Kultuurkapitali kirjanduspreemiatel on proosa kategoorias nomineeritud ka Eva koff romaaniga “\u00d5husk\u00f5ndija”.<\/p>\n
Eva Koffi jaoks on kirjanduse m\u00f5te luua ruum, kus lugeja saab \u00fcksinda raamatuga olla. Seet\u00f5ttu ei taha ta autorina ette \u00f6elda, mis tundeid tema teosed lugejates tekitama peavad.<\/p>\n
“Mulle tundub, et t\u00e4nap\u00e4eva maailmas j\u00e4\u00e4b neid v\u00f5imalusi inimestel j\u00e4rjest v\u00e4hemaks. Me oleme kogu aeg m\u00fcras, k\u00e4ras, kiiruses, mingisuguses tempos ja mulle tundub, et kirjanduse v\u00f5i raamatuga koosolemine on t\u00e4pselt selline, et mingi teatud nurgake oma elus tuleb nendele hetkedele j\u00e4tta. Ja mis selles ruumis toimub ja millise ruumi see “\u00d5husk\u00f5ndija” konkreetse lugeja nurgakeses tekitab, see on t\u00e4iesti vaba. See on t\u00e4iesti selline, et ma arvan, et ma ei suuda seda isegi ette kujutada,” m\u00f5tiskles ta.<\/p>\n
Seda, et \u00fcks teost saab v\u00e4ga erinevalt t\u00f5lgendada, on talle lugejate tagasiside kinnitanud. “Mulle on \u00f6eldud, et see on selline kerge ja \u00f5huline raamat, rasked teemad, aga kuidagi kergel v\u00f5i \u00f5hulises viisil k\u00e4sitletud. M\u00f5ni teine \u00fctleb, et miks peab \u00fcks raamat nii kurb olema ja meid niimoodi maadligi suruma. Ma olen saanud aru, et see, mis inimese ja raamatu vahel toimub v\u00f5i milline ruum sinna tekib, on t\u00e4iesti ettekujuteldamatu. Ma ei oska isegi oma tahet kuskile panna.”<\/p>\n
Koff leiab, et igas heas kunstiteoses on saladus peidus. “Kui mingi teos, \u00fcksk\u00f5ik, mis \u017eanrisse ta kuulub, on sada protsenti m\u00f5istetav v\u00f5i \u00fchene, me l\u00e4heme \u00e4ra ja me saame aru, mis meiega toimus, siis see ei ole v\u00f5ib-olla p\u00e4riselt see, mis mind kunsti juures v\u00f5lub. Mulle tegelikult v\u00e4ga meeldivad need kohad, kui ma lugedes ei saa millestki aru, raamatut kinni pannes, etendust v\u00f5i filmi l\u00f5petades j\u00e4\u00e4b mulle mingisugune rahutus sisse. Mul on midagi, millest ma ei saanud aru, ma ei suuda n\u00e4ppu peale panna, et midagi toimus minus, aga ma ei tea, mis asi see oli. See on minu meelest midagi, mis j\u00e4\u00e4b kandma,” leiab ta.<\/p>\n
“\u00d5husk\u00f5ndijaga” l\u00e4ks ta uurima inimese sisekosmost. “See v\u00f5ib olla mingis m\u00f5ttes kli\u0161ee, et millest kirjandus ikka r\u00e4\u00e4gib, kui mitte inimese sisemaailmas, aga ma olen selle peale m\u00f5elnud, et me langetame teiste inimeste suhtes otsuseid v\u00e4ga tihti selle p\u00f5hjal, mida nad on saavutanud v\u00f5i kuhu nad on j\u00f5udnud, mis see tulemus praegu nende elus on, aga ennast me vaatleme protsessina. Me n\u00e4eme enda unistusi, kahtlusi, m\u00f5tteid, tulevikukujutlusi ja k\u00f5ike seda. Me paneme need endasse kokku ja n\u00e4eme, m\u00f5istame ennast \u00fcsna h\u00e4sti \u2013 ah-ah, me oleme praegu siin, aga me liigume edasi. Aga teisi inimesi me sageli tahame vaadata teatud tulemusena, vot tema on selline inimene.”<\/p>\n
“”\u00d5husk\u00f5ndijat” kirjutades ma l\u00e4ksingi osaliselt selle j\u00e4rele, et minu kaks peategelast on tohutult erinevad. \u00dcks neist on peaaegu totaalne introvert ja teine \u00fcsna selgelt ekstravert. See t\u00e4hendab, et ekstravert lahendab oma probleeme, muresid ja k\u00fcsimusi elades ja tegutsedes v\u00e4ljapoole, aga introvert m\u00f5testab seda maailma, p\u00fc\u00fcab leida lahenduse enda sees ja siis v\u00f5tab maailmaga kontakti hiljem ja v\u00f5ib-olla tasasemal moel. Minu peamine k\u00fcsimus oli, et mis kahe nii erineva inimese sisekosmoses toimub.”<\/p>\n
Lisaks on “\u00d5husk\u00f5ndija” raamat s\u00f5prusest, nende omavahelisest seosest, l\u00e4hedusest, kaugenemisest, uuesti kokkutulemisest ja koos eksisteerimisest selles ajas. \u00dcheks tegelaseks sai ta inspiratsiooni oma vanavanat\u00e4di elust. “Ma olin kuulnud jutte, et ta tegi nii, tal juhtus nii, aga ma tahtsin p\u00f5hjalikumalt aru saada ja sinna aega tagasi minna tema juurde.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kultuurkapitali kirjanduspreemiatel on proosa kategoorias nomineeritud ka Eva koff romaaniga “\u00d5husk\u00f5ndija”. Eva Koffi jaoks on kirjanduse m\u00f5te luua…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":123396,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,35161,140],"class_list":["post-123395","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-eva-koff","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116189536179546130","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123395","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=123395"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123395\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/123396"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=123395"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=123395"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=123395"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}