini vastu on kadunud. Meditsiiniliselt ei t\u00e4henda aga valu kestus v\u00f5i tugevus tingimata t\u00f5sist p\u00f5hjust. Perearsti roll on saavutada patsiendiga \u00fchine arusaam haigusest, ravi eesm\u00e4rgist ja teekonnast sinna. Sageli t\u00e4hendab see naasmist lihtsate p\u00f5hit\u00f5dede juurde: liikumine ja treening. M\u00f5nikord tuleb alustada v\u00e4ga v\u00e4ikestest sammudest, et j\u00f5uda suurema muutuseni.<\/p>\n
Kuigi s\u00fcsteem hindab kiirust ja efektiivsust, ei tohi inimlik kontakt meditsiinis kaduda. Usalduse taastamine \u2013 ka nendega, kes on pettunud \u2013 on v\u00e4ltimatu. Perearst on n\u00fc\u00fcd justkui l\u00e4hemal kui kunagi varem, sest \u00fchendust saab v\u00f5tta igal ajal, kuid ka kaugemal, sest kontaktini viivad digip\u00f6\u00f6rdumised ja vahendajad. Usun, et nii patsiendid kui ka arstid v\u00e4\u00e4rtustaksid aeglasemat, m\u00f5testatumat visiiti, isegi kui tulemused ei ole alati kohe n\u00e4htavad.<\/p>\n
Hea perearstiabi t\u00e4hendab koost\u00f6\u00f6d. Patsient v\u00f5iks tulla vastuv\u00f5tule valmisolekuga, et alati ei saa kohe lihtsaid ja kindlaid vastuseid, ning r\u00e4\u00e4kida ausalt oma ootustest ja eesm\u00e4rkidest. Arstil on lihtsam aidata inimest, kes \u00fctleb ka n\u00e4iteks ausalt v\u00e4lja, et on arstiabis pettunud. Parimat abi saab inimene, kes lisab arsti meditsiinilistele teadmistele oma panuse, olles avatud suhtlusega ja valmis tegema muudatusi oma eluviisides parema tervise nimel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Visiidi l\u00f5ppedes v\u00f5ib nii patsient kui ka arst j\u00e4\u00e4da m\u00f5tlema, kas ikka sai k\u00f5ik tehtud, kuid kindlasti tunnetavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":123026,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[56849,4604,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21379,21,28,29,2538,19,6524,15144,5725,25,308,562,23,24,22,20,30],"class_list":["post-123025","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-anu-reim","tag-arstid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haigused","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-meditsiin","tag-news","tag-patsiendid","tag-perearstid","tag-pereoed","tag-populaarseimad-lood","tag-tervis","tag-tervishoid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116187161193454767","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123025","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=123025"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123025\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/123026"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=123025"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=123025"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=123025"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}