Riik on otsimas uusi viise, kuidas saavutada taastuvenergia eesm\u00e4rke. Veel aasta tagasi loodeti suuremate taastuvenergia projektide, nagu n\u00e4iteks meretuuleparkide rajamist toetada v\u00e4hempakkumistega.<\/p>\n
Veebruaris otsustas eelmine valitsus aga kuni 2,6 miljardit eurot maksma l\u00e4inud meretuuleparkide v\u00e4hempakkumise korraldamisest loobuda. Valitsus on \u00f6elnud ka v\u00e4lja, et sarnast meretuuleparkide v\u00e4hempakkumist tulevikus enam ei tule.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd plaanib energeetikaminister Andres Sutt seniste v\u00e4hempakkumiste k\u00f5rvale luua hoopis uue riikliku k\u00e4endusmeetme, millega sadu miljoneid eurosid maksvaid energeetikaprojekte Eestisse tuua.<\/p>\n
Tegu ei oleks enam mitte otsetoetusega, vaid riik k\u00e4endaks projektide pangalaenu. Niiviisi v\u00e4heneksid arendajate riskid panga silmis ning arendajatel oleks lihtsam oma projektidele erakapitali kaasata.<\/p>\n
“V\u00f5imalikud projektid, mis sellest meetmest kasu v\u00f5iksid saada on n\u00e4iteks meretuuleprojektid, samamoodi ka suured salvestid. V\u00f5ib-olla tulevikus ka tuumajaam. Neid v\u00f5imalikke variante on veel, aga me r\u00e4\u00e4gime t\u00f5esti v\u00e4ga suurtest ja Eesti kontekstis kallitest ja pikaajalistest projektidest,” selgitas ERR-ile kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonna juht Tauno Hilimon.<\/p>\n
Seda, kui suurt k\u00e4endust oleks riik valmis pakkuma, ei soovinud Hilimon veel \u00f6elda.<\/p>\n
“Projektide enda maksumus on pigem sajad miljonid eurod. K\u00e4enduse suurus s\u00f5ltub aga t\u00e4psemalt k\u00e4enduse tingimustest ja sellest, millised projektid sellega saavad rajatud,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt r\u00e4\u00e4kis plaanitavast k\u00e4endusmeetmest ka 23. septembril Vikerraadio saates “Reporteritund”. Ta selgitas, et pangad ei taha praegu v\u00f5tta sellistel projektidel riski, et elektrihind turul v\u00f5ib langeda ja projekt ei teeni piisavalt raha.<\/p>\n
\u00dchtlasi soovivad erapangad, et arendaja maksaks laenu tagasi juba 20 aastaga, aga tuulepargid, salvestid v\u00f5i tuumajaamad toodavad tulu palju pikema aja peale, nende eluiga on pigem. See t\u00e4hendab, et projektide rahavood ja pangalaenu graafik ei sobi omavahel h\u00e4sti kokku.<\/p>\n
Ministri s\u00f5nul saaks ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) k\u00e4endusinstrumendiga seda riski v\u00e4hendada. “Juhul kui elektrim\u00fc\u00fcgist ei laeku laenu teenindamiseks piisavalt raha, siis selle puuduoleva osa saab pangale maksta n\u00e4iteks sihtasutus,” r\u00e4\u00e4kis Sutt Vikerraadios.<\/p>\n
Tegu ei oleks aga lihtsalt riigi raha \u00fclekandmisega, vaid EISA ostaks riigi plaani j\u00e4rgi vastu arendaja emiteeritud v\u00f5lakirju. Arendaja saaks niiviisi rohkem aega, et tema investeering \u00e4ra tasuks ning see maandab ka panga jaoks riski.<\/p>\n
“Me tegelikult pikendame maksegraafikut ja v\u00f5tame panga jaoks maha finantsriski. Pika perioodi peale ei saa elektrihind nulli j\u00e4\u00e4da, sest siis ei tule \u00fchtegi investeeringut. Seet\u00f5ttu on pikema perioodi jooksul kindlasti v\u00f5imalik see raha tagasi teenida,” r\u00e4\u00e4kis minister.<\/p>\n
Riik ei annaks seega mitte otse raha, vaid v\u00f5taks enda kanda osa projektiga seotud finantsriskist, mida erapangad \u00fcksi kanda ei julge.<\/p>\n
K\u00e4endusmeetme t\u00e4psemaid tingimusi t\u00f6\u00f6tab ministeerium praegu v\u00e4lja koost\u00f6\u00f6s majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni sihtasutusega.<\/p>\n
Puhta t\u00f6\u00f6stuse lepe v\u00f5imaldab anda lihtsamini riigiabi<\/p>\n
Valitsuse t\u00f6\u00f6plaanis on kirjas, et meretuuleparkide turule toomist toetavad finantsinstrumendid t\u00f6\u00f6tatakse Euroopa puhta t\u00f6\u00f6stuse leppe alusel v\u00e4lja j\u00e4rgmise aasta esimeseks kvartaliks.<\/p>\n
\u00dcks puhta t\u00f6\u00f6stuse leppe keskseid eesm\u00e4rke on muuta riigiabi reeglid rohetehnoloogia projektide jaoks paindlikumaks. Nii n\u00e4iteks v\u00f5imaldab lepe saada liikmesriikidel kiiremini ja lihtsamalt Euroopa Komisjonilt luba riigiabimeetmetele, mis toetavad taastuvenergia kasutuselev\u00f5ttu ja t\u00f6\u00f6stuse s\u00fcsinikuheite v\u00e4hendamist.<\/p>\n
Enne puhta t\u00f6\u00f6stuse lepet olid Euroopa Liidu reeglid riigiabi andmisele ranged. Liikmesriik ei tohtinud niisama lihtsalt hakata oma ettev\u00f5tetele laenutagatisi andma, sest see v\u00f5is tekitada ebaausa konkurentsieelise. Riigiabi saamise protsess oli pikk ja keeruline.<\/p>\n
Euroopa puhta t\u00f6\u00f6stuse lepe muudab aga seda. See loodi vastusena USA suurele roheinvesteeringute paketile, et v\u00e4ltida Euroopa t\u00f6\u00f6stuse ja investeeringute mujale liikumist.<\/p>\n
Lepe annab liikmesriikidele soodsamad tingimused, et rohetehnoloogia projekte toetada. \u00dcks sellistest riigiabi vormidest ongi n\u00e4iteks k\u00e4endusmeede.<\/p>\n
2030. aastal peaks taastuvelektri osakaal olema 73-86 protsenti<\/p>\n
Kuigi riigikogu on seadusesse kirjutanud, et 2030. aastal tuleb Eestis toota tarbitava elektrikoguse mahus taastuvelektrit, arvestab ka kliimaministeerium n\u00fc\u00fcd, et see eesm\u00e4rk ei ole saavutatav.<\/p>\n
Kliimaministeerium hindab, et t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00fc\u00fcndib taastuvelektri osakaal 2030. aastal 73-86 protsendini kogu Eestis tarbitavast elektrist. See, kui k\u00f5rge konkreetselt taastuvelektri osakaal siis on, s\u00f5ltub suuresti peagi avatama maismaatuuleparkide v\u00e4hempakkumise tulemustest ehk sellest, millises mahus maismaatuult v\u00e4hempakkumisega lisandub.<\/p>\n
Valitsuse laual on praegu m\u00e4\u00e4rus, et korraldada maismaatuuleparkidele veel \u00fcks \u00fche kuni kahe teravatt-tunnine v\u00e4hempakkumine. Niiviisi lisanduks Eestisse veel kuni 700 megavati v\u00f5imsuses taastuvenergiat.<\/p>\n
Hilimoni s\u00f5nul on vastavad dokumendid valitsuses ning heakskiidu korral kuulutab Elering hanke v\u00e4lja. Pakkumiste esitamise t\u00e4htaeg on kavandatud 2026. aasta esimesse kvartalisse ja tuulepargid peaksid valmima 2029. aasta l\u00f5puks.<\/p>\n
Valmivast energiamajanduse arengukavas (ENMAK) enam nii k\u00f5rget sihti, nagu praegu seadusesse raiutud, aga ei leia. Arengukava eeln\u00f5us on seatud eesm\u00e4rk saavutada 2035. aastaks 80 protsenti heitevabadest allikatest. Erinevalt taastuvast elektrienergia allikast v\u00f5ib heitevaba elektrienergia allikas olla ka n\u00e4iteks tuumajaam.<\/p>\n
Saja protsendi eesm\u00e4rk on rohkem saavutatav riiklike toetusmeetmetega<\/p>\n
Seda, millal peaks Eesti saavutama praegu 100 protsendi eesm\u00e4rgi, ei ole arengukavas Hilimoni s\u00f5nul ette kirjutatud.\u00a0100 protsendi eesm\u00e4rgi saavutamine s\u00f5ltub edaspidi turup\u00f5histest investeeringutest ja elektrin\u00f5udluse kasvust.<\/p>\n
“Kui n\u00f5udlus elektri j\u00e4rele kasvab, siis v\u00f5ib selle eesm\u00e4rgi t\u00e4itmine nihkuda ka hilisemaks kui 2035. aasta,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Ametniku hinnangul on eesm\u00e4rgi t\u00e4itumise t\u00f5en\u00e4osus ilma riiklike meetmeteta siiski v\u00e4ike.<\/p>\n
“T\u00f5en\u00e4osus, et aastaks 2035 moodustaks taastuvelekter 100 protsenti tarbitud elektrist, on suurem siis, kui on riiklikud meetmed. See on v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4oline siis, kui riiklikke meetmeid taga ei ole,” t\u00f5des Hilimon. 2040. aastaks hindas ta selle eesm\u00e4rgi saavutamist samas rohkem t\u00f5en\u00e4oliseks, viidates tehnoloogia arengule ja turutingimustele.<\/p>\n
Kuna energiamajanduse arengukava eeln\u00f5us seatud eesm\u00e4rgid on madalamad kui kehtivas seaduses, tuleb seadust Hilimoni hinnangul t\u00f5en\u00e4oliselt muuta.<\/p>\n
Energiamajanduse arengukava on plaanis vastu v\u00f5tta selle aasta l\u00f5puks. “Kui seaduses on t\u00f5esti palju k\u00f5rgem ambitsioon kui arengukavas, siis on kindlasti tarvis ka seaduse muutmine plaani v\u00f5tta,” kinnitas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riik on otsimas uusi viise, kuidas saavutada taastuvenergia eesm\u00e4rke. Veel aasta tagasi loodeti suuremate taastuvenergia projektide, nagu n\u00e4iteks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12382,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,2987,1849,4527,7644,34,36,7165,8321,2982,8324,8322,3724,8323,2596,8320],"class_list":{"0":"post-12381","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eisa","14":"tag-energeetika","15":"tag-energia","16":"tag-enmak","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-investeeringud","20":"tag-kaendus","21":"tag-kredex","22":"tag-maismaatuuleparkide-vahempakkumine","23":"tag-meretuulepargid","24":"tag-pangandus","25":"tag-puhta-toostuse-kokkulepe","26":"tag-taastuvenergia","27":"tag-tuumajaam"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12381","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12381"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12381\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12381"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12381"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12381"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}