{"id":123114,"date":"2026-03-07T11:45:22","date_gmt":"2026-03-07T11:45:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/123114\/"},"modified":"2026-03-07T11:45:22","modified_gmt":"2026-03-07T11:45:22","slug":"eesti-naised-teenivad-meestest-endiselt-tunduvalt-vahem-palka","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/123114\/","title":{"rendered":"Eesti naised teenivad meestest endiselt tunduvalt v\u00e4hem palka"},"content":{"rendered":"

Merit Palga statistika h\u00f5lmab iga kuu ligikaudu 128 000 t\u00f6\u00f6tajat enam kui 18 500 ettev\u00f5ttes. 2025. aasta Eesti t\u00f6\u00f6tajatele reaalselt arvestatud keskmine brutopalk oli 1815 eurot, mis on 11,2 protsenti rohkem kui 2024. aasta keskmine 1632 eurot.<\/p>\n

Sooline palgal\u00f5he aasta keskmistest arvutatuna oli 2024. aastal 26,9 protsenti \u2013 naiste keskmine brutopalk oli 1355 eurot, meestel 1855 eurot. 2025. aastal olid vastavad numbrid 1542 ja 2042 eurot ning l\u00f5he 24,5 protsenti. Aastaga kahanes l\u00f5he seega ligi 2,5 protsendipunkti.<\/p>\n

\"Maarja-Liisa<\/p>\n

Merit Palga arendusjuht Maarja-Liisa Maasik \u00fctles, et palgal\u00f5he v\u00e4henemise trendi ei tasu alahinnata, kuid ka liialt kiita. \u201ePalgal\u00f5he kitsenemine on hea uudis. Aga kui absoluutne vahe on endiselt 500 eurot kuus, t\u00e4hendab see aastas 6000 eurot, mis naise rahakotti ei j\u00f5ua. Seega ei saa \u00f6elda, et probleem oleks l\u00e4hiajal lahenemas,\u201c s\u00f5nas Maasik.<\/p>\n

Statistikaameti soolise palgal\u00f5he ametlik n\u00e4itaja, mis arvestab ka t\u00f6\u00f6tunde ja ametikohti, oli 2024. aasta andmete p\u00f5hjal 13,1 protsenti. Merit Palga andmed, kus l\u00f5he on 500 eurot kuus, peegeldavad aga seda, kui suur on vahe naiste ja meeste rahakotis tegelikult. \u201eN\u00e4eme oma palgastatistikast, et tegemist ei ole \u00fche kindla sektori m\u00f5juga \u2013 palgal\u00f5he on laiahaardeline ja s\u00fcsteemne,\u201c m\u00e4rkis Maasik.<\/p>\n

Maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine kasvatab l\u00f5het netopalkades<\/p>\n

T\u00e4navu kaotati maksuk\u00fc\u00fcr ehk edaspidi kehtib k\u00f5igile t\u00f6\u00f6tajatele \u00fchtne tulumaksuvaba miinimum 700 eurot kuus, s\u00f5ltumata sissetuleku suurusest. Esmapilgul tundub see lihtsustus \u00f5iglane, kuid soolise palgal\u00f5he vaatenurgast ei pruugi see olla suureks abiks.<\/p>\n

Maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine ei olnud suunatud madalatele sissetulekutele.<\/p>\n

Maarja-Liisa Maasik<\/p>\n

Naised t\u00f6\u00f6tavad meestest enam madalapalgalistel ametikohtadel, kus maksuvaba tulu oli juba varemgi maksimaalne. Suurim netotulu kasv reformist tekkis aga keskmise ja k\u00f5rgema palga saajatel, kus mehed domineerivad.<\/p>\n

\u201eMaksuk\u00fc\u00fcru kaotamine ei olnud suunatud madalatele sissetulekutele. Seet\u00f5ttu said mehed keskmiselt suurema netotulu kasvu ning reform v\u00f5ib netopalga soolist l\u00f5het isegi veidi suurendada,\u201c selgitas Maasik. \u201eTasub meeles pidada, et sooline palgal\u00f5he tuleneb peamiselt brutopalga erinevustest, mitte maksus\u00fcsteemist. Maksureform seda p\u00f5hiprobleemi ei lahenda.\u201c<\/p>\n

Maasik hoiatab, et kui praegune tempo j\u00e4tkub, v\u00f5tab palgal\u00f5he kaotamine Eestis veel aastak\u00fcmneid. \u201ePalgakasv 2025. aastal oli reaalne ja positiivne, aga 500-eurone kuine vahe ei kao iseenesest. Ettev\u00f5tetel on siin k\u00f5ige suurem v\u00f5im, kuna nemad teevad palgaotsused. Kui iga ettev\u00f5te vaataks \u00fcle, kas meeste ja naiste palgad on samav\u00e4\u00e4rse t\u00f6\u00f6 eest v\u00f5rdsed, liiguksime palju kiiremini edasi,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (82)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Merit Palga statistika h\u00f5lmab iga kuu ligikaudu 128 000 t\u00f6\u00f6tajat enam kui 18 500 ettev\u00f5ttes. 2025. aasta Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":123115,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,25116,23,24,22,20,30],"class_list":["post-123114","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sooline-palgalohe","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116187727307176457","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=123114"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123114\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/123115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=123114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=123114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=123114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}