{"id":1233,"date":"2025-09-21T12:21:07","date_gmt":"2025-09-21T12:21:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1233\/"},"modified":"2025-09-21T12:21:07","modified_gmt":"2025-09-21T12:21:07","slug":"an-marlen-arevast-hetkest-itaalia-reisil-ma-lihtsalt-palvetasin-et-naeksin-homset-paeva","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1233\/","title":{"rendered":"An-Marlen \u00e4revast hetkest Itaalia reisil: ma lihtsalt palvetasin, et n\u00e4eksin homset p\u00e4eva"},"content":{"rendered":"<p>An-Marlen sai diabeedi diagnoosi 9aastaselt. \u201eSee avastati t\u00e4nu vanaemale, sest tema oskas s\u00fcmptomitest l\u00e4bi n\u00e4ha,\u201c meenutab ta. Meeletu janu, tohutud emotsioonide k\u00f5ikumised ja v\u00e4simus olid need, mille t\u00f5ttu vanaema hakkas k\u00f5ige halvemat kahtlustama. \u201eL\u00e4ksin haiglasse ja sain teada, et mul ongi I t\u00fc\u00fcpi <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/25333907\/diabeet\" tag-id=\"25333907\">diabeet<\/a>. See muudab reaalsust nii drastiliselt. Minu ja mu vanemate elu polnud p\u00e4rast seda diagnoosi enam kunagi endine,\u201c lausub An-Marlen.<\/p>\n<p>Algustaastad olid kogu perele v\u00e4ga keerulised. \u201eM\u00e4letan, kuidas istusime emaga voodi \u00e4\u00e4rel ja palvetasime, et haigus \u00e4ra kaoks,\u201c kirjeldab An-Marlen. Ta lisab, et diabeet t\u00e4hendab pidevat kontrolli oma elustiili \u00fcle ja n\u00f5uab t\u00e4helepanu ning distsipliini igal hetkel.<\/p>\n<p>\u201eVahepeal on raske, sest minu elu s\u00f5ltub otseselt sellest, kuidas mu tervis parasjagu k\u00e4itub,\u201c r\u00e4\u00e4gib An-Marlen. Hiljutisel reisil Itaaliasse koges ta olukorda, mis pani diabeeti senisest t\u00f5sisemalt v\u00f5tma. \u201eOlime \u00fches butiikhotellis ja kui hakkasime magama minema, langes mu veresuhkur ootamatult v\u00e4ga madalale. Avastasin, et mul ei olnud enam midagi s\u00fcsivesikurikast s\u00fc\u00fca. Seal ei olnud l\u00e4hedal ka poodi,\u201c \u00fctleb An-Marlen. <\/p>\n<p>\u00dchel hetkel hakkas tal v\u00e4ga halb ja nii kaotas ta hetkeks teadvuse. \u201eKui meelem\u00e4rkusele tagasi tulin, palvetasin ainult, et n\u00e4eksin homset p\u00e4eva. Lubasin endale, et ei lase enam nii vastutustundetul olukorral tekkida,\u201c r\u00e4\u00e4gib An-Marlen, vihjates sellele, et alati peaks tal olema m\u00f5ni magus amps kohe v\u00f5tta. \u00d5nneks hakkas veresuhkur vaikselt t\u00f5usma ja k\u00f5ik lahenes. <\/p>\n<p>Tema jaoks on sellest oluline r\u00e4\u00e4kida ja teemale t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. An-Marleni s\u00f5nul on murettekitav, kui paljud inimesed j\u00e4\u00e4vad \u00f5igeaegselt diagnoosimata. \u201eTihti ei osata s\u00fcmptomeid m\u00e4rgata. Just seet\u00f5ttu r\u00e4\u00e4gingi oma lugu, et ka teised oskaksid t\u00e4hele panna ja \u00f5igel ajal abi otsida,\u201c avaldab ta. <\/p>\n<p>\u00dchtlasi r\u00e4\u00e4kis An-Marlen oma suhtest emaga, mis on osaliselt ka tema haiguse t\u00f5ttu saanud erilise t\u00e4henduse. \u201e<a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/1140\/eesti-laul\" tag-id=\"1140\">Eesti Laulu<\/a> lugu \u201eK\u00fclm\u201c s\u00fcndiski meie suhtest,\u201c \u00fctleb ta. \u201eTagantj\u00e4rele m\u00f5eldes \u2013 olin teismeline ja trotslik. Kui tahtsin minna s\u00f5prade juurde, helistas ema viis korda j\u00e4rjest ja k\u00fcsis, kuidas mu veresuhkur on ja kas olen s\u00f6\u00f6nud. Teismelisena tundus see piirav ja ahistav,\u201c r\u00e4\u00e4gib An-Marlen. <\/p>\n<p>T\u00e4na on ta m\u00f5istnud, kui l\u00e4hedane side on tal emaga. \u201eVanemaks saades olen \u00f5ppinud kuulama, mida mu ema mulle r\u00e4\u00e4kis. M\u00e4letan siiani, kuidas ta nuttis ja oleks teinud \u00fcksk\u00f5ik mida, et endale see haigus v\u00f5tta. See paneb mind m\u00f5tlema, mida ka l\u00e4hedased l\u00e4bi elavad,\u201c arutleb ta ja lisab, et tegelikkuses ei saa emale palju asju pahaks panna. <\/p>\n<p>An-Marlen avaldab ka t\u00f5siasja, et sellel aastal, kui ta loo kirjutas, oli ta iseendaga halvas kohas. \u201eKogesin meeletut kurbust. Mul oli k\u00f5ik olemas, millest olin elus unistanud. Mingil p\u00f5hjusel olin \u00f5nnetu ning ei saanud aru, millest see tuleb,\u201c lausub An-Marlen. Ta k\u00e4ib ka terapeudi juures, kes aitab raskemaid tundeid lahti m\u00f5testada ja \u00fchel hetkel m\u00f5istis, et just diabeedi diagnoos v\u00f5ttis temalt mingi osa lapsep\u00f5lvest. \u201eTeraapias k\u00e4ies tuli v\u00e4lja, et mu suurim soov oleks olla laps ja hakkasin selle lause peale nutma,\u201c kirjeldab ta.<\/p>\n<p>Paljud on An-Marlenit iseloomustanud artisti, kelle pole emotsioone, kuid enda s\u00f5nul on ta v\u00e4ga emotsionaalne inimene. \u201eOlen \u00f5ppinud ehitama fassaadi. An-Marlen oli ka versioon minust, kes ei saa kunagi haiget ja on tugev ning enesekindel naine. Need on olnud huvitavad teekonnad, mida l\u00e4bi teraapia endiselt l\u00e4bi k\u00e4in,\u201c arutleb ta.<\/p>\n<p>       Kuidas see lugu Sind end tundma pani?<br \/>\n        Saada<br \/>\n           <a href=\"https:\/\/kroonika.delfi.ee\/artikkel\/120405099\/an-marlen-arevast-hetkest-itaalia-reisil-ma-lihtsalt-palvetasin-et-naeksin-homset-paeva\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Kommenteeri<br \/>\n       <\/a> <a href=\"https:\/\/kroonika.delfi.ee\/artikkel\/120405099\/an-marlen-arevast-hetkest-itaalia-reisil-ma-lihtsalt-palvetasin-et-naeksin-homset-paeva\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Loe kommentaare (2) <\/a>  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"An-Marlen sai diabeedi diagnoosi 9aastaselt. \u201eSee avastati t\u00e4nu vanaemale, sest tema oskas s\u00fcmptomitest l\u00e4bi n\u00e4ha,\u201c meenutab ta. Meeletu&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1234,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[91],"tags":[221,240,1480,37,33,35,1478,1479,173,34,36,241,140,1481],"class_list":{"0":"post-1233","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kuulsused","8":"tag-an-marlen","9":"tag-celebrities","10":"tag-diabeet","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-laul","15":"tag-emad-ja-tutred","16":"tag-entertainment","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-kuulsused","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-muusik"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1233","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1233"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1233\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1234"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1233"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1233"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1233"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}