“Pealtn\u00e4gija” t\u00f5statas hiljuti olulise teema<\/a>, suunamudijate ebateaduslikud tervisen\u00f5uanded, mis j\u00f5uavad iga p\u00e4ev tuhandete inimesteni. Saates k\u00e4sitleti inimesi, kes teadusele avalikult vastanduvad. Aga nemad on j\u00e4\u00e4m\u00e4e n\u00e4htav osa. Suur osa probleemist on m\u00e4rkamatult liikunud teaduse eitamise juurest teaduse imiteerimise ehk j\u00e4ljendamise juurde. See on j\u00e4\u00e4m\u00e4e veealune osa, mis m\u00e4rkamatuks j\u00e4\u00e4des meid palju ohtlikumalt varitseb.<\/p>\nOlgu selleks meditsiini halvustamine, teaduse r\u00fcndamine v\u00f5i f\u00fc\u00fcsikaseaduste eiramine, teadusele vastandumist propageerivate s\u00f5numite taga on sageli ka mingi suurem eesm\u00e4rk. Olgu see m\u00f5ni imevidin, toidulisand v\u00f5i kursus, mida lahendusena meile maha m\u00fc\u00fcakse.<\/p>\n
Probleem on aga selles, et teadusele vastandujate hulk on oluliselt v\u00e4iksem kui teaduse pooldajate hulk. Seega on palju tulusam keskenduda oma eristuvate, t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcdvate ja miks mitte sensatsiooniliste s\u00f5numitega just teaduse pooldajate veenmisele. K\u00fcsimus on, kuidas seda teha. Kuidas muuta ebateaduslik jutt teaduslikuks?<\/p>\n
Sageli piisab sellest, kui panna oma tegevusele teadusele viitav nimi: kliinik, akadeemia v\u00f5i teraapia. Nii v\u00f5ib rahulikult kanda tiitlit “Diplomeeritud Holistilise Regressiooni terapeut”, ilma et peaks seitse aastat \u00fclikoolis k\u00e4ima. See on sageli k\u00f5ige lihtsam viis j\u00e4tta endast teaduslikum mulje.<\/p>\n
On ka palju kavalamaid ja raskemini l\u00e4bin\u00e4htavaid skeeme. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuhandete j\u00e4lgijatega populaarne terviseentusiast reklaamida toidulisandit, mis lubab tasakaalustada naiste hormoone. K\u00f5lab ju h\u00e4sti. Seda enam, et ta alustab teaduslikult korrektse v\u00e4itega: “teatud eas toimuvad naise kehas hormonaalsed muutused”. See on t\u00f5si ja keegi ei saa sellele vastu vaielda.<\/p>\n
Sealt edasi liigutakse aga suurte sammudega teadusest eemale ja m\u00fc\u00fcgile l\u00e4hemale. Esmalt soovitused stiilis: “Sa pead tasakaalustama oma hormoone” ja sealt kiiresti toidulisandi kui lahenduse pakkumise juurde. Oma soovituse t\u00f5endusp\u00f5hisuse t\u00f5endamiseks esitatakse ka rohkelt viiteid teadust\u00f6\u00f6dele, mis k\u00f5ik justkui kinnitaksid selle toidulisandi soovitamise teaduslikku p\u00f5hjendatust. Ainult et enamik neist viidetest kas ei toeta m\u00fc\u00fcgiv\u00e4idet, k\u00e4sitleb hoopis teist ainet v\u00f5i j\u00e4reldab otses\u00f5nu, et t\u00f5endid m\u00f5ju kohta on ebapiisavad.<\/p>\n
Bioloogias nimetatakse seda mimikriks: n\u00f5rgem liik matkib tugevamat. Mida tugevam on teaduse maine, seda tulusam on ebateadusel seda matkida ja seda ka tehakse. Kliinikud, millel puudub seos meditsiiniga, teraapiad, millel puudub seos teadusega, uuringud, mida kasutatakse lihtsalt mulje loomiseks, k\u00f5ik see aitab luua illusiooni tugevusest ja usaldusv\u00e4\u00e4rsusest.<\/p>\n
“Meie ajus t\u00f6\u00f6tab t\u00f5ep\u00e4rasuse \u00fcle otsustamise heuristik, mis \u00fctleb meile alati ja automaatselt, et teaduslik t\u00e4hendab usaldusv\u00e4\u00e4rne.”<\/p>\n
Miks ma arvan, et teaduse j\u00e4ljendajad on ohtlikumad kui lihtsalt teaduse eitajad? Sest j\u00e4ljendajad p\u00e4\u00e4sevad m\u00f6\u00f6da meie kaitsemehhanismidest. Nad kasutavad \u00e4ra midagi, mida me oleme \u00f5ppinud automaatselt usaldama. Me eeldame, et see, mis on teaduslik, on ka kontrollitud. Meie ajus t\u00f6\u00f6tab t\u00f5ep\u00e4rasuse \u00fcle otsustamise heuristik, mis \u00fctleb meile alati ja automaatselt, et teaduslik t\u00e4hendab usaldusv\u00e4\u00e4rne. Ja selle t\u00f5ttu me ei hinda iga kord eraldi, kas konkreetne teaduslik v\u00e4ide v\u00f5i t\u00f5endusp\u00f5hine soovitus vastab sellele, mida lubatakse.<\/p>\n
Veel v\u00e4hem oskab keskmine lugeja hinnata, kumb kahest vastandlikust seisukohast on korrektne, kui m\u00f5lema puhul on olemas uuringuid, mis neid justkui toetavad. Nii saavadki teaduse j\u00e4ljendajad \u00f6elda, et “debatt alles k\u00e4ib”, kuigi \u00fchel pool on sajad kvaliteetsed uuringud ja teisel pool \u00fcksikud n\u00f5rgalt argumenteeritud arvamusartiklid. Aga see pole oluline, sest teaduse j\u00e4ljendamine m\u00e4ngibki sageli just meie usaldusele. Kui on artikkel, ju siis on ka p\u00f5hjus ja \u00e4ri k\u00e4ib edasi.<\/p>\n
Inimeste aitamine, tervise parandamine, lahenduste pakkumine, see k\u00f5ik on tervitatav. Lihtsalt see, mida inimestele soovitatakse v\u00f5i m\u00fc\u00fcakse, v\u00f5iks p\u00e4riselt olla t\u00f5endusp\u00f5hine, mitte seda imiteerima.<\/p>\n
Mida me selle vastu teha saame? Tegelikult \u00fcpris v\u00e4he. S\u00f5na “t\u00f5endusp\u00f5hine” ei oma Eestis seaduslikku kaitset. Ajakirjanikud v\u00f5ivad uurida, teadlased v\u00f5ivad anal\u00fc\u00fcsida, aga kui seadus probleemi ei n\u00e4e, siis tulemus on \u00fcmmargune null.<\/p>\n
Samuti ei ole m\u00f5eldav, et me teadlastena hakkame oma teadust\u00f6\u00f6, loengute ja juhendamiste k\u00f5rvalt tegelema lisaks veel uudiskirjade falsifitseerimise v\u00f5i reklaamitekstide \u00fcmberl\u00fckkamisega, et avalikkust hoiatada. Seda enam, et iga katse juhtida t\u00e4helepanu probleemsetele, \u00fclepaisutatud v\u00f5i vananenud v\u00e4idetele l\u00f5peb suure t\u00f5en\u00e4osusega sihtm\u00e4rgiga oma isiklikul seljal.<\/p>\n
Teadus ei ole t\u00e4iuslik. Erinevalt teaduse imiteerimisest ei ole teadusel alati lihtsaid ja elegantseid lahendusi, mis laua probleemidest puhtaks l\u00f6\u00f6vad. Vastupidi, teaduses on alati k\u00fcsimusi rohkem kui vastuseid ja m\u00f5nikord tuleb leppida olukorraga, et teadus ei suuda anda ammendavat lahendust. See siin on \u00fcks sellistest olukordadest. Meil on probleem. Me teame, et sellel on oluline negatiivne m\u00f5ju inimeste heaolule, aga meil ei ole veel lahendust, mida anda, aga see ei t\u00e4henda, et me ei peaks otsima.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et me peaksime aktsepteerima teaduse kaaperdamist ebateaduslike lahenduste m\u00fc\u00fcmise nimel. Ei.<\/p>\n
M\u00e4rgake, juhtige t\u00e4helepanu ja r\u00e4\u00e4kige sellest. Teadus ja t\u00f5endusp\u00f5hisus on midagi, mis v\u00e4\u00e4rivad kaitset neilt, kes oskavad seda pakkuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimeste aitamine, tervise parandamine ja lahenduste pakkumine on tervitatav. Lihtsalt see, mida inimestele soovitatakse v\u00f5i m\u00fc\u00fcakse, v\u00f5iks p\u00e4riselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":123032,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,9771,27045,19,56850,25,296,29421,280,56851,23,24,22,20,30],"class_list":["post-123031","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-libameditsiin","tag-libateadus","tag-news","tag-pealtnagija-edward-von-longus","tag-populaarseimad-lood","tag-psuhholoogia","tag-suunamudijad","tag-teadus","tag-teaduse-jaljendamine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116187208245350112","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=123031"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123031\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/123032"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=123031"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=123031"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=123031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}