{"id":124523,"date":"2026-03-09T10:46:06","date_gmt":"2026-03-09T10:46:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/124523\/"},"modified":"2026-03-09T10:46:06","modified_gmt":"2026-03-09T10:46:06","slug":"levinud-pestitsiidid-ohustavad-nisu-kaitsvat-mikroobikooslust-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/124523\/","title":{"rendered":"Levinud pestitsiidid ohustavad nisu kaitsvat mikroobikooslust | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Nisu on \u00fcks t\u00e4htsamaid toiduteravilju Euroopas, ent selle saagikust p\u00e4rsivad mitmed seenhaigused. Uue uuringu<\/a> tulemused n\u00e4itavad, et neist enim levinuva nisu-helelaiksuse tekitaja on pestitsiidide suhtes v\u00e4hem tundlikum kui taimele eluliselt t\u00e4htsad p\u00e4rmikooslused.<\/p>\n

P\u00e4rmseened aitavad nisu saagikust s\u00e4ilitada mitmel viisil. N\u00e4iteks kaitsevad p\u00e4rmid taime kasvukeskkonnast tingitud stressi eest, samuti on p\u00e4rmid v\u00f5imelised stimuleerima taimekasvu ja p\u00e4rssima taimele kahjulike mikroobide elutegevust. P\u00e4rmide peamine mehhanism haigusetekitajaga v\u00f5itlemiseks on konkurents toitainete k\u00e4ttesaadavuse ja elukoha \u00fcle taime pinnal. Kui \u00fclekaalu saavutab viimane, taim haigestub ja saagikus langeb, kirjutavad Tartu \u00dclikooli molekulaarbioloogia spetsialist Helena Randm\u00e4e ja Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadur Riinu Kiiker.<\/p>\n

Nisup\u00f5lde enim laastav seenhaigus on helelaiksus, mida p\u00f5hjustab patogeenne seen Zymoseptoria tritici. Nakkumise tagaj\u00e4rjel tekivad esmalt teravilja lehele klorootilised t\u00e4pid, mis hiljem ebakorrap\u00e4rasteks laikudeks suurenevad. Algul vesise v\u00e4limusega laigud kuivavad, kolletuvad ja muutuvad l\u00f5puks punakas-pruuniks. Nakkuse eest ei ole kaitstud \u00fckski taimeosa. Helelaiksuse levik on aastati erinev, kuid ilma \u00f5igeaegsete ja toimivate taimekaitsev\u00f5tete rakendamiseta v\u00f5ib sellest tulenev saagikadu k\u00fc\u00fcndida 50 protsendini.<\/p>\n

K\u00f5rge saagikuse nimel v\u00f5itlevad p\u00f5llunisu saagikusmehed helelaiksuse vastu haigustekitajat tapvate kemikaalide ehk fungitsiididega. Kuigi teraviljatootmises on fungitsiidide kasutamine t\u00e4nap\u00e4eval veel t\u00f5hus lahendus seenhaiguste vastu, on v\u00e4hem uuritud selle pikaajalist m\u00f5ju taime mikroobikooslusele ja haigustekitajas resistentsuse kujunemisele.<\/p>\n

Selle testimiseks anal\u00fc\u00fcsisid Tartu \u00dclikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning Maaelu Teadmuskeskuse teadlased laialdaselt kasutatavate fungitsiidide m\u00f5ju Eesti talinisu lehtedelt eraldatud p\u00e4rmiliikidele.<\/p>\n

Vajadus uue lahenduse j\u00e4rele<\/p>\n

Teadlased leidsid, et seitsmest testitud kemikaalist neli p\u00e4rssisid p\u00e4rmiliikide kasvu helelaiksuse tekitajast t\u00f5husamalt. Need neli toimeainet \u2013 mefentriflukonasool, protiokonasool, p\u00fcraklostrobiin ja asoks\u00fcstrobiin \u2013 moodustasid 2024. aastal statistikaameti andmetel 45 protsenti k\u00f5igist Eestis turustatud fungitsiididest.<\/p>\n

Uued t\u00f5rjelahendused, nii keemilised kui ka bioloogilised fungitsiidid, on turule v\u00e4ga oodatud, kuna kauem kasutusel olnud fungitsiidid kaotavad haigust\u00f5rje efektiivsuse. Kui teiste uuritud toimeainete suhtes on helelaiksust p\u00f5hjustav patogeen tundlik, on haigustekitajas v\u00e4lja kujunemas resistentsus asoks\u00fcstrobiini suhtes. Asoks\u00fcstrobiiniga on eesti nisukasvatajad p\u00f5llusaadusi pritsinud alates 2009. aastast.<\/p>\n

Huvitava leiuna t\u00e4heldasid uuringut l\u00e4bi viinud teadlased, et anal\u00fc\u00fcsitud p\u00e4rmiliigid olid oluliselt vastupidavamad 2025. aastal Eesti turule j\u00f5udnud fenpikoksamiidi suhtes. Uus toimeaine on seega t\u00f5hus lahendus haigustekitajaga v\u00f5itlemisel ning ei m\u00f5juta oluliselt nisu kasvuks vajalikku p\u00e4rmikooslust.<\/p>\n

Neli p\u00f5hilist p\u00e4rmiliiki<\/p>\n

Uuringu teine eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada, millised p\u00e4rmid elavad Eesti talinisu lehtedel. Peamiselt esinevate p\u00e4rmiliikide v\u00e4ljaselgitamine loob v\u00f5imaluse edaspidi testida ka teiste p\u00f5llumajanduses kasutust leidvate kemikaalide m\u00f5ju looduslikule p\u00e4rmikooslusele ja t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja v\u00f5imalikult keskkonnas\u00f5bralik taimekaitsere\u017eiim patogeenide t\u00f5rjeks.<\/p>\n

Isoleeritud liikidest domineeris pea k\u00f5ikides proovides Sporobolomyces roseus. On teada, et see liik levib kogu P\u00f5hja-Euroopas, viidates laiemale \u00f6koloogilisele kohastumusele. Teised sagedased liigid proovides olid Rhodotorula babjevae, Vishniacozyma aff. tephrensis ja Vishniacozyma victoriae. Uuritud taimestikust leiti kokku 34 erinevat p\u00e4rmiliiki.<\/p>\n

P\u00f5ldudel k\u00e4idi proove kogumas kahel korral, mis v\u00f5imaldas teadlastel anal\u00fc\u00fcsida nisu p\u00e4rmikoosluse liigilist mitmekesisust kahes erinevas kasvufaasis. Selgus, et p\u00e4rmide kooslust kujundavad nii muutlikud keskonnatingimused kui ka taimede areng. N\u00e4iteks suurenes m\u00f5nede p\u00e4rmiliikide esinemissagedus juunis, \u00fchele liigile pakkus aga soodsamaid tingimusi kevadine maikuu.<\/p>\n

Praegu kasutuses olevad keemilised taimekaitsevahendid m\u00f5juvad efektiivselt kindlate taimekahjustajate suhtes. Teadust\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et need fungitsiidid avaldavad negatiivset m\u00f5ju p\u00e4rmiliikide kooslusele taimikus. Eesti talinisu fungitsiiditundlikkusest avaldasid Tartu \u00dclikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ja Maaelu Teadmuskeskuse teadlased hiljuti uuringu ajakirjas Scientific reports<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nisu on \u00fcks t\u00e4htsamaid toiduteravilju Euroopas, ent selle saagikust p\u00e4rsivad mitmed seenhaigused. Uue uuringu tulemused n\u00e4itavad, et neist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":124524,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[57393,57399,26,27,37,33,35,34,36,31,32,57397,57396,21,57394,57404,28,29,30257,57402,19,57395,57405,25,57401,57400,57392,57403,32020,2424,57391,23,24,22,20,30,57398],"class_list":["post-124523","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arnold-kristjuhan","tag-asoksustrobiin","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fenpikoksamiid","tag-fungitsiidid","tag-headlines","tag-helelaiksus","tag-helena-randmae","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maaelu-teadmuskeskus","tag-mefentriflukonasool","tag-news","tag-nisu-saagikus","tag-parmid","tag-populaarseimad-lood","tag-protiokonasool","tag-puraklostrobiin","tag-riinu-kiiker","tag-sporobolomyces-roseus","tag-talinisu","tag-tartu-ulikool","tag-tiina-tamm","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-zymoseptoria-tritici"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124523","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=124523"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124523\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/124524"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=124523"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=124523"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=124523"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}