Kas t\u00f5esti on noored oma rahvuslikest juurtest nii lahku kasvanud, et (ajaloolised) n\u00e4idendid meid enam ei k\u00f6ida? V\u00f5i \u00e4kki on see k\u00f5ik nii vananenud, et t\u00e4nap\u00e4eva inimene lihtsalt ei leia n\u00e4idenditest enam midagi? Kas ja missuguseid muutusi oleks vaja ellu viia, et panna noori teatrist hoolima, k\u00fcsib Linda Johanna K\u00e4gu artiklisarjas “Noorelt teatrisse!”.<\/p>\n
Eestlased on rahvas, kes on s\u00fcndinud ja s\u00e4ilinud suuresti t\u00e4nu l\u00e4hedasele suhtele oma kultuuriga. Juba \u00e4rkamisajast saati on peetud suuri laulupidusid, kus kantakse ette repertuaari, mis on esimesest peost saati aina rikkalikumaks muutunud. Esimene laulupidu toimus juba enam kui pooleteise sajandi eest Vanemuise Seltsi eestvedamisel. Ent laulupeo traditsioon ei ole sugugi ainus Vanemuise seltsi hiiglaslik panus eesti kultuurilukku. Selts, mis oli alguses loodud koorilaulu silmas pidades, kandis ette oma viiendal aastap\u00e4eval Lydia Koidula n\u00e4idendi “Saaremaa onupoeg”. S\u00fcndis eesti teater ning sellega koos ka teatrikirjandus.<\/p>\n
Pole \u00fcllatav, et Eestis ei saa senini teatrist \u00fcle ega \u00fcmber. Vaevalt on kedagi, kes pole pidanud oma kooliteel \u00fchte v\u00f5i teist n\u00e4itekirjanduse teost lugema. Kitzbergi “Libahundi” ja Koidula “S\u00e4\u00e4rase mulgiga” on vast enamik tutvust teinud. Iseasi, kas loeti l\u00e4bi teos v\u00f5i kammiti internetti sisukokkuv\u00f5tte leidmiseks. Suure kirjandushuvilisena suutsin mina ikkagi nendest tekstidest l\u00e4bi hammustada \u2013 mitte et “Libahunt” n\u00fc\u00fcd teab mis raske teos oleks olnud. Aga ega see lugu mind eriliselt ei k\u00f6itnud.<\/p>\n
Ei taha ka \u00f6elda, et asi on selles, et tekst on vana. Kirjanduse tunni raames lugesin selle n\u00e4idendiga paralleelselt Albert Kivika romaani “Nimed marmortahvlil”, mille tegevus toimub samuti ajal, mida on raske ise ette kujutada ning mille tekst oli (sarnaselt “Libahundiga”) kohati arhailine. Kuid selle raamatu k\u00e4est panemine oli keeruline. Siit ka k\u00fcsimus \u2013\u00a0kui asi ei ole selles, et teost “sunnitakse” lugema, ega selles, et teos on eelmise sajandi esimesest poolest, siis mis on probleem?<\/p>\n
Romaan vs. n\u00e4idend<\/p>\n
Kahtlustan, et suuresti on probleem selles, kui erinevad on romaan ja n\u00e4idend. Koolis ei peeta neid erinevusi teose k\u00e4sitlemisel alati silmas. Kui romaanis on lisaks tegelaste vahelisele otsek\u00f5nele kirjeldused \u00fcmbritsevast ruumist ning tegelaste k\u00e4itumisest, siis n\u00e4idendi tekstist need naljalt v\u00e4lja ei tule. Kindlasti mitte sellises ulatuses nagu romaanis.<\/p>\n
Teater on koost\u00f6\u00f6l p\u00f5hinev kunstivorm ja n\u00e4itekirjanik on vaid \u00fcks osa loomemeeskonnast. N\u00e4idend on baas, millele lavastaja, kunstnik, n\u00e4itlejad, heli- ja valguskunstnikud koos teiste teatris tegutsevate t\u00f6\u00f6tajatega loovad tervikliku lavaelamuse vaatajale. Loomulikult on teatri tegemiseks vaja publikut, lihtsalt oma enda l\u00f5buks esinedes ei suudaks teatrid ennast \u00fcleval pidada.<\/p>\n
Muidugi ma ei v\u00e4ida, et n\u00e4itekirjandust ei tuleks lugeda v\u00f5i et nendel teostel ei ole kirjandusliku v\u00e4\u00e4rtust. Kindlasti mitte! Pigem pean silmas seda, et neid ei saa v\u00f5tta kui puhtalt kirjandusteoseid. N\u00e4idendit ei ole v\u00f5imalik k\u00e4sitleda samamoodi nagu romaani. T\u00e4pselt nagu luuletustega k\u00e4itutakse erinevalt kui proosaga.<\/p>\n
Kas minna lugemise asemel teatrisse?<\/p>\n
Ma ei arva, et iga koolis k\u00e4sitletud n\u00e4idendit tuleks kohe klassiga teatrisse vaatama tormata. Ei saa oodata, et teatrid hakkaksid iga aasta “Libahunti” v\u00f5i “Oidipust” lavastama v\u00f5i olemasolevaid lavaversioone igavesti repertuaaris hoidma. Ja ka \u00f5pilased ei saa \u00f5ppet\u00f6\u00f6st nii kaua eemal olla. Pigem v\u00e4idan ma, et \u00f5pilastel v\u00f5iks olla v\u00f5imalus korra aastas k\u00e4ia m\u00f5nda v\u00e4\u00e4rt lavastust vaatamas, mida hiljem \u00fcheskoos klassis lahata ja seel\u00e4bi \u00f5ppida teatrit kui kunstivormi. Siis on ehk lihtsam m\u00f5ista ka teatrikirjandust ning selle olemust.<\/p>\n
Teisalt ei saa oodata teatrivaimustust inimeselt, kes ei ole teatriga tuttav. Kui ei tea seda, et teater ei t\u00e4henda vaid antiikn\u00e4idendeid v\u00f5i neljatunniseid Shakespeare’i trag\u00f6\u00f6diaid, siis ei oska ka teatrite m\u00e4ngukavast midagi meelep\u00e4rast otsida. On ka lavastusi, mis peavad silmas noori ning usaldavad meid, et suudame ise j\u00e4rge pidada.<\/p>\n
Ka k\u00f5ik “Oidipused” ja “Hamletid” pole sama n\u00e4gu. \u00dcks teatri kui kunstivormi v\u00f5lusid on see, kuidas inimesed sama teksti eri viisidel t\u00f5lgendavad ja sellest l\u00e4htuvalt ei ole \u00fckski lavastus teisega sama. See on \u00fcks paljudest asjadest, mis teeb teatrist teatri. See ei ole ainus kunstivorm, kus selline n\u00e4htus esineb, kuid siin tuleb see vast k\u00f5ige enam esile.<\/p>\n
Kui vaadata teatrit ning selle v\u00f5imet siduda mitut erinevat valdkonda, peaks olema teatris k\u00e4imine ning teatrikunsti ning sellesse panustavate inimeste t\u00f6\u00f6 \u00fcldine m\u00f5istmine ka \u00fcks t\u00e4htsamaid klassiv\u00e4liseid \u00f5ppimisv\u00f5imalusi. Saab \u00fche korraga tundma \u00f5ppida mitme eri valdkondade esindajate t\u00f6\u00f6d ning selle kaudu hinnata koolis loetavate n\u00e4idendite t\u00e4htsust.<\/p>\n
Milline on tulevik?<\/p>\n
Noored on tulevik, nii ka teatris. Kui koolip\u00f5lves ei saa sisse harjutada teatriarmastust, siis tulevikus, kui tegijaid ja k\u00fclastajaid enam pole, saab raske olema. Veel hullem kui m\u00f5ni teos, millest oli tunnis raske aru saada, rikub olemasoleva huvi \u00e4ra. On t\u00e4htis panustada mitte ainult t\u00e4nasesse, vaid ka homsesse kultuuri ja suur t\u00e4htsus selles on noorte kaasamisel.<\/p>\n
Eesti teater on oma enam kui sajandi pikkuses ajaloos elanud palju \u00fcle ning paljudest takistustest hoolimata edasi kestnud. Isegi kui peaks halvim juhtuma ja suurem osa noortest j\u00e4\u00e4ks teatrist v\u00f5\u00f5raks, ei saa see kindlasti olema teatri l\u00f5pp Eestis \u2013 suuri teatri-entusiaste on on noorte seas siiski. K\u00fcsimus on pigem selles, kas teater saab j\u00e4tkata \u00fche suure, austatud ja pidevalt areneva kunstina, eriti v\u00e4ikese Eesti tasandil, kui j\u00e4rgmine p\u00f5lvkond sellest k\u00f5igest paljuski kaugeks j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n
Ma kahtlen, et on olemas kedagi, kes austab kultuuri ja soovib samal ajal teatrile sellist kurba, kuid \u00e4rahoitavat saatust.<\/p>\n
*<\/p>\n
Tekst on valminud aktsioonide sarja “Noore vaataja teatri kuu” raames. N\u00f5uandjad-toimetajad Oliver Issak ja\u00a0Eleriin\u00a0Miilman.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kas t\u00f5esti on noored oma rahvuslikest juurtest nii lahku kasvanud, et (ajaloolised) n\u00e4idendid meid enam ei k\u00f6ida? V\u00f5i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":123671,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,56596],"class_list":{"0":"post-123670","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-noorelt-teatrisse"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116192571761693145","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123670","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=123670"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/123670\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/123671"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=123670"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=123670"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=123670"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}