{"id":124460,"date":"2026-03-09T09:39:07","date_gmt":"2026-03-09T09:39:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/124460\/"},"modified":"2026-03-09T09:39:07","modified_gmt":"2026-03-09T09:39:07","slug":"uuring-kliima-soojeneb-nuudseks-pea-kaks-korda-kiiremini-kui-50-aasta-eest-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/124460\/","title":{"rendered":"Uuring: kliima soojeneb n\u00fc\u00fcdseks pea kaks korda kiiremini kui 50 aasta eest | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Kliimasoojenemine on viimase k\u00fcmnendi jooksul oluliselt kiirenenud, osutab USA ja Saksa teadlaste v\u00e4rske uuring<\/a>. Praeguse tempo j\u00e4tkudes \u00fcletab maamuna keskmine temperatuur Pariisi kliimakokkuleppes seatud 1,5 kraadi piiri juba l\u00e4hiaastatel.<\/p>\n

Kliimateadlased vaidlevad juba pikalt, kas \u00fcleilmne temperatuurit\u00f5us on viimasel ajal hoogu kogunud v\u00f5i on tegu vaid loomulike looduslike r\u00fctmidega. N\u00fc\u00fcd leidsid USA ja Saksa teadlased, et soojenemise tempo on alates 2015. aastast j\u00e4rsult kasvanud, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

Viimastel aastatel, eriti 2023. ja 2024. aastal, purunesid mitmed varasemad kuumarekordid. Uuringu \u00fche autori ja Potsdami kliimam\u00f5jude uuringute instituudi teadlase Stefan Rahmstorfi s\u00f5nul on soojenemise kiirenemine andmetes praeguseks palja silmaga n\u00e4htav. Varasema k\u00fcmnendi n\u00e4itajatega v\u00f5rreldes on see n\u00fc\u00fcd pea kaks korda kiirem.<\/p>\n

Soojenemise k\u00e4iguvahetus<\/p>\n

Maakera temperatuur on alates 1970. aastatest j\u00e4rjepidevalt t\u00f5usnud \u2013 peamiselt seet\u00f5ttu, et inimesed p\u00f5letavad fossiilk\u00fctuseid. Trendi murdmiseks j\u00f5udis rahvusvaheline kogukond Pariisi kliimakokkuleppeni, seades selles eesm\u00e4rgiks hoida soojenemine v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonieelse ajaga alla 1,5 kraadi.\u00a0<\/p>\n

Uue anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal liigub planeet aga v\u00e4\u00e4ramatult selle piiri poole ja \u00fcletab k\u00fcnnise juba enne 2030. aastat. Stefan Rahmstorfi hinnangul peab inimkond p\u00fc\u00fcdma sestap esmajoones heitkoguseid v\u00e4hendada.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma andmetel soojeneb Maa praegu kiirusega umbes 0,35 kraadi k\u00fcmnendis. See n\u00e4itaja on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem, kui varasemalt hinnatud 0,27 kraadi v\u00f5i 1970. aastatel m\u00f5\u00f5detud 0,20 kraadi k\u00fcmnendis.\u00a0<\/p>\n

Rahmstorfi ja Ameerika statistiku Grant Fosteri s\u00f5nul on nende anal\u00fc\u00fcs siiani k\u00f5ige tugevam t\u00f5end soojenemise n-\u00f6 k\u00e4iguvahetusest. Nende hinnangul kiirendasid soojenemist lisaks laiemale \u00f5husaaste piiramisele teatud m\u00e4\u00e4ral ka rahvusvahelises laevanduses kehtestatud rangemad k\u00fctusen\u00f5uded. Need v\u00e4hendasid atmosf\u00e4\u00e4ris pilveteket hoogustavate saasteosakeste hulka, mis seni kliimat kunstlikult jahutasid.<\/p>\n

Tulemusteni j\u00f5udmiseks vaatasid uuringu autorid l\u00e4bi viis tuntud \u00fcleilmse temperatuuri andmestikku, sh Ameerika \u00dchendriikide kosmoseagentuuri NASA andmed. Uurijad eemaldasid andmetest kolme peamise loodusliku teguri m\u00f5ju, mis temperatuurik\u00f5verat pidevalt m\u00f5jutavad. Nendeks olid Vaikse ookeani hoovuste s\u00fcsteem El Ni\u00f1o, vulkaanipursked ja muutused p\u00e4ikesekiirguses. Niisugune kiimaandmete puhastamine ehk matemaatiline kohandamine v\u00e4hendas l\u00fchiajalistest protsessidest tingitud m\u00fcra. L\u00f5pptulemusena osutas uus l\u00e4henemine soojenemise kiirenemisele \u00fcle 98-protsendilise kindlusega.<\/p>\n

Kiiresti ja veel kiiremini soojenevad piirkonnad<\/p>\n

Kuigi temperatuur t\u00f5useb kogu maailmas, soojenevad m\u00f5ned maailma paigad teistest kiiremini. N\u00fc\u00fcd ilmunud uuringuga mitte seotud California \u00dclikooli kliimateadlase Claudie Beaulieu t\u00f6\u00f6r\u00fchm on oma anal\u00fc\u00fcsides<\/a> leidnud teatud piirkondades erilised soojenemise tulipunktid.\u00a0<\/p>\n

N\u00e4iteks on Kagu-Hiinas ja Kagu-Mehhikos t\u00f5usnud temperatuur m\u00e4rksa kiiremini just seet\u00f5ttu, et kohalik \u00f5hk on muutunud puhtamaks. Teadlaste s\u00f5nul teeb selline soojenemine maailma ilmastiku palju heitlikumaks ja ohtlikumaks. Kliimamuutustega seotud \u00e4\u00e4rmuslike tormide ja p\u00f5udade t\u00f5ttu on maailmas ainu\u00fcksi viimastel aastatel pidanud kodudest p\u00f5genema miljonid inimesed.<\/p>\n

K\u00f5ik eksperdid ei ole uue uuringu arvutusk\u00e4ikudega siiski t\u00e4ielikult p\u00e4ri. Berkeley Earthi uurimiskeskuse teadlase Zeke Hausfatheri s\u00f5nul on looduslike k\u00f5ikumiste eemaldamiseks kasutatud meetodid ebat\u00e4iuslikud. Need v\u00f5ivad j\u00e4tta andmetesse eksitavat m\u00fcra, mis moonutavad l\u00f5pptulemust.<\/p>\n

Grant Fosteri ja Stefan Rahmstorfi mudel toetus empiirilistele andmetele, mist\u00f5ttu ei pruugi n\u00e4iteks viimaste aastate \u00e4\u00e4rmusliku El Ni\u00f1o m\u00f5ju olla mudelist t\u00e4ielikult eemaldatud. Berkeley Earthi juhtivteadlase Robert Rohde hinnangul on tegelik soojenemise kiirus seet\u00f5ttu pigem 0,30 kraadi k\u00fcmnendis. Sellest hoolimata on suurem osa teadlaskonnast \u00fchel meelel, et soojenemise tempo on selgelt varasemast suurem.<\/p>\n

Uuringu autorid nendivad, et senistest p\u00fc\u00fcdlustest \u00fcleilmset soojenemist pidurdada ei piisa. Nende s\u00f5nul on tegemist t\u00f5sise murekohaga, sest temperatuurit\u00f5usu on v\u00e4ga raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Kliimamudelite j\u00e4rgi peatub soojenemine ligikaudu siis, kui inimkond suudab viia oma s\u00fcsihappegaasi heitkogused nulli. Praeguses poliitilises olukorras on aga teadlaste arvates \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oline, et soojenemine j\u00e4tkub kiires tempos ja \u00fcletab olulised piirid varem, kui arvatud.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliimasoojenemine on viimase k\u00fcmnendi jooksul oluliselt kiirenenud, osutab USA ja Saksa teadlaste v\u00e4rske uuring. Praeguse tempo j\u00e4tkudes \u00fcletab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":124461,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,11685,37,33,35,34,36,31,32,21,28141,57362,4326,4330,15928,499,28,29,95,19,25,24350,4325,57363,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-124460","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-co2","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-heitgaasid","tag-heitmed","tag-kliima","tag-kliima-soojenemine","tag-kliimamuutus","tag-kliimasoojenemine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-soojenemine","tag-susihappegaas","tag-susihappegaasi-emissioon","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124460","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=124460"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124460\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/124461"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=124460"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=124460"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=124460"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}