![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3247753h0604t24.jpg\"\/)
Eesti 200 reklaamteade sotsiaalmeedias. Autor\/allikas: Facebook<\/p>\nEesti 200 esindav riigikogu majanduskomisjoni esimees Marek Reinaasa m\u00f6\u00f6nis, et midagi rohkemat valitsus konkreetselt vesisalvesti toetamiseks ei plaani ning salvestiarendajad v\u00f5ivad loota \u00fcldisele suurprojektide k\u00e4endusmeetmele.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal ETV “Esimeses stuudios” r\u00e4\u00e4kis Reinaas, kuidas valitsus on kokku leppinud neljas v\u00e4ga t\u00e4htsas energeetikaotsuses. “Mul on hea meel t\u00f5deda, et homsel [neljap\u00e4evasel \u2013 toim.] valitsuse istungil v\u00f5etakse vastu neli v\u00e4ga t\u00e4htsat otsust,” \u00fctles ta. Need neli otsust tema s\u00f5nul olid uue maatuule v\u00e4hempakkumise v\u00e4lja kuulutamine, suuremahuliste energeetikaprojektide k\u00e4endusmeede, gaasijaamade kaks hanget ja neljandaks suuremahulise vesisalvestiga edasi minemine.<\/p>\n
Nagu ka Eesti 200 juht Kristina Kallas valitsuse pressikonverentsil teatas, leppis koalitsioon kokku, et energeetikaminister Andres Sutt esitab Euroopa Komisjonile toetuskirja, et Paldiski vesisalvesti projekt saaks taotleda raha Euroopa \u00dchendamise Rahastust. Vesisalvesti otsusest andis erakond inimestele teada ka oma Facebooki, Instagrami ja Tiktoki kanalitel.<\/p>\n
Euroopa Komisjoni hinnangul on Paldiski vesisalvesti nimelt selline projekt, millest oleks kasu ka Eesti naaberriikidele. Rahastuse taotlemiseks on vaja kaasa vaid valitsuse toetuskirja.<\/p>\n
Tegelikkuses pole sellise toetuskirja esitamine aga midagi erilist.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks \u00fctles reedel juba “Terevisioonis”, et tegu on tavap\u00e4rase protseduuriga ning ka vesisalvestit arendava Energiasalv Pakri juht Andres Veske lausus, et nemad olid tegelikult sellise toetuskirjaga juba arvestanud.<\/p>\n
Priit Heinla Eleringist \u00fctles, et tegelikult on t\u00f5en\u00e4oline, et vesisalvesti Euroopa Komisjonilt ka mingi toetuse saab. Pigem on k\u00fcsimus, et kui palju raha saadakse. Ta selgitas, et mida tugevam on Eesti ja meie naabrite poliitiline surve vesisalvesti toetuseks, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus saada rohkem raha. Eriti tugev oli see poliitiline tugi n\u00e4iteks des\u00fcnkroniseerimise puhul.<\/p>\n
“Neid projekte on Euroopas 200 ja kui iga\u00fcks saadab \u00fche kirja, siis ega selle peale midagi ei juhtu. See peab olema tegelikult pidev poliitiline tugi ja pidev arusaam, et mingisugune projekt on t\u00f5eliselt vajalik mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale,” selgitas Heinla.<\/p>\n
Kraad kangemat poliitilist tuge n\u00e4itaks n\u00e4iteks see, kui valitsus k\u00fcsiks vesisalvestile toetuskirja ka naaberriikidelt, n\u00e4iteks L\u00e4tilt v\u00f5i Leedult. Kuna tegu on ikkagi riikide\u00fclese projektiga, v\u00f5iks vesisalvestist olla ju neilegi kasu.<\/p>\n
Marek Reinaas \u00fctles, et ta ei tea, et valitsus oleks seda siiski kaalunud.<\/p>\n
Reinaasa s\u00f5nul formaalsest toetuskirjast rohkem poliitilist tuge konkreetselt vesisalvesti projektile plaanis ei ole. “Praegusel hetkel ei ole vesisalvesti kohta tehtud muid otsuseid peale selle, et toetuskiri l\u00e4heb. […] Me ei tohi \u00e4ra unustada, et tegemist on ikkagi eraprojektiga. Kogu energeetikas kehtib ju turumajandus, nii et ettev\u00f5tjad peavad ise otsustama, kuidas nad selle projektiga edasi l\u00e4hevad,” lausus ta.<\/p>\n
Reinaas selgitas, et kui kliimaministeeriumi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatav k\u00e4endusmeede \u00fchel hetkel valmis saab, siis v\u00f5ivad ka vesisalvesti rajajad sellest kasu saada. “Ma arvan, et on kolm projekti, mis on sedav\u00f5rd finantsmahukad, et neile tuleb igale \u00fchele eraldi otsa vaadata: tuumajaam, meretuulepargid ja seesama vesisalvesti,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Eesti 200 reklaamteade sotsiaalmeedias. Autor\/allikas: Facebook<\/p>\n
Hamburg: maatuule oksjoni asemel oleks v\u00f5inud toetada vesisalvestit<\/p>\n
Seda, et vesisalvestit oleks Eestile vaja, leiavad ka m\u00f5ned eksperdid. Energeetik Arvi Hamburg \u00fctles n\u00e4iteks, et tema oleks selle raha eest, mis valitsus kulutab n\u00fc\u00fcd uuele maatuule oksjonile, toetanudki pigem vesisalvestit.<\/p>\n
Hamburg selgitas, et kui tuul puhub ja p\u00e4ike paistab, aga salvestusv\u00f5imekust ei ole, siis pole m\u00f5tet neid uusi tuulikuid p\u00fcsti panna ja riik investeerib t\u00fchja.<\/p>\n
“T\u00e4nasel ajahetkel peaks prioriteet olema salvestused ja alles p\u00e4rast seda ilmastikust s\u00f5ltuv tootmine. […] Kui meil oleks vesisalvesti olemas, siis me oleks saanud kas v\u00f5i sellesama jaanuarikuu sees elektrihinda natukenegi t\u00fc\u00fcrida. Praegu oleme j\u00e4tnud salvestuse t\u00e4iesti unarusse ja arvanud, et saame akusalvestitega midagi \u00e4ra teha,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Tammiste: Elering alahindab vesisalvesti m\u00f5ju varustuskindlusele<\/p>\n
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juht Lauri Tammiste \u00fctles aga, et talle tundub, et Elering on vesisalvesti positiivset m\u00f5ju varustuskindlusele alahinnanud.<\/p>\n
Elering hindas nimelt viimases varustuskindluse raportis, et Eesti vajab 2035. aastaks v\u00e4hemalt 1000 megavati ulatuses uusi elektrijaamu, mis t\u00f6\u00f6taksid ka siis kui tuul ei puhu ja p\u00e4ike ei paista. Vastasel juhul tekiks elektrist puudus.<\/p>\n
Tammiste r\u00e4\u00e4kis, et kui Elering hindaks vesisalvestit varustuskindluse anal\u00fc\u00fcsimisel sama metoodika alusel, nagu n\u00e4iteks \u00dchendkuningriigi, Poola, Iirimaa v\u00f5i Belgia s\u00fcsteemioperaatorid, siis ei oleks Eestile k\u00fcmne aasta p\u00e4rast vaja ka nii palju juhitavaid elektrijaamu, n\u00e4iteks gaasijaamu, nagu Elering seni on \u00f6elnud.<\/p>\n
Tammiste \u00fctles, et briti s\u00fcsteemioperaator hindab n\u00e4iteks, et \u00fcks megavatt 12-tunnise t\u00f6\u00f6ts\u00fckliga vesisalvestist tulevat elektrit parandab nende varustuskindlust rohkem kui \u00fcks megavatt elektrit, mis tuleb gaasijaamast.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et praegu v\u00f5ib Elering alahinnata vesisalvesti kasulikkust Eesti elektris\u00fcsteemile ja \u00fclehinnata samal ajal gaasijaama kasulikkust, hindas Tammiste.<\/p>\n
“Praegu [seoses s\u00f5jaga L\u00e4his-Idas \u2013 toim.] n\u00e4eme v\u00e4ga h\u00e4sti, kui volatiilne ja ebastabiilne v\u00f5ib fossiilk\u00fctuste turg olla. Majanduslikult on vesisalvesti igal juhul soodsam. Investeerimiskulu v\u00f5ib olla k\u00f5rgem, aga kuna salvesti on k\u00fctusevaba ja elektrit salvestatakse eeldatavalt v\u00e4ga odava hinnaga tundidel, kui piirkonnas on elektrienergia \u00fclepakkumine, siis on ta t\u00f5en\u00e4oliselt majanduslikult konkurentsiv\u00f5imelisem kui n\u00e4iteks gaasijaamad,” r\u00e4\u00e4kis Tammiste.<\/p>\n
Eleringi energiaturgude anal\u00fc\u00fctik Jarmo Ling \u00fctles Tammiste kriitika peale, et salvestuse m\u00f5ju hindamine varustuskindluse rajamisel on n\u00fcansirohke. Elering ei erista varustuskindluse hindamisel akusalvestit v\u00f5i vesisalvestit, eristatakse seda, mis on salvesti mahutavuse ja v\u00f5imsuse suhe.<\/p>\n
“Erinevates riikides hinnatakse salvestite m\u00f5ju v\u00e4ga erinevalt ning see on ka arusaadav, sest s\u00f5ltuvalt elektris\u00fcsteemi vajadustest on salvestite pakutud paindlikkus teatud optimaalse tasemeni v\u00e4ga vajalik. Suurimat m\u00f5ju omab taastuvenergia k\u00e4ttesaadavus ning turul olevate teiste salvestite maht,” \u00fctles Ling.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti 200 esindav riigikogu majanduskomisjoni esimees Marek Reinaasa m\u00f6\u00f6nis, et midagi rohkemat valitsus konkreetselt vesisalvesti toetamiseks ei plaani…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":124247,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[7377,2487,26,27,37,33,651,35,848,655,4527,34,36,31,32,21,28,29,19,51056,25,57299,2596,3103,23,24,22,20,1012,656,57300,30],"class_list":["post-124246","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-alexela","tag-ametnikud","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-200","tag-eesti-keel","tag-elekter","tag-elering","tag-energia","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-paldiski-vesisalvesti","tag-populaarseimad-lood","tag-salvestus","tag-taastuvenergia","tag-toetused","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-varustuskindlus","tag-vesisalvesti","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116197042732932999","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124246","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=124246"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124246\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/124247"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=124246"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=124246"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=124246"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}