![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3237215h25c5t24.jpg\"\/)
Aivar M\u00e4e Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\nVanemuise teatri katusel on uus silt “rahvusteater” n\u00fc\u00fcd olnud umbes kaks n\u00e4dalat. Kas maja sees on ka tunnetus kuidagi teistsugune?<\/p>\n
Eks me oleme ju majas sees sellest tunduvalt kauem r\u00e4\u00e4kinud. See jutt hakkas v\u00e4hemalt aasta aega tagasi ja tegelikult esimest korda oli see k\u00f5ne all juba 2006. aastal. On v\u00e4ga palju inimesi, kes t\u00f6\u00f6tasid Vanemuises ka siis, nii et seal midagi uut otseselt ei ole. Aga kui ma m\u00f5tlen sellele p\u00e4evale, 20. veebruarile, kui me pidulikult rahvusteater Vanemuise sildi siin suure maja ees avasime, siis ma \u00fctleks k\u00fcll, et inimesed olid jalgadega maast lahti ja tundsid ennast \u00e4\u00e4retult pidulikult.<\/p>\n
Draamajuht Tanel Jonas \u00fctles hiljuti “OP-is”, et uus nimi annab ikkagi teistsuguse vastutustunde, ja te olete seda ise ka \u00f6elnud. Mida see siis t\u00e4hendab? Mida peab n\u00fc\u00fcd teisiti tegema?<\/p>\n
Me oleme allkirjastanud omaniku ootused ja seal on selgelt kirjas, et me peame hoidma ja arendama eesti algup\u00e4randit, tellima uusi teoseid ning tooma neid lavale. Ehk siis me peame olema t\u00f6\u00f6andjaks heliloojatele, dramaturgidele, lavastajatele, k\u00f5igile. Samamoodi teeme praegu aktiivset t\u00f6\u00f6d ka selle nimel, et noored lauljad ja teised uued tegijad \u00fcha rohkem lavale saaksid. See k\u00f5ik kokku ongi rahvusteatri \u00fclesanne. Ja kui ma m\u00f5tlen praegu n\u00e4iteks ooperite peale, siis meil on t\u00e4na j\u00e4rjekorras kolm algup\u00e4randit: just tuli v\u00e4lja Margo K\u00f5lari “Libahunt”, t\u00f6\u00f6s on \u00dclo Kriguli “Keerub” ja T\u00f5nis Kaumanni uus teos on kavandatud aastasse 2030. Kui me lisame siia veel balleti- ja draamarepertuaari, siis on n\u00e4ha, et algup\u00e4randit on meie majas palju. Ja see k\u00f5ik ongi meie kohustus. Kohustus teha head teatrit.\u00a0<\/p>\n
Kas see vanasti ei olnud nii? Algup\u00e4randeid tuleb Vanemuises ikka \u00fcsna regulaarselt v\u00e4lja.<\/p>\n
Ma olen n\u00f5us. Aga kindlasti on meie eesm\u00e4rgid ja strateegia n\u00fc\u00fcd m\u00e4rksa suuremad. Seda k\u00f5ike ei tahaks ma ka ajakirjanduses avaldada. Alates sellest jutust, et Vanemuine justkui \u00fcritab ennast kaitsta r\u00fcnnakute eest, et \u00e4kki mingil hetkel riik seab muusika- ja tantsuteatri vajalikkuse L\u00f5una-Eestis kahtluse alla, nagu saaks me ilma selleta ka hakkama. Meie ja publiku jaoks on selge, et ei saa.<\/p>\n
On sellel kaitsmise jutul t\u00f5ep\u00f5hi all?<\/p>\n
Kindlasti! Ja ma arvan, et mida suuremat, tugevamat ja kvaliteetsemat teatrit me teeme, seda raskem on sellist poliitilist otsust langetada. Miks L\u00f5una-Eesti rahvas siis peaks halvem olema? Miks neil peaks olema kohustus s\u00f5ita Tallinnasse, et kultuurist osa saada? Tundub, et k\u00f5ik asjad peavad olema \u00fcmber Toompea, kahe kilomeetri raadiuses. Tegelikult ju ei pea! Siin elab \u00fcmberringi 250 000 inimest. Selle k\u00f5ige \u00fchine nimetaja on regionaalpoliitika. Ma ei \u00fctle, et Eestis sellega k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti oleks.\u00a0<\/p>\n
Veel nimemuutusest r\u00e4\u00e4kides: \u00e4sja oli Klassikaraadios sellest terve pikk “P\u00e4hklipureja” saade, kus said s\u00f5na ka kultuuriministeeriumi ja teiste teatrite esindajad, samuti teatri endine juht Paavo N\u00f5gene. Oli selles saates teie jaoks midagi \u00fcllatavat?<\/p>\n
\u00dcllatavat ei olnud, aga mind v\u00f5ibolla h\u00e4iris selle arutelu \u00fcldine foon. Ma \u00fctlen veelkord: rahvusteater on kaubam\u00e4rk. Enne, kui ma seda teatrit juhtima tulin, teatavasti v\u00e4ljas\u00f5ite Vanemuisel kuhugi ei olnud. T\u00e4na me tahame kinnitada kanda ka Euroopas. Meil on tuurid Saksamaal, Soomes, L\u00e4tis, Leedus ja selleks, et seal m\u00e4rk maha panna, on meil vaja lisanime, mis on k\u00f5igile arusaadav. See oli tegelikult p\u00f5hiline p\u00f5hjus. Sel hetkel ei m\u00f5elnud ma niiv\u00f5rd et meil oli Lydia Koidula, esimene kutseline teater, esimene orkester, v\u00f5ib-olla oleks selles olnud liiga palju paatost. Aga samas on need trumbid, mis on Vanemuisel peos.<\/p>\n
Koduses teatrimaailmas on see k\u00e4ik ikkagi pahameelt tekitanud. Mulle tundub, et eelk\u00f5ige just seet\u00f5ttu, et teised teatrid lugesid sellest uudistest, ministeerium luges n\u00f5ukogu protokollist ning laiemat arutelu selle \u00fcle, kas ja milliseid nimesid keegi v\u00f5ib endale v\u00f5tta, ei olnud. <\/p>\n
Sina ei m\u00e4leta, Heleri, aga 2006. aastal tegelikult oli see arutelu.<\/p>\n
See oli 20 aastat tagasi.<\/p>\n
Jah, aga siis oli arutelu. Arutasid minister, teatriliit ja EETEAL (Eesti Etendusasutuste Liit\u00a0 – toim). K\u00f5ik arutasid ja keegi ei julgenud mitte \u00fchtegi otsust vastu v\u00f5tta, mis Eestis on t\u00e4iesti tavaline. Kuna see variant, kus ma m\u00e4ngisin demokraati ja tahtsin k\u00f5igiga arutleda, oli juba l\u00e4bitud, siis ma pidin leidma teise variandi. Mul pole nii kaua aega, et oodata j\u00e4rgmised k\u00fcmme aastat, kui keegi midagi otsustab. Ma tegelikult olin v\u00e4ga viisakas. Ma kohtusin aprillis Hendrik Toompere juunioriga ja Rein Ojaga, sest ka draamateater on endale rahvusteatri nime tahtnud. Me arutasime seda.<\/p>\n
Ja j\u00e4ite viisakalt eriarvamusele?<\/p>\n
M\u00f5lemal oli jah oma arvamus. Ma \u00fctlesin neile, et eelk\u00f5ige me vajame seda nimemuutust selleks, et teha eksporti.<\/p>\n
Von Krahl on seda nimemuutust naeruv\u00e4\u00e4ristanud \u00f6eldes, et nad v\u00f5tavad eeskuju ja nimetavad ennast marurahvusteatriks. Hendrik Toompere jr \u00fctles \u00c4rip\u00e4evas, et M\u00e4e tahab v\u00e4gisi Vanemuisest Estoniat teha. Mis te vastate neile?<\/p>\n
Ma \u00fctleks, et Eesti v\u00e4rk. Nii on kogu elu olnud. K\u00fcsimus ei ole rahvusteatris. \u00dcksk\u00f5ik, mida keegi kuskil v\u00e4lja m\u00f5tleb ja lagedale toob, siis enne arutlemist paneme igal juhul kohe kirve selga. Meie l\u00e4heme rahulikult edasi. Ma teadsin, et sellest tuleb jama ja et me saame oma vopsud k\u00e4tte, aga oluline on, et see meeskond, kes teatris on, tunnustab seda. Nad tunnevad ennast \u00fchtsena. Nad saavad aru, et see on ka vastutus. Ma arvan, et Vanemuine on selle viimase paari aastaga teinud oma arengus v\u00e4ga suure h\u00fcppe. Ja muidugi on meil kaugele veel minna.<\/p>\n
Aivar M\u00e4e Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Kui palju teatris sees nimemuutuse \u00fcle arutleti? Te \u00fctlesite, et aasta aega tagasi hakkasite r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n
Palju! Ma tulin siia tagasi 2023 s\u00fcgisel ja see teema tuli kohe lauale. Kui ma ei eksi, siis ma esitasin selle m\u00f5tte ka n\u00f5ukogule oma esimeses visioonis. Nii et alajuhtide tasemel oli see tegelikult olemas juba ammu.\u00a0<\/p>\n
Miks on oluline, et Vanemuine oleks v\u00e4lismaal tuntud? Ma saan aru k\u00fclalisetenduste andmisest Riia Ooperiteatris, aga hiljuti k\u00e4isite n\u00e4iteks R\u0113zeknes, L\u00e4ti kagunurgas Vene piiri \u00e4\u00e4res. Miks on oluline, et nemad n\u00e4eksid seda, mis siin Tartus tehakse?<\/p>\n
See k\u00fcsimus k\u00f5las ka Klassikaraadio saates: miks see Vanemuine \u00fcldse peab v\u00e4ljas k\u00e4ima? Olgu siin Tartus ja \u00e4\u00e4rmisel juhul k\u00f5ige kaugem koht olgu V\u00f5ru ja sellest ka piisab. Mina ei arva nii. Ma arvan, et me oleme piisavalt head, et tutvustada eesti kultuuri, eesti laulukunsti, eesti tantsukunsti, eesti dramaturgiat ka v\u00e4ljaspool Eestit. Kuna seda t\u00e4na ikkagi suhteliselt v\u00e4he tehakse, siis meie tahame olla selles vallas pioneerid.<\/p>\n
Teine asi on, et kui sa 365 p\u00e4eva aastas istud n\u00e4iteks orkestriaugus v\u00f5i oled balletitantsijana kogu aeg samal laval, siis see t\u00fc\u00fctab \u00e4ra. Artist vajab vaheldust, erinevaid lavasid, erinevat publikut. See on v\u00e4ga oluline, et ta n\u00e4eb, milline on vastukaja mujal. Me oleme teinud n\u00fc\u00fcd kuus-seitse tuuri ka Eestis ja kui me l\u00e4heme Saaremaale, siis seal on hoopis teine publik ja see m\u00f5jub tohutult h\u00e4sti. See liidab kogu truppi. Sunnib ennast k\u00e4tte v\u00f5tma, sest see ei ole ikkagi tavaetendus. Sealt tulebki see kvaliteet.<\/p>\n
Ja selles suunas \u00fcha tugevamalt ka tulevikus?<\/p>\n
Jah. 2025. aastal andsime v\u00e4ljas 51 etendust. 2022. aastal andsime v\u00e4ljas null etendust. Nii et jah, me p\u00fcrgime selle poole ja areng on olnud tohutu. \u00dchest k\u00fcljest teeme rohkem t\u00f6\u00f6d, aga teisalt annab see ringis\u00f5itmine nii orkestrile, draaman\u00e4itlejatele kui tantsijatele mingit lisav\u00e4ge. See on v\u00e4ga oluline.<\/p>\n
Praegu te saate v\u00e4lismaal juba \u00f6elda, et tuleb National Theatre Vanemuine. Kas juba on vastuv\u00f5tus mingisugust erinevust tajuda?<\/p>\n
Jaa! Homme (intervjuu toimus teisip\u00e4eval – toim) esinen ma Tamperes konverentsil, kus nad tahavadki kuulda, mida t\u00e4hendab uus kaubam\u00e4rk. Seal tulevad ilmselt k\u00f5ik need samad k\u00fcsimused, mida sina t\u00e4na k\u00fcsid. Seal on Tampere-talo direktor, kes tahaks ka midagi s\u00e4\u00e4rast teha. Seal on Suurbritanniast ajakirja Opera peatoimetaja, kes otsib ka omale v\u00e4ljundit l\u00e4bi kaubam\u00e4rgi. Suurbritannias on ju neid teatreid veel eriti palju ja v\u00e4ga raske on silma paista.<\/p>\n
Kui haigekassa muutus tervisekassaks oli suur pahameel ka sellep\u00e4rast, et see oli v\u00e4ga kallis. Teil on katusel uus silt, logo on uus, koduleht ja k\u00f5ik muu tuleb ju ka \u00fcmber teha. Palju see k\u00f5ik maksma l\u00e4ks?<\/p>\n
Ma kulutasin katusele 1300 eurot. Aga tuli v\u00e4lja, et seal olid k\u00f5ik t\u00e4hed l\u00e4bi m\u00e4danenud, nii et ma oleks pidanud neid vahetama niikuinii. K\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud asjad tegime oma j\u00f5ududega. Ma ei planeerinud sinna mitte mingit kulu ja nii ka l\u00e4ks.\u00a0<\/p>\n
Kui pingul see p\u00fcksirihm praegu teatril \u00fcle\u00fcldse on?<\/p>\n
Eks me oleme natuke rohkem \u00f5hku t\u00e4is, kui me peaksime, ja me \u00fcritame olla suuremad ja v\u00e4gevamad, kui meil tiivad tegelikult kannavad. Selge see, et kui me v\u00f5rdleme end m\u00f5ne teise suurema teatriga, siis meie rahastus on umbes veerandi v\u00f5rra v\u00e4iksem, aga me oleme kogunud j\u00f5udu, meie publikuarv j\u00e4rjest kasvab, meie piletitulu on kahe aastaga kahekordistunud. Me n\u00e4eme muidugi vaeva, aga selge see, et k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu\u00a0jookseb eest \u00e4ra. Siin ei ole midagi teha. Eelmisel aastal tegime h\u00e4sti palju. Ma \u00fcletasin teatri v\u00f5imalusi, selle eest ma saan j\u00e4rgmisel n\u00f5ukogu koosolekul kindlasti vitsa, aga lihtsalt aeg on selline. Me ei saa t\u00e4na jalga pedaalilt \u00e4ra v\u00f5tta. Ainus v\u00f5imalus on minna edasi v\u00f5i kukkuda kokku.<\/p>\n
Kui kerge v\u00f5i keeruline on teatril t\u00e4na eraraha ja sponsoreid leida? Vanemuisel on m\u00f5ned p\u00e4ris suured toetajad. Kui h\u00e4sti nad taha tulevad?<\/p>\n
\u00dcha paremini, sest Vanemuise br\u00e4nd on \u00fcha tugevam, professionaalsem ja me ei virise nii palju. \u00dcritame hakkama saada. On olemas mured ja probleemid, Vanemuisel on ainult lahendused.\u00a0<\/p>\n
Kas teid h\u00e4irib, et teatriringkondades kuuleme igal aastal \u00fchel v\u00f5i teisel moel seda, et raha ei ole ja k\u00f5ik on halvasti?<\/p>\n
H\u00e4irib k\u00fcll. Teatriringkondades kipub jutt liiga sageli minema ainult rahale, aga teater ei p\u00fcsi ju \u00fcksnes selle najal. Me p\u00fc\u00fcame oma inimesi hoida nii h\u00e4sti kui v\u00f5imalik ning pakkuda neile stabiilset ja inimlikku t\u00f6\u00f6keskkonda. Ma arvan, et meie artistid on \u00fcsna h\u00e4sti tasustatud. Sellist luksust nagu Vanemuine artistidele pakub, 56-p\u00e4evane puhkus suvel, seda ei ole kuskil maailmas ja see on \u00fcks v\u00e4ga suur motivaator.\u00a0<\/p>\n
Loomulikult ei ole kunagi k\u00f5ik k\u00f5igega rahul, see on igas suures kollektiivis paratamatu. Aga selle k\u00f5ige k\u00f5rval, mis maailmas praegu s\u00fcnnib, v\u00f5iks meil siiski olla ka proportsioonitunnet. Me peame m\u00f5nes kohas kokku hoidma, n\u00e4iteks teeninduse pealt nipet-n\u00e4pet, sest eelarve peab kokku tulema. Me teame v\u00e4ga h\u00e4sti, et raha kuskilt lihtsalt juurde ei tule. Me teame, et isegi kui see s\u00f5da l\u00f5peb, siis kuskil algab uus. Ja ma ei usu ka sellesse roosasse unen\u00e4osse, et kohe-kohe hakkab majandus kiiresti t\u00f5usma ja k\u00f5ik l\u00e4heb j\u00e4rsku palju paremaks. Ei l\u00e4he, kindlasti ei l\u00e4he.\u00a0<\/p>\n
Karl Martin Sinij\u00e4rv \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal sellessamas “ID” intervjuus, et kui kirjanikud saaksid aastaks endale \u00fche keskmise riigiteatri eelarve, siis see oleks nende jaoks lausa poputamine. V\u00f5rreldes teiste kunstiliikidega, n\u00e4iteks kujutava kunsti v\u00f5i kirjandusega, kas Eestis elab teater liiga h\u00e4sti?<\/p>\n
Esiteks, ma ei tea, kuidas teised elavad, ma pole nende rahakotis sobranud. Eesti teatrit k\u00fclastab t\u00e4na ju pea kogu Eesti riik (viimase statistika j\u00e4rgi oli 2024. aastal \u00fcle 1,2 miljoni teatrik\u00fclastuse – toim). Mida me siis inimestele pakume? Kas iga p\u00e4ev meeletult keerulisi uudiseid, mida on v\u00e4ga raske l\u00e4bi n\u00e4rida? K\u00f5ike negatiivset, mis \u00fcmberringi on? Midagi peab ju olema, mis mind r\u00f5\u00f5mustab, kus ma saan m\u00f5elda muudele asjadele. Ma arvan, et eriti t\u00e4nases situatsioonis on teatril v\u00e4ga oluline koht mitte ainult Eesti kultuurimaastikul, vaid \u00fcldse \u00fchiskonnas tervikuna.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3237257h6ccat24.jpg\"\/)
Aivar M\u00e4e Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Nii et proportsioonid on paigas?<\/p>\n
Igal aastal l\u00f5petab teatrikooli 14-15 n\u00e4itlejat. T\u00f6\u00f6kohti nii palju ei ole. See t\u00e4hendab, et j\u00e4lle moodustatakse uusi truppe. Statistikas r\u00e4\u00e4gitakse 92 teatrist \u2013 seda on ilmselgelt liiga palju. Nii v\u00f5i naa, teatrik\u00fclastaja h\u00e4\u00e4letab jalgadega.<\/p>\n
Draamateater n\u00e4eb viimasel ajal vaeva selle nimel, et noor vaataja teatrisse saada. Kuidas Vanemuisel noorte vaatajatega lood on?<\/p>\n
Ma arvan, et me tunneme noort vaatajat v\u00e4ga h\u00e4sti. Me teeme ka \u00fclikoolidega v\u00e4ga palju koost\u00f6\u00f6d, aga\u00a0huvi teatrisse tulla meeletult massiline ei ole. V\u00f5ib kulutada meeletult palju ja \u00fcritada noori v\u00e4gisi saalidesse tuua ja kindlasti on neid, kes on v\u00e4ga huvitatud, aga see kindlasti ei ole v\u00e4ga suur hulk.<\/p>\n
Nii et Vanemuine peab olema rahul sellega, et\u00a0 p\u00f5hiline teatripublik, kes t\u00e4na saale t\u00e4idab, on keskealine naine?<\/p>\n
Draamaetendustel on keskealine naine jah, aga meil on ka peresid p\u00e4ris palju. On see siis meeste huvi v\u00f5i tuuakse nad v\u00e4gisi, seda ei oska \u00f6elda, aga mehi on p\u00e4ris palju. Ei ole niimoodi, et saalis istuvad ainult naised. Kuigi keskealine naine on t\u00f5esti m\u00e4rks\u00f5na Eesti teatris. Aga me n\u00e4eme noortega v\u00e4ga palju vaeva. Meil on v\u00e4ga palju noorteprojekte: kuskil 10 000\u201313 000 noort k\u00e4ib meil ikkagi aastas l\u00e4bi ja me oleme sellega v\u00e4ga rahul.<\/p>\n
Miks Vanemuist enam Estoniasse m\u00e4ngima ei lasta?<\/p>\n
Ma ei tea. Miks sa minu k\u00e4est k\u00fcsid?<\/p>\n
Kelle k\u00e4est siis veel?<\/p>\n
Eks sa pead nende k\u00e4est k\u00fcsima. Me arutasime seda asja ja kui nii otsustati, siis nii on. Eks me k\u00f5ik tegutse \u00fche ja sama publiku nimel. \u00dcks publik, \u00fcks rahakott. See ilmselt see p\u00f5hjus on. Aga meil on palju teisi s\u00f5pru, kelle juures m\u00e4ngida: noorsooteater, S\u00fcdalinna teater, draamateater \u2013 seal me saame s\u00f5nalavastusi m\u00e4ngida, aga muusikateatri oleme n\u00fc\u00fcd sunnitud Alexelasse viima. Me teeme sinna v\u00e4ikese investeeringu ka, et seal oleks ka p\u00f6\u00f6rdlava. Orkestriauk ja k\u00f5ik muu on juba olemas.<\/p>\n
Mida see t\u00e4hendab?<\/p>\n
Me ostame Alexela kontserdimajja mobiilse p\u00f6\u00f6rdlava. See on meie oma, aga paikneb Alexelas. See t\u00e4hendab, et me saame seal m\u00e4ngida kogu oma repertuaari. Praegu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised k\u00e4ivad ja ma arvan, et j\u00e4rgmisest hooajast on see olemas. Kui rahvusooperisse saab tulla \u00fchel \u00f5htul veidi rohkem kui 800 inimest, siis k\u00f5rvale mahub 1800. Me m\u00e4ngime ju \u00fche korra \u00f5htu jooksul, seega on sissetuleku vahe kolmekordne. Igal juhul tasub \u00e4ra. Kui kuskilt pannakse uks kinni, siis mujal l\u00e4heb aken lahti. Ma \u00fcritan teha k\u00f5ik selleks, et rahvas leiaks meid Alexelas \u00fcles. Lisaks ootavad meid varsti veel Saaremaa ja L\u00e4ti rahvusooper. Selle k\u00f5ige \u00fcle on v\u00e4ga hea meel.\u00a0<\/p>\n
Te olete kultuurijuht olnud sisuliselt kogu oma elu. Vanemuise teatrit juhtisite viimati 20 aastat tagasi ja intervjuu alguses \u00fctlesite, et inimesed on ikka samad, kes siis siin majas t\u00f6\u00f6tasid, k\u00f5ik on samamoodi. Kui palju te olete ise pidanud oma juhtimisp\u00f5him\u00f5tteid muutma? V\u00f5i saab k\u00f5ike samamoodi teha nagu 20 aastat tagasi?<\/p>\n
Kindlasti ei saa. 20 aastat tagasi oli teatris hoopis teine situatsioon. Vanemuine oli t\u00e4ielikus nullpunktis: oli 1. september, meil ei olnud paigas hooaega, meil ei olnud raha ja meil olid maksmata arved. Iga \u00f5ige liigutus t\u00e4hendas juba mingit edu. K\u00f5ik olid tulemusele orienteeritud. Aga ei, muidugi ei saa. \u00dchiskond on ju nii meeletult palju muutunud.<\/p>\n
Mida peab teistmoodi tegema?<\/p>\n
Tol ajal oli \u00f5hinap\u00f5hisust v\u00e4ga palju. T\u00e4na peavad k\u00f5ik kokkulepped olema fikseeritud. Ma ei \u00fctle, et see \u00f5hin on teatrist t\u00e4iesti \u00e4ra kadunud, aga ta on siiski muutunud. V\u00f5ibolla on teater pankadele paar sammu l\u00e4hemale astunud. K\u00f5ik on planeeritud, k\u00f5ik on v\u00e4ga t\u00e4pne. Loomingulisi plahvatusi on v\u00e4he. V\u00f5ibolla need ei olegi v\u00f5imalikud, kui me t\u00e4na planeerime asju ette aastani 2030. Ja kui midagi sisse l\u00f5ikab, on v\u00e4ga raske plaani muuta, sest k\u00f5ik lepingud on tehtud. Selles m\u00f5ttes on v\u00e4ga palju muutunud. Tollal sai ka kahe kuu p\u00e4rast midagi enneolematut teha.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3237248ha93ft24.jpg\"\/)
Aivar M\u00e4e Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Mulle tundub, et te olete selline inimene, kes tahab kohe asjad k\u00e4ima l\u00fckata. Kas see pikk planeerimine ajab n\u00e4rvi ka?<\/p>\n
Muidugi ajab, aga eks ma m\u00f5ned asjad ikkagi pressin l\u00e4bi ka. Isegi siis, kui see toimub n\u00e4iteks kuu aja p\u00e4rast. K\u00f5ike on ikkagi v\u00f5imalik teha. Aga on olemas ameti\u00fchingud ja siis veelkord ameti\u00fchingud, usaldusisikud ja k\u00f5ik see kokku. Vahel on selline tunne, et k\u00f5ik need struktuurid on tehtud selleks, et jumala eest mitte midagi ei saaks teha. Mul oli t\u00e4na hommikul korraks see tunne, kus ma vajusin nii j\u00f5uetult maha ja m\u00f5tlesin, et milleks see k\u00f5ik. Minu meelest ongi niimoodi, et vanad juhid peavad eest \u00e4ra minema. Ma olen t\u00e4iesti n\u00f5us, et kogemustepagas on oluline, aga kui sa oled ikkagi 40 ja rohkem aastat t\u00f6\u00f6tanud, siis v\u00f5ibolla peab \u00e4ra minema.\u00a0<\/p>\n
Te k\u00e4isite vahepeal \u00e4ra ja olite vallavanem. Kas omavalitsuse juhi rollist on midagi teatrit\u00f6\u00f6sse kaasa v\u00f5tta? <\/p>\n
See omavalitsuse kogemus oli tippkogemus. N\u00e4itas, et tegelikult on v\u00f5imalik aastaga midagi \u00e4ra teha, kui sa m\u00f5tled inimestele. Kui sa m\u00f5tled ainult sellele, kas sa saad j\u00e4rgmine kord valituks, siis ei saa midagi tehtud. Kuna ma ei olnud poliitiliselt valitud, oli mul vaba voli ja ma ei pidanud kellegi lubadusi t\u00e4itma. See oli v\u00e4ga kihvt kogemus. Ma ei l\u00e4heks sinna tagasi, aga ma sain justkui koolituse ja keegi maksis veel palka selle eest. Ma olin v\u00e4ga rahul. Ma katsetasin v\u00e4ga palju asju: pop-up-muusikakool, kunstikool, kunstigaleriid. Enamus neist asjadest t\u00f6\u00f6tavad t\u00e4naseni ja selle \u00fcle on mul hea meel. Rahvas vajab seda ja see hoiab rahva sealsamas regioonis.<\/p>\n
Sarnane on kahel ametil ehk see, et peab erinevaid inimesi ja osakondi liitma, inimesi m\u00f5istma, vahepeal olema n\u00e4itleja, tundma kaasa. Teatrijuhi amet on v\u00e4ga keeruline amet. Ma ei soovita seda kellelegi.<\/p>\n
Kui kaua te ise veel vastu peate?<\/p>\n
Mu leping l\u00f5peb 2029. Nii kaua pean.<\/p>\n
Kandideerite uuesti? <\/p>\n
Ei.<\/p>\n
Miks?<\/p>\n
Nagu ma \u00fctlesin \u2013 see amet on v\u00e4ga keeruline. Ja lihtsalt, et noored peavad ka tulema. Miks me hoiame neid kohti kinni? Las tulevad ja proovivad. Kuigi ega ma ei ole n\u00e4inud mingeid h\u00e4id vahetusi, eriti suurtes organisatsioonides. Pigem on olnud suured tagasil\u00f6\u00f6gid.\u00a0<\/p>\n
Sinna on veel aega ka.<\/p>\n
Aga me \u00fcritame maksimaalselt suurte sammudega edasi astuda. Meil on erakordne kunstiline meeskond praegu kokku saanud: ma nimetan neid kolmainsuseks: Risto Joost, Jevgeni Grib, Tanel Jonas \u2013 see on v\u00e4ga hea kolmik. Teatrijuht peaks olema rumal, kui ta seda \u00e4ra ei kasuta. <\/p>\n
Milline teie enda viimane suur teatrielamus oli?<\/p>\n
Mulle meeldis v\u00e4ga meie “Libahunt”. Draamaetendustest on “Palavik” ilmselt \u00fcks parimaid asju, mis me viimasel ajal oleme teinud.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3237227h0a9at24.jpg\"\/)
Aivar M\u00e4e Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Kui palju te teiste teatrite tegemisi j\u00f5uate j\u00e4lgida?<\/p>\n
Ma k\u00e4in meie teatris palju ja ma k\u00e4in mujal ka, aga t\u00f5esti ei ole v\u00e4ga palju aega. K\u00fcll aga kasutan ma juhust, kui esmasp\u00e4eviti ja teisip\u00e4eviti on meil vahel teised teatrid k\u00fclas. Need ma \u00fcritan k\u00f5ik \u00e4ra vaadata.<\/p>\n
Pilt, mis teised teevad, peab ikkagi teatrijuhil ees olema, jah? <\/p>\n
Jah, me ei saa pimesi arvata, et me oleme maailma parimad. Ei, me peame ikka selleks v\u00e4ga palju vaeva n\u00e4gema, aga ma usun, et meil on selleks potentsiaal olemas, meil on head n\u00e4itlejad, head muusikud, head tantsijad, v\u00e4ga tugev tehniline meeskond ja nagu ma ka \u00fctlesin, siis meie kunstiliste juhtide kolmik on suurep\u00e4rane. Ise oleme lollid, kui me ei suuda seda \u00e4ra kasutada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2163436h6948t24.png\"\/)
<\/p>\n
Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vanemuise teatri katusel on uus silt “rahvusteater” n\u00fc\u00fcd olnud umbes kaks n\u00e4dalat. Kas maja sees on ka tunnetus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":123648,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[2321,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5218,28,29,19,25,47141,23,24,22,20,197,30],"class_list":["post-123647","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aivar-mae","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-id","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvusteater-vanemuine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanemuine","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116192414618866323","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123647","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=123647"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123647\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/123648"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=123647"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=123647"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=123647"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}