{"id":124183,"date":"2026-03-08T22:06:19","date_gmt":"2026-03-08T22:06:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/124183\/"},"modified":"2026-03-08T22:06:19","modified_gmt":"2026-03-08T22:06:19","slug":"ornitoloog-soojemad-talved-toovad-randlinnud-uha-varem-eestisse-hommik-anuga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/124183\/","title":{"rendered":"Ornitoloog: soojemad talved toovad r\u00e4ndlinnud \u00fcha varem Eestisse | Hommik Anuga"},"content":{"rendered":"<p>Kuigi astronoomiline kevad pole veel alanud, on linnukevad Eestis juba k\u00e4es. Eesti Ornitoloogia\u00fchingu n\u00f5ukogu liikme ja ornitoloogi Tarvo Valkeri s\u00f5nul j\u00f5udsid esimesed r\u00e4ndlinnud siia juba veebruari l\u00f5pus.<\/p>\n<p>Valkeri s\u00f5nul annavad just teatud liigid selge m\u00e4rgi, et kevad on looduses alanud. &#8220;P\u00f5ldl\u00f5oke ja kiivitaja on ikkagi need, et kui kuuled seda l\u00f5okese laulu ja vaatad, et p\u00f5llule on kiivitaja j\u00f5udnud, et siis on nagu linnukevad ikka alanud,&#8221; \u00fctles ta saates &#8220;Hommik Anuga&#8221;.<\/p>\n<p>Varakevadel saabuvad linnud v\u00f5tavad sageli riske, sest ilm v\u00f5ib kiiresti muutuda ja osa varakult saabunud linde v\u00f5ivad ebasoodsate ilmastikuolude korral hukkuda. Samas pole haruldane, et halva ilma korral lendavad linnud ajutiselt l\u00f5una poole tagasi. &#8220;Sellel kiirustamisel on v\u00e4ga konkreetne p\u00f5hjus: nad tahavad saada v\u00f5imalikult head pesitsuspaika ja on konkurents nende pesapaikade p\u00e4rast,&#8221; selgitas Valker.<\/p>\n<p>Lindude r\u00e4nnet on Eestis uuritud umbes sajandi jooksul. Valkeri s\u00f5nul on sellistel pikkadel andmeridadel suur v\u00e4\u00e4rtus. Pikaajalised vaatlused n\u00e4itavad, et mitmed varakevadised r\u00e4ndlinnud saabuvad Eestisse praegu m\u00e4rksa varem kui varem, n\u00e4iteks on kiivitaja, p\u00f5ldl\u00f5okese ja hallhane saabumine viimase 75\u2013100 aasta jooksul nihkunud mitu n\u00e4dalat varasemaks. Kui varem j\u00f5udsid need liigid siia tavaliselt m\u00e4rtsi keskel v\u00f5i teises pooles, siis n\u00fc\u00fcd saabuvad nad sageli juba veebruari keskel.<\/p>\n<p>Muudatuse peamine p\u00f5hjus on tema s\u00f5nul soojemaks muutunud talv. &#8220;Kui paksu lund ja suuri k\u00fclmasid ei ole, saavad varakevadised linnud meile v\u00e4ga vara saabuda. N\u00e4iteks eelmine aasta oli v\u00e4ga pehme talv ja esimesed sookured ja hallhaned olid juba veebruari esimesel n\u00e4dalal kohal. Eelmisel aastal j\u00f5udis esimene suitsup\u00e4\u00e4suke \u00fcheksandal m\u00e4rtsil. Nii et kujutage ette, et l\u00e4hete esmasp\u00e4eval v\u00e4lja ja suitsup\u00e4\u00e4suke lendab \u00fcle pea. V\u00e4ga-v\u00e4ga suured muutused.&#8221;<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3243281\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3243281h76cbt24.jpg\"\/>&#8220;Hommik Anuga&#8221; Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>Aja jooksul on muutunud ka Eestis elavate lindude koosseis. Valkeri s\u00f5nul on m\u00f5ned liigid kadunud, samas kui teised on siia juurde tulnud. N\u00e4iteks t\u00f5i ta v\u00e4lja siniraagi, kes on Eestist kadunud. Samal ajal on l\u00f5una poolt lisandunud uusi liike, n\u00e4iteks h\u00f5behaigur. Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on Eestis levima hakanud ka l\u00e4\u00e4ne-p\u00f6ialpoiss.<\/p>\n<p>Valkeri s\u00f5nul on rohkem neid linnuliike, kelle arvukus on v\u00e4henemas, kui neid, kellel l\u00e4heb h\u00e4sti. Eriti halvas olukorras on liigid, kes s\u00f5ltuvad vanadest metsadest. Samuti on v\u00e4henenud paljude p\u00f5llumajandusmaastikel elavate lindude arvukus. &#8220;N\u00e4iteks rukkir\u00e4\u00e4gu arvukus on v\u00e4ga-v\u00e4ga palju langenud. Selle p\u00f5hjus on see, et p\u00f5llumajandus muutub j\u00e4rjest intensiivsemaks ning rohumaid ja v\u00e4ikeseid p\u00f5llulappe j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks.&#8221;<\/p>\n<p>Lindude peremudelid on erinevad<\/p>\n<p>Kevad m\u00e4rgib ka aega, mil algab lindude pesitsusperiood. Linnumaailmas on oluline roll just emaslindudel, kes valivad paarilise. &#8220;Nemad tegelikult ikkagi valivad isaslinnu, et mitte isaslind ei vali emast,&#8221; m\u00e4rkis ornitoloog. Isaslinnud p\u00fc\u00fcavad emaslinnule muljet avaldada n\u00e4iteks lauluga, pulmam\u00e4nguga v\u00f5i erksa sulestikuga.<\/p>\n<p>Valkeri s\u00f5nul esineb linnuliikidel erinevaid peremudeleid: on liike, kus poegade eest hoolitsevad m\u00f5lemad vanemad, kuid on ka selliseid, kus hoolitseb ainult emane. M\u00f5nel juhul j\u00e4\u00e4b poegi kasvatama hoopis isaslind. &#8220;Emane piirdub ainult munemisega, isane haudub ja hoolitseb \u00fcksinda poegade eest,&#8221; t\u00f5i ta v\u00e4lja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi astronoomiline kevad pole veel alanud, on linnukevad Eestis juba k\u00e4es. Eesti Ornitoloogia\u00fchingu n\u00f5ukogu liikme ja ornitoloogi Tarvo&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":124184,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,1156,19,55387,25,16655,23,24,22,20,30],"class_list":["post-124183","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnud","tag-news","tag-ornitoloog","tag-populaarseimad-lood","tag-tarvo-valker","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116195831459611819","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124183","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=124183"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124183\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/124184"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=124183"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=124183"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=124183"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}