Selliseid aegu, kus valitsuserakonnad on oluliselt ebapopulaarsemad kui opositsioon, on Eestis ka varem olnud. Kas s\u00e4\u00e4rasest olukorrast on \u00fcldse v\u00f5imalik enne valimisi v\u00e4lja rabeleda?<\/p>\n
K\u00fcsimus on selles, millised on need suuremad vead. Ma \u00fctleksin, et tehtud on kolossaalseid vigu.<\/p>\n
Selle asemel, et riiki koomale t\u00f5mmata, hakati 2023. aastal julmalt makse t\u00f5stma. Sellega anti majandusele esimene hoop. Tol hetkel oli majandus niigi stagneerunud, meil oli Ukraina s\u00f5da ja mitmed muud tegurid.<\/p>\n
Teine viga on seotud kraavi jooksnud rohepoliitikaga. Reformierakond k\u00e4is enne valimisi v\u00e4lja tohutu rohemajanduse visiooni. Nad olid suured eestk\u00f5nelejad,\u00a0 see oli \u00fcks suur utoopia ja butafooria.<\/p>\n
On uskumatu, et end majanduskompetentseks pidav erakond pakkus sellist utoopiat. Sealt tulenevad ka otsesed p\u00f5hjused, miks Eesti majandus on sattunud taasiseseisvumisloo k\u00f5ige pikemasse stagnatsiooni.<\/p>\n
See ei ole olnud tavaline majanduskriis, kus\u00a0 k\u00e4iakse p\u00f5hjas \u00e4ra ja liigub k\u00f5ik\u00a0 siis taas \u00fcles, vaid meil on endiselt vinduv stagnatsioon. See on p\u00e4rssinud nii-\u00f6elda pehmeid, kuid olulisi tegureid: \u00fcldist usaldust, kindlustunnet, riskijulgust ja koost\u00f6\u00f6vaimu nii riigis, \u00fchiskonnas kui ka ettev\u00f5tluses.<\/p>\n
Kolmas kolossaalne viga tehti n\u00fc\u00fcd, kui kohalike valimiste kampaania raames hakati r\u00e4igelt riigiv\u00f5lga kasvatama. Riigiv\u00f5la kasv on tekitanud olukorra, kus ebakindlus j\u00e4tkub, sest investorid ja ettev\u00f5tjad m\u00f5istavad: seni, kuni riigi rahandusel pole usaldusv\u00e4\u00e4rset lahendust, on ka Eesti majanduskeskkond ebausaldusv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n
S\u00fc\u00fcdlaste otsimine on abitu tegevus, ei tasu r\u00e4\u00e4kida, et s\u00fc\u00fcdi on see, teine v\u00f5i kolmas.\u00a0 Kui nende vigade kardinaalset parandamist ei toimu, siis pelga retoorikaga reitingut ei paranda. K\u00f5rvaltvaatajana n\u00e4en, et vigu on olnud v\u00f5imalik parandada, kuid tegeletakse vaid asendustegevustega.<\/p>\n
Lisaks suurendab seda ebakindlust j\u00fcrgenligilik laamendamine ja m\u00f5nitamine. Seda m\u00f5istavad k\u00f5ik, bussijuhist ettev\u00f5tjani. Nagu Andrus Ansip \u00fctles: valetamist ei andestata. Mingit pikaajalist konkreetset plaani Reformierakonnal praegu ei ole.<\/p>\n
Valitsust juhtiv erakond on k\u00fcll m\u00f5istnud, et vigu on tehtud, kuid nad pole suutnud teha selget p\u00f6\u00f6ret.<\/p>\n
Reformierakond on olnud majandusinimeste erakond, mille sammudes\u00a0 on ettev\u00f5tjate m\u00f5ju alati m\u00e4rgatav olnud. Kas rohep\u00f6\u00f6rde puhul oli tegemist olukorraga, kus teatud \u00e4riinimeste h\u00e4\u00e4l k\u00f5las erakonnas teistest k\u00f5vemini? Kas need utoopilised plaanid toota 2030. aastaks 100 protsenti taastuvenergiat s\u00fcndisid m\u00f5ne grupeeringu m\u00f5jul v\u00f5i oli see lihtsalt naivism ja optimism?<\/p>\n
Rohep\u00f6\u00f6rde puhul kerkib esile terve Eesti jaoks oluline k\u00fcsimus ehk niinimetatud Br\u00fcsseli efekt. Praeguse valitsuse puhul on see tingitud kas mugavusest, kogenematusest v\u00f5i julguse puudumisest.<\/p>\n
Br\u00fcsseli efekt t\u00e4hendab suhtumist, et euroliidust tuleb ainult tarku ja l\u00e4bim\u00f5eldud asju, mis on meile kasulikud \u2013 teeme aga \u00e4ra.<\/p>\n
Kui aga vaatame, mis on Euroopa majanduses viimase 10 aasta jooksul toimunud, siis oleme alles \u00f5uduste tee alguses. Kui Euroopa ei suuda rohep\u00f6\u00f6ret kainelt l\u00e4bi vaadata ja hinnata, mis tegelikult t\u00f6\u00f6tab, on trendid \u00fclimalt murettekitavad. Ma r\u00e4\u00e4gin puhtalt majandusest.<\/p>\n
Meetodid, mida kasutatakse p\u00f6\u00f6rde elluviimiseks, meenutavad plaani- ja k\u00e4sumajandust. See on t\u00e4iesti ebamajanduslik projekt, n\u00e4iteks\u00a0 retoorika dekarboniseerimisest kui konkurentsieelisest ei vasta t\u00f5ele. Ebaefektiivsete tehnoloogiatega energeetikas ja transpordis ei ole v\u00f5imalik saavutada konkurentsiv\u00f5imet.<\/p>\n
Fakt on see, et\u00a0 t\u00f6\u00f6stuse lahkumine Euroopas kasvab. Oleme andnud suure osa tarneahelatest ja toorainest \u00e4ra Hiinale ja teistele riikidele.<\/p>\n
Eestis k\u00e4ib Br\u00fcsseli efektiga kaasas ka teatud \u00e4rihuvi, mida v\u00f5ib nimetada rohemajanduse kompleksiks. Poliitiline establishment ei ole t\u00e4na v\u00f5imeline tegema vajalikke korrektiive; tegeletakse vaid pealispindse “kobestamisega” \u2013 l\u00fckatakse m\u00f5ni aruanne v\u00f5i k\u00e4sk edasi, kuid \u00fcldpilt ei muutu.<\/p>\n
T\u0161ehhi dissident ja hilisem president Havel kirjutas oma kuulsa essee k\u00f6\u00f6giviljakaupmehest, kes pani igal hommikul aknalauale loosungi “K\u00f5igi maade proletaarlased, \u00fchinege!” Ta\u00a0 kirjutas,\u00a0 et poepidaja ei teinud seda usust kommunismi, vaid hirmust ja harjumusest \u2013 et teda rahule j\u00e4etaks. Ja s\u00fcsteem hakkab Haveli s\u00f5nul\u00a0 lagunema siis, kui poepidaja otsustab \u00fchel p\u00e4eval seda loosungit mitte \u00fcles panna ja teeb otsuse elada t\u00f5es.<\/p>\n
Meil on ka\u00a0 k\u00e4es aeg\u00a0elada t\u00f5es.<\/p>\n
Euroopa ja Eesti vajavad v\u00e4ga kriitilist ja ausat vaadet sellele, mis rohemajanduses t\u00f6\u00f6tab ja mis mitte. Praegu on see j\u00e4tkuvalt vaid n\u00e4ivuse loomine.<\/p>\n
Kas siin v\u00f5ib rolli m\u00e4ngida ka see, et Eestis on \u00fcles kasvanud riigiametnike p\u00f5lvkond, kes on saanud karj\u00e4\u00e4rikoolituse just\u00a0 Br\u00fcsselis? Omamoodi s\u00fcmboliks on kujunenud ju riigisekret\u00e4r Keit Kasemets, kes ujub euromaailmas nagu kala vees. Nende inimeste m\u00f5ju otsustele on muutunud j\u00e4rjest tugevamaks?<\/p>\n
Juba 20 aastat tagasi arutati, milline saab olema see administratiivne kultuur, millega me integreerume. Eesti haldusaparaat on v\u00e4ga intensiivselt integreerunud Br\u00fcsseli halduskultuuri.<\/p>\n
V\u00e4ike riik ei saa endale tegelikult lubada neid hiiglaslikke paberikuhilaid, kus on raske m\u00f5ista, mida tegelikult saavutada tahetakse. See on pidev \u00fclespakkumine ja mittetegemine ehk inglise keeles overpromising and underdelivery.<\/p>\n
See kultuur on v\u00e4ga tundlik kriitika suhtes. Sa pead seda \u00f5ieti doseerima, muidu saad ise v\u00e4ga tugeva tagasil\u00f6\u00f6gi osaliseks.<\/p>\n
Euroopa Liidul on kindlasti ka positiivseid k\u00fclgi, aga me peame v\u00e4ikese rahvana oma huvide ja kultuurip\u00e4randi nimel iseseisvalt m\u00f5tlema. Siin on tekkinud aga mugavus ja soov L\u00e4\u00e4ne-Euroopast k\u00f5ik kriitikavabalt \u00fcle v\u00f5tta.<\/p>\n
Ma ei taha riigiaparaati lihtsalt materdada, kuid me peame teadvustama, et riigiaparaat elab tihti oma mullis. Ma pean Keit Kasemetsast v\u00e4ga lugu, ta on v\u00f5imekas inimene ja kindlasti ka Eesti patrioot.<\/p>\n
T\u00e4na aga n\u00e4hakse Br\u00fcsselit lahendusena igale probleemile, mis toob kaasa tohutu sekkumise inimeste ja riikide ellu. Samas on poliitikutel ka lihtne oma otsustamatust Br\u00fcsseli kaela l\u00fckata, see ei ole ainult Eesti fenomen.<\/p>\n
Br\u00fcsseli aparaat on ju ka tegelikult\u00a0 kinni jooksnud. Kunagine Euroopa komisjoni president Jacques Santer r\u00f5hutas, et Euroopa saab tegutseda ainult siis, kui on konkreetsed eesm\u00e4rgid, muidu tekib \u00e4ng kauge b\u00fcrokraatia suhtes.<\/p>\n
Maailmaparanduslikud eesm\u00e4rgid, nagu kliimaneutraalsuse raiumine seadusesse raiumine, on ohtlikud. See on vastuolus selle kogemusega, mis oli varasematel Euroopa liidritel.<\/p>\n
Meile serveeritakse loosungeid, kuid Euroopa peaks olema palju ettevaatlikum ja tajuma, milleks ta tegelikult v\u00f5imeline on. Liikmesriigid s\u00fc\u00fcdistavad t\u00f5esti tihti Br\u00fcsselit ka sisepoliitilistel kaalutlustel, kuid meie mure on see, et me ei suuda oma huve t\u00e4pselt defineerida.<\/p>\n
Saate t\u00e4psustada?<\/p>\n
V\u00f5tame energeetika. Me olime elektrit eksportiv riik, meil oli varustuskindlus ja odav hind.<\/p>\n
T\u00e4naseks me impordime 50 protsenti energiast ja meil puudub tegelik perspektiiv k\u00f5ige strateegilisemas majandusvaldkonnas. Kui keegi julgeb k\u00fcsida, miks see nii on, tembeldatakse ta kohe eurovastaseks ja kliimamuutuste eitajaks.<\/p>\n
Aga me oleme lasknud tekkida olukorral, kus meile \u00f6eldakse: pange oma strateegiline t\u00f6\u00f6stusharu ehk p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stus kinni ja saate selle eest 300 miljonit eurot. No vaadake, milline ” suurep\u00e4rane tehing”!<\/p>\n
Peame astuma sammu tagasi ja vaatama, kuidas on saanud nii juhtuda. Nii need asjad ikka k\u00e4ia ei saa.<\/p>\n
Kui paneme p\u00f5levkivijaamad kinni, siis mis on alternatiiv?<\/p>\n
Kui me teoreetiliselt lepime kokku p\u00f5levkivi sulgemises, siis peaks vastutasuks olema kokkulepe tuumajaamade ehitamiseks. Ja sellele v\u00f5iks olla Euroopa Liidu poolne korralik toetusmeede. Selle asemel tegeletakse meil juhuelektriga, mis ei suuda t\u00e4ita energeetika tegelikke \u00fclesandeid.<\/p>\n
Valitsus kuulutas just v\u00e4lja v\u00e4hempakkumise, mis t\u00e4hendab tuuleparkidele\u00a0 toetusi 12 aastaks..<\/p>\n
Me v\u00f5ime ju arutleda, kas tegemist on lihtsalt mingi infooperatsiooniga, aga fakt on see, et see on seesama tee, mille t\u00f5ttu oleme kaotanud k\u00fcmme aastat. Tulemuseks on see, et oleme muutunud elektrit importivaks riigiks.<\/p>\n
Hind on kaks kuni kolm korda t\u00f5usnud ja t\u00f5useb veelgi.<\/p>\n
K\u00f5ige olulisem on m\u00f5ista tegelikku olukorda. Juhuelektri peale ei ole v\u00f5imalik \u00fcles ehitada pikaajalist elektrimajanduss\u00fcsteemi.<\/p>\n
See ei ole majanduslikult, energeetiliselt ega f\u00fc\u00fcsikaseaduste j\u00e4rgi v\u00f5imalik \u2013 see lihtsalt ei ole v\u00f5imalik. Seejuures ei arutle me siin vaid teoreetiliselt, vaid saame vaadata, mis on juhtunud nendes riikides, kes on olnud “eesrindlikumad”.<\/p>\n
Vaadake Saksamaad. Nende energiap\u00f6\u00f6re t\u00e4hendab juhuelektrit pluss importgaasi. 20 aastaga on investeeritud pool triljonit eurot, kuid toodangu maht on v\u00e4henenud 20 protsenti ja hind t\u00f5usnud \u00fcle kolme korra!<\/p>\n
Kehtib reegel: mida rohkem on s\u00fcsteemis juhuelektrit, seda kallim on elektri hind.<\/p>\n
Kui kliimaminister v\u00f5i peaminister r\u00e4\u00e4givad odavast tuuleenergiast, siis nad eksivad baasteadmiste vastu. V\u00f5in on siin tegemist tuulenergeetika lobiga.<\/p>\n
Meie energiastrateegia peab l\u00e4htuma tipukoormusest. Eestis on see kuskil 2000 megavatti ja seda ei saa katta ilmastikust s\u00f5ltuvate allikatega. P\u00e4ikeseenergia efektiivsus on Eesti geograafilisel alal vaid \u00fcheksa protsenti ja tuulel keskmiselt 20 protsenti \u2013 sellega ei ole v\u00f5imalik arvestada.<\/p>\n
J\u00e4relikult peab energiastrateegia tagama varustuskindluse, kus on 2000 megavatti juhitavat v\u00f5imsust igal ajahetkel ja igas olukorras. Vot see peab olema paigas. Meil on vaja juhitavat v\u00f5imsust, mis on alati olemas.<\/p>\n
Kui see on tagatud, siis saame r\u00e4\u00e4kida taskukohasusest. Elekter ei tohi olla luksuskaup. Keskkonnam\u00f5ju minimeerimine on alles\u00a0kolmas samm, kuid meil on j\u00e4rjekord segamini aetud. Meil lihtsalt k\u00fclvatakse fossiilide vihkamist,<\/p>\n
Kas Eesti otsustajad tegelikult teavad, mis on energeetika juurmure?<\/p>\n
Kas nad ei teavad v\u00f5i ei julge \u00f6elda \u2013 ma ei oska seda hinnata. N\u00e4iteks kuidas saab koostada ENMAK-i ehk energiamajanduse arengukava, kui seal ei vastata p\u00f5hik\u00fcsimusele: kust tuleb juhitav v\u00f5imsus tipukoormuse jagu?<\/p>\n
Gaasijaamadele lootmine t\u00e4hendab \u00fcleminekut 100-protsendilisele importk\u00fctusele, mis ei taga piisavat varustuskindlust ega konkurentsiv\u00f5imet. Ma \u00fctlen igaks juhuks ka, et teadusuuringute kohaselt on LNG-gaasi transportimisel ja selle elektriks p\u00f5letamisel kasvuhoonegaaside m\u00f5ju kohati halvem kui kohapeal kasutataval tahkel fossiilk\u00fctusel.<\/p>\n
Kasvuhoonegaaside puhul on alati oluline globaalne pilt. Pole vahet, kas need gaasid eralduvad Atlandi ookeanil laevaga s\u00f5ites v\u00f5i kuskil mujal. Ometi \u00f6eldakse meile, et see on suurep\u00e4rane lahendus!<\/p>\n
Mario Draghi j\u00e4i oma raportis soovitas ehitada \u00fchendusi, kuid Euroopa probleem on tootmisv\u00f5imekuse puudus. On utoopiline arvata, et me kanname sadade miljardite eurode eest p\u00e4ikeseenergiat L\u00f5una-Hispaniast Nordkappi. Ja siis kanname \u00e4kki tuult kuskilt Balti merest L\u00f5una-Saksamaale, need on utoopilised m\u00f5ttetused, mis n\u00f5uavad lisaks v\u00e4ga perfektset inseneritehnilist lahendust, tegelikult on aga lihtsalt tootmisv\u00f5imsust puudu.<\/p>\n
Valitsuse neljap\u00e4eval tehtud\u00a0 otsused on samasugune l\u00f5putu \u00f5udus. K\u00f5ik need jutud Paldiski “august” ja akupankadest ei lahenda s\u00fcsteemi varustuskindlust.<\/p>\n
Pikaajaline salvestus algab \u00fchest, v\u00f5ib-olla isegi kahest n\u00e4dalast \u2013 selle kohta on tehtud vastavad mudelid. See, et keegi rajab siia 100-megavatise akupanga, et Nord Pooli madalate ja k\u00f5rgete hindade vahelt tulu teenida, on omaette k\u00fcsimus.<\/p>\n
Riiklikule energiapoliitikale ei ole sel aga suuremat t\u00e4hendust. Tulgu ja tehku, kui tahavad, aga vaadake, kus me selle energiamajandusega oleme. Meie \u00fclesanne on tagada avalik teenus ehk 100-protsendiline varustuskindlus v\u00f5imalikult odava hinnaga, kuid me tegeleme tehnoloogiatega, millel on s\u00fcsteemi terviku vaates suured probleemid.<\/p>\n
Ja siis me \u00f5hkame j\u00e4lle r\u00f5\u00f5must, et Eesti Energia sai 25-megavatise akupanga. Vabandust, aga kui Selveri juhataja ostab poodi uued toidukorvid, siis see ei ole ju \u00fcleriigiline majandusuudis. Aga selline akupank on.<\/p>\n
Peame tunnistama: vanad Narva jaamad on vana raud, see oli selge juba 15 aastat tagasi. Ainuke alternatiiv on tuumaenergeetika. K\u00f5ik muu on asendustegevus, mida on mugav teha, sest Br\u00fcsselis n\u00e4idatakse lisaks rahaga \u00fcmbrikut. Ning r\u00e4\u00e4gitakse rohep\u00f6\u00f6rdes s\u00f6\u00f6gi alla ja s\u00f6\u00f6gi peale.<\/p>\n
Kui Isamaa saab j\u00e4rgmiste valimiste j\u00e4rel juhtrolli, siis mis on esimesed sammud energeetikas? Siis saabub aeg, kus te peate vastutama ja mitte j\u00e4\u00e4ma vaid kriitilise jutu tasemele.<\/p>\n
Esiteks on vaja uut energiastrateegiat, kus on 100 protsenti varustuskindlust ja juhitavad v\u00f5imsused tipukoormuse ulatuses. Teiseks tuleb n\u00e4ha ette sammud, kuidas muuta need investeeringud taskukohaseks.<\/p>\n
Kolmandaks tuleb t\u00f5statada mured Euroopa liidu tasemel. Loomulikult ei tehta j\u00e4releandmisi keskkonnastandardites, kuid kliimateema ja keskkonnastandardid on eri asjad.<\/p>\n
Emissioonikaubanduse s\u00fcsteem vajab \u00fclevaatamist. Meil ei ole vaja mingit kliimaseadust \u2013 \u00f5nneindeksit v\u00f5i keskmist palka ei saa ka seadusega kohustuslikuks teha.<\/p>\n
Kekskonna- ja kliimk\u00fcsimustes aitab ainult\u00a0 tehnoloogia areng.\u00a0 Ainult nii on v\u00f5imalik seda globaalset probleemi lahendada.<\/p>\n
On ekslik kujutada ette, et kuskil toimib mingi administratiivne monstrum \u2013 viimased k\u00fcmme aastat on n\u00e4idanud, et midagi sellist ei juhtu.<\/p>\n
Seega j\u00e4\u00e4b lauale vaid tuumajaam v\u00f5i taas p\u00f5levkivi?<\/p>\n
Enne nende juurde asumist peame aga tegema korraliku tehnoloogiaseire. Me peame tegema investeeringu, mis teenib Eesti rahvast j\u00e4rgmised 50 aastat. See on energia tootmisvahendite tegelik eluiga, erinevalt tuulikutest, mis peavad vastu vaid 15 aastat.<\/p>\n
Meil on kaks variant: p\u00e4riselt tegeleda tuumajaamaga v\u00f5i teeme p\u00f5levkiviga veel \u00fche ts\u00fckli. Mina eelistaksin tuumavarianti, kuid see eeldab Euroopa tasandi koost\u00f6\u00f6d ja strateegilist partnerit. V\u00e4ikeriigil \u00fcksi on seda kallis lahendada.<\/p>\n
Isamaa tahab uut strateegiat, aga kas teil on partnereid?\u00a0 Sotsiaaldemokraadid on k\u00f5ige innukamad tuuleenergia toetajad ja Reformierakond on\u00a0 teie s\u00f5nul Br\u00fcsseli efekti lummuses. J\u00e4\u00e4b vaid taas \u00f5nnetu kombinatsioon: Keskerakond ja EKRE?<\/p>\n
Minu jaoks on t\u00e4iesti arusaamatu, et Eesti sotsiaaldemokraadid on l\u00e4inud sama teed nagu USA demokraadid v\u00f5i Saksa sotsiaaldemokraadid.<\/p>\n
Nad on suundunud kultuuris\u00f5ja rinnetele \u2013 sarnaselt sellele, kuidas marksism arenes neomarksismiks ning genereeris uusi konflikte r\u00f5hujate ja r\u00f5hutute vahel.<\/p>\n
Ma arvan, et Eesti sotsiaaldemokraatide seas on tegelikult palju terve m\u00f5istusega inimesi, kui nad vaid neist ideoloogilistest kammitsatest vabaneksid.<\/p>\n
Miks nad tahavad pakkuda Eesti t\u00f6\u00f6inimestele v\u00f5i maainimestele \u00fclikallist energiat? Ma ei usu, et nad seda tegelikult tahavad, kuid nad on lihtsalt sellisesse voolu sattunud.<\/p>\n
Ma ei tea, miks Reformierakond sellesse rohemajandusse nii \u00e4ra armus \u2013 minu arvates on see Br\u00fcsseli efekt. Kui vaadata nende p\u00f5him\u00f5tteid, siis nad on ju turumajanduse pooldajad. Aga r\u00e4\u00e4gime siis ausalt: mis elektriturg see on, kus mitte \u00fchtegi investeeringut ei tehta turup\u00f5hiselt ilma riikliku sekkumiseta? See ei ole ju turumajandus.<\/p>\n
Ma ei r\u00e4\u00e4gi praegu koalitsioonist, vaid k\u00f5ikide erakondade puhul tuleks lasta end ideoloogilistest kammitsatest vabaks. See k\u00fcsimus on Eesti \u00fchiskonda niiv\u00f5rd l\u00f5hestanud, et me peame leidma tee nendest dogmadest v\u00e4lja.<\/p>\n
Toon teile \u00fche paralleeli, mis on ehk m\u00f5jusam: omal ajal arutati Eestis aktiivselt riigikaitse \u00fcle ja Reformierakond oli suur palgaarmee apologeet. Ma ei m\u00e4leta t\u00e4pselt, kes seda \u00fctles, aga leiti, et palgaarmeeks on\u00a0 Scoutspataljon Paldiskis \u2013 see ongi kogu meie kaitsetahte ettekujutus. Selline oli Reformierakonna vaade 20 aastat tagasi.<\/p>\n
Ma ei tea, kas see paralleel energeetikas t\u00e4pselt sobib, aga ma lihtsalt n\u00e4itan, kuidas teinekord eksitakse.<\/p>\n
Tuumajaamast r\u00e4\u00e4kides \u2013 Fermi Energial pole ju opereerimiskogemust. Tundub, et nende plaan ongi teha ettevalmistused \u00e4ra ja siis m\u00fc\u00fca projekt p\u00e4ristegijatele edasi? Tuleb Fortum v\u00f5i m\u00f5ned suured L\u00e4\u00e4nes tuntud tuumafirmad?<\/p>\n
Leedu projekti puhul oli meil kunagi\u00a0 partneriks Hitachi, kuid k\u00fcsimus pole ainult tehnoloogias. Me peame k\u00f5igepealt m\u00f5istma, mis see k\u00f5ik maksma l\u00e4heb. Ma saan aru, et siin propageeritakse v\u00e4ga moodsaid v\u00e4ikeseid moodulreaktoreid.<\/p>\n
Lugesin lehest, et keegi hakkab mingeid tagatisi looma, aga tuumaenergia puhul peab riik \u00fchel v\u00f5i teisel moel ise osalema. Strateegiline partner on h\u00e4davajalik.<\/p>\n
Strateegilise partneri valik peab olema professionaalne ja loomulikult ei saa see partner tulla idast. Me peame leidma lahenduse, mis on Euroopas juba end t\u00f5estanud.<\/p>\n
Esimese hooga peaksime looma v\u00f5imekuse kolm korda 300 megavatti. See on vajalik meie energiastrateegia esimese sisendi ehk tipukoormuse katmise jaoks.<\/p>\n
Meil on vaja baaskoormust, mitte jaantatikalikku toimetamist ja gaasijaamade v\u00e4hempakkumisi.<\/p>\n
Kui tuumajaam ei \u00f5nnestu, siis tuleb p\u00f5levkiviga edasi minna hoolimata sellest h\u00fcsteeriast, mis siin on \u00fcles k\u00f6etud.<\/p>\n
Sellel teel on oma raskused. Eelolevast valimiskampaaniast kampaaniast tehakse t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcks kultuuris\u00f5ja lahingutandereid \u2013 rohep\u00f6\u00f6re ongi muutunud sarnaseks rindejooneks nagu Donbassi oblast.<\/p>\n
Loomulikult tuleb seda arutada, aga asja ei tohi taandada vaid emotsionaalseks vaidluseks selle \u00fcle, kui kallis k\u00f5ik on. Energias\u00f5ltumatus, julgeolek ja varustuskindlus on nii olulised teemad, et me peame neid vaatama kaine peaga. Eesti on t\u00e4nu oma p\u00f5levkiviajaloole muust maailmast veidi erinevas positsioonis.<\/p>\n
Kuid t\u00e4na on need k\u00fcsimused tegelikult juba ammu laualt maha l\u00fckatud, olgu siis \u00e4rihuvide v\u00f5i Br\u00fcsseli efekti t\u00f5ttu. H\u00e4bi on isegi r\u00e4\u00e4kida \u2013 igalt poolt kostab vaid h\u00e4bistamist ja seda on piinlik kuulata.<\/p>\n
Kujutage ette, haridus- ja teadusministeerium teatab, et p\u00f5levkivienergeetika professuuri ei tohi olla. Me oleme langenud sellisele tasemele. Nagu vene aeg oleks tagasi.<\/p>\n
Veelkord, see ei ole ainult Eesti spetsiifiline probleem. Kui vaadata Euroopa mandri, eriti Saksamaa ja Suurbritannia deindustrialiseerimise numbreid, siis need on masendavad. Me r\u00e4\u00e4gime kaitset\u00f6\u00f6stusest ja strateegilisest autonoomiast, kuid see ei ole ilma energeetikata v\u00f5imalik.<\/p>\n
Vaadake, mis toimub t\u00e4na tehisaru ehk AI arengus \u2013see n\u00f5uab tohutult energiat. Kuidas Euroopa siis hakkama saab? Klassikaline t\u00f6\u00f6stus on juba \u00e4ra l\u00e4inud v\u00f5i minemas, andmekeskusi ka ehitada ei saa. Need tulevad pigem USA-sse, kes elektritootmine pole nii ideologiseeritud.<\/p>\n
K\u00f5ige naljakam on see, et isegi Mulgimaal k\u00fcsivad tavalised inimesed t\u00e4iesti \u00f5igustatult: selgitage, kuidas see tuuleenergia meile varustuskindluse tagab? Inimesed loevad tuuletute p\u00e4evade statistikat ja n\u00e4evad, et see ei taga.<\/p>\n
See diskussioon k\u00e4ib v\u00e4ga intensiivselt ka Suurbritannias, kus isegi Tony Blair on oma instituudi aruannetes kliima- ja energiak\u00fcsimustes seisukohta muutnud.<\/p>\n
Fossiilsete k\u00fctuste osakaal maailma energiabilansis on ikka enam-v\u00e4hem samas suurusj\u00e4rgus nagu 20 aastat tagasi \u2013 umbes 80\u201382 protsenti. Hoolimata sellest, kui palju on investeeritud tuulde ja p\u00e4ikesesse, pole suurt pilti suudetud muuta.<\/p>\n
Andres Sutt kasutab k\u00fcll mingit kahetriljonilist numbrit, kuid see on demagoogia, kuhu on sisse arvutatud ka tuumaenergia ja muud asjad. See polegi praegu peamine.<\/p>\n
Oluline on see, et isegi globaalses kliimav\u00f5tmes pole toimunud mingit indikatiivset muutust, kuigi seda lubati juba 10 ja 20 aastat tagasi. Me peame m\u00f5istma inimkonna tegelikku kulgemist ja vajadusi.<\/p>\n
Ei ole v\u00f5imalik inimesi lihtsalt vaesustada \u2013 kuskilt tuleb alati vastuj\u00f5ud. Ja seda k\u00f5ike me juba paljudes liikmesriikides ka n\u00e4eme.\u00a0<\/p>\n
See on globaalne pilt ja seet\u00f5ttu on Isamaa seisukoht, et Eesti vajab uut ja tegelikku energiastrateegiat.<\/p>\n
Aga\u00a0 meil on ju olemas professionaalsed energeetikud? Selliseid otsuseid ei pea tegema ei teie ega mina.<\/p>\n
Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt on meie energeetikud sunnitud vaikima. Ma kahtlustan ja tajun seda \u2013 see on v\u00e4ga huvitav fenomen.<\/p>\n
Kunagi \u00fctles vist Jaan Kross n\u00f5ukogude aja kohta, et k\u00f5ige hullem ei olnud mitte hirm, vaid see, et sunniti elama vales. Inimese identiteeti see ei tapa, kuid inimene valib loomuliku kaitsereaktsioonina vaikimise.<\/p>\n
Mulle tundub, et ka meie energeetikud on t\u00e4na valinud vaikimise tee. M\u00f5ned on selgrootud, ja sellest on kohutavalt kahju.<\/p>\n
Me peame r\u00e4\u00e4kima neist ebameeldivatest teemadest, sest see on \u00fclimalt t\u00e4htis k\u00fcsimus, mis tuleb lahendada 30-40 aasta perspektiivis. Me ei saa loota vaid \u00fchenduskaablitele \u2013 need on vajalikud, kuid mitte piisavad.<\/p>\n
Me peame olema iseseisev riik ja me kord juba olime seda. See on majanduslikult, t\u00f6\u00f6stuslikult ja investeeringute vaates kriitiline.<\/p>\n
Meile on aetud nii palju “umbluud”, et p\u00e4ike j\u00f5uab enne looja minna, kui ma j\u00f5uan selle k\u00f5ik \u00fcles lugeda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Selliseid aegu, kus valitsuserakonnad on oluliselt ebapopulaarsemad kui opositsioon, on Eestis ka varem olnud. Kas s\u00e4\u00e4rasest olukorrast on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":123548,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,1198,33,35,3239,848,4527,34,36,590,31,32,21,20553,28,29,95,19,25,643,134,2596,23,24,3659,22,20,1012,30,92,93,94],"class_list":["post-123547","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eelarve","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-el","tag-elekter","tag-energia","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliimaseadus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reformierakond","tag-rohepoore","tag-taastuvenergia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuumaenergia","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116191627981834760","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123547","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=123547"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123547\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/123548"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=123547"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=123547"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=123547"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}