Kui s\u00f5na lepp lepatriinu nimes viitab punasele v\u00e4rvusele, siis lepatriinu nime teine pool p\u00e4rineb aga naisenimest Triinu, selgitas Kristina Koppel Vikerraadio keeles\u00e4utsus. <\/p>\n
Kes siis ei teaks v\u00e4ikest punast mustade t\u00e4ppidega mardikat \u2013\u00a0lepatriinut.\u00a0Nagu heale lapsele kohane, on ka temal mitu nime: lisaks lepatriinule kutsutakse teda veel\u00a0kirilinnuks\u00a0ja\u00a0lepalinnuks. Siinkohal l\u00e4heb aga asi p\u00f5nevaks, sest lepalind ei t\u00e4henda sugugi ainult putukat. Sama s\u00f5naga on nimetatud ka punaka sulestikuga linnukesi. M\u00f5nikord peetakse lepalinnu all silmas mitut eri liiki, n\u00e4iteks punarinda ehk punakurgukest, ohakalindu v\u00f5i metsvinti. Teinekord aga viitab lepalind hoopis v\u00e4ga konkreetsele linnule \u2013 roostepunase rinna ja sabaga aed-lepalinnule. Aga kust need nimed ikkagi tulevad?<\/p>\n
EKI vanemleksikograaf Udo Uibo on selgitanud, et vanemas rahvakeeles t\u00e4histas s\u00f5na lepp punakaspruuni v\u00f5i pruunikaskollast v\u00e4rvust. Sama s\u00f5naga nimetati ka punaka, pruunika v\u00f5i kollaka karvaga loomi, n\u00e4iteks hobuseid ja rebaseid, ning isegi verd \u2013 rannikualadel eriti h\u00fclge- ja kalaverd. Lepapuu t\u00e4hendus on v\u00e4rvusele \u00fcle kandunud, sest on ju teada, et kui leppa koorida, l\u00e4hevad k\u00e4ed \u00fcsna ruttu pruunikaks. Sarnaseid seoseid leiab ka teistest sugulaskeeltest, n\u00e4iteks p\u00f5hjasaami keelest. Niisiis viitabki\u00a0lepp\u00a0lepatriinu ja lepalinnu nimes just v\u00e4rvusele: mardika punastele kattetiibadele ja linnu punakale sabale. Lepatriinu nime teine pool tuleb aga lihtsalt naisenimest Triinu. Soome keeles on Triinu asendunud teiste nimedega \u2013 seal tuntakse lepatriinut n\u00e4iteks nimede\u00a0lepp\u00e4kerttu\u00a0ja\u00a0lepp\u00e4pirkko\u00a0all.<\/p>\n
Lepatriinuliike on maailmas \u00fcle nelja tuhande ja Eestis elab neist ligikaudu viisk\u00fcmmend. K\u00f5ige tavalisem on meil seitset\u00e4pp-lepatriinu, kes on oma nime saanud just sellest, et tema kattetiibadel on kokku t\u00e4pselt seitse musta t\u00e4ppi. Ja olgu siinkohal \u00f6eldud, et t\u00e4ppide arv ei n\u00e4ita sugugi mardika vanust, nagu vahel arvatakse, vaid see on hoopis liigi tunnus.<\/p>\n
Nii et kui kevad l\u00f5puks kohale j\u00f5uab ja p\u00e4ike soojemalt paistma hakkab, tasub silmad lahti hoida \u2013 v\u00f5ib-olla m\u00e4rkate m\u00f5nel aknalaual v\u00f5i esimesel rohelisel lehel v\u00e4ikest punast t\u00e4pilist tegelast. Ja ehk meenub siis ka see lugu sellest, kuidas v\u00e4rvid, puud, linnud ja s\u00f5nad omavahel kokku saavad. Kevad on ju parim aeg nii keele kui ka looduse m\u00e4rkamiseks.\u00a0<\/p>\n
Lugemissoovitus: Uibo, Udo (2014). S\u00f5nalood. Et\u00fcmoloogilisi vesteid. T\u00e4nap\u00e4ev.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui s\u00f5na lepp lepatriinu nimes viitab punasele v\u00e4rvusele, siis lepatriinu nime teine pool p\u00e4rineb aga naisenimest Triinu, selgitas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":123657,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,11219,36379,140],"class_list":["post-123656","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-keelesauts","tag-lepatriinu","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116192485203901068","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123656","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=123656"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123656\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/123657"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=123656"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=123656"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=123656"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}