{"id":124769,"date":"2026-03-09T15:09:10","date_gmt":"2026-03-09T15:09:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/124769\/"},"modified":"2026-03-09T15:09:10","modified_gmt":"2026-03-09T15:09:10","slug":"laane-sahara-kusimus-on-joudnud-ajaloolisesse-murdepunkti-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/124769\/","title":{"rendered":"L\u00e4\u00e4ne-Sahara k\u00fcsimus on j\u00f5udnud ajaloolisesse murdepunkti \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"

Aafrika viimaseks kolooniaks nimetatud L\u00e4\u00e4ne-Sahara territoorium piirneb p\u00f5hjas Marokoga, idas ja l\u00f5unas Mauritaaniaga ning idas veidi ka Al\u017eeeriaga. Maa-ala haldamise k\u00fcsimus ulatub tagasi enam kui poole sajandi tagusesse aega, mil 1975. aastal s\u00f5lmisid Hispaania, Maroko ja Mauritaania Madridi kokkuleppe<\/a>. Dokumendi alusel l\u00f5petas Hispaania ala koloniseerimise ning p\u00fc\u00fcdis anda haldus\u00f5iguse \u00fcle Marokole ja Mauritaaniale.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4ne-Sahara iseseisvuse eest v\u00f5itlev ja p\u00f5liselanikke ehk saharawi rahvast esindav Polisario Rinne kuulutas<\/a> aga 1976. aastal v\u00e4lja Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi, mille j\u00e4rel algas s\u00f5jategevus Al\u017eeeria toetatud Polisario Rinde ning Maroko ja Mauritaania vahel. Suuri kaotusi kandnud Mauritaania loobus k\u00fcll 1979. aastal oma n\u00f5udest L\u00e4\u00e4ne-Sahara aladele, kuid iseseisvusliikumise ja Maroko vaheline relvastatud konflikt kestis kuni 1991. aastani, mil \u00dcRO vahendusel s\u00f5lmiti relvarahu ja loodi MINURSO<\/a> (United Nations Mission for the Referendum in Western Sahara) missioon. MINURSO \u00fclesandeks oli j\u00e4lgida vaherahu t\u00e4itmist ning korraldada referendum, millega saaks saharawi rahvas ise otsustada oma tuleviku \u00fcle.<\/p>\n

Lubatud referendumit ei ole aga kunagi toimunud. 2020. aastal l\u00f5ppes<\/a> ka Polisario Rinde ja Maroko vahel pea 30 aastat kehtinud relvarahu, kui viimane kasutas j\u00f5udu saharawi protestijate t\u00f5rjumiseks, kes blokeerisid Maroko jaoks olulist Guerguerati piiripunkti Mauritaaniaga. Seej\u00e4rel sai alguse t\u00e4naseni kestev konflikt, mida \u00dcRO kirjeldab<\/a> kui \u201emadala intensiivsusega vaenutegevust\u201c.<\/p>\n

Hetkel kontrollib Rabat hinnanguliselt 80% L\u00e4\u00e4ne-Sahara territooriumist.<\/p>\n

USA juhitud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised<\/p>\n

Alates 2020. aastast on L\u00e4\u00e4ne-Sahara alade k\u00fcsimuses aset leidnud mitmeid edasiminekuid, mille m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseimad arengud on toimunud viimase paari kuu jooksul. Esiteks kiitis m\u00f6\u00f6dunud aasta 31. oktoobril \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu 11 poolth\u00e4\u00e4lega heaks resolutsiooni<\/a>, mis kallutab j\u00f5ujooned selgelt Rabati kasuks. Nimelt ei ole \u00fckski varasem resolutsioon sisaldanud viidet Maroko ja tema liitlaste eelistatud l\u00f5pptulemusele konfliktis.\u00a0<\/p>\n

T\u00e4psemalt kirjeldatakse resolutsioonis Maroko 2007. aastal esitatud plaani<\/a> konflikti lahendamisel kui \u201ek\u00f5ige teostatavamat lahendust\u201c. Rabati kava j\u00e4rgi saaks L\u00e4\u00e4ne-Saharast Maroko autonoomne piirkond, mille puhul j\u00e4\u00e4ksid k\u00fcll kohalikele institutsioonidele alles mitmed p\u00e4devused, sealhulgas majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja taristuk\u00fcsimustes, kuid v\u00f5tmevaldkonnad nagu s\u00f5jaline v\u00f5imekus, v\u00e4lissuhted ning usulised ja p\u00f5hiseaduslikud k\u00fcsimused l\u00e4heksid Maroko otsese kontrolli alla.<\/p>\n

\n

Julgeolekun\u00f5ukogu resolutsioonis kirjeldatakse Maroko 2007. aastal esitatud plaani konflikti lahendamisel kui \u201ek\u00f5ige teostatavamat lahendust\u201c.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Heaks kiidetud resolutsiooni ajaloolisust n\u00e4itab seegi, et Rabat kuulutas<\/a> 31. oktoobri riigi rahvusp\u00fchaks, mis t\u00e4histab Maroko \u201erahvuslikku \u00fchtsust ja territooriumi terviklikkust\u201c.<\/p>\n

Veebruari esimeses pooles toimus<\/a> aga USA juhtimisel Madridis Polisario Rinde, Al\u017eeeria, Mauritaania ja Maroko delegatsioonide kohtumine, mis algatas uue l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste vooru konflikti lahendamiseks. Sealjuures t\u00f5i kohtumine v\u00f5rreldes varasemaga kaasa mitu olulist arengut. Esiteks v\u00f5ttis USA \u00dcRO-lt \u00fcle sisulise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste vahendaja juhtrolli, survestamaks osapooli j\u00f5udma kiirema lahenduseni. Teiseks osalesid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel esmakordselt t\u00e4ie\u00f5iguslike osapooltena ka Al\u017eeeria ja Mauritaania, kes olid varem piirdunud pigem vaatleja rolliga. Kolmandaks esitas Maroko uuendatud 40-lehek\u00fcljelise plaani, mis on v\u00f5rreldes 2007. aastal esitatud dokumendiga detailsem.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4ne toetus Marokole p\u00f5hineb strateegilistel huvidel<\/p>\n

Kuigi \u00fckski l\u00e4\u00e4neriik ei ole kunagi ametlikult Sahara Araabia Demokraatliku Vabariiki tunnustanud, ei oldud enne 2020. aastat k\u00fcsimuses otseselt ka Maroko selja taga, vaid pigem otsiti k\u00f5igile sobivat lahendust.\u00a0Seej\u00e4rel aga olukord muutus, sest Donald Trumpi esimene administratsioon tunnustas<\/a> 2020. aasta detsembris ametlikult L\u00e4\u00e4ne-Saharat Maroko osana, saades vastutasuks Maroko ja Iisraeli diplomaatiliste suhete normaliseerimise. Juudiriik tunnustas<\/a> L\u00e4\u00e4ne-Saharat Maroko osana ametlikult 2023. aasta juulis.<\/p>\n

2022. aasta m\u00e4rtsis v\u00f5ttis<\/a> varasemast selgema hoiaku ka Hispaania. Kuigi L\u00e4\u00e4ne-Saharat Maroko osana ametlikult tunnustama ei asutud, muutis Madrid oma varasemat neutraalset positsiooni, kui peaminister Pedro S\u00e1nchez nimetas Maroko kuningas Mohamed VI-le saadetud kirjas Rabati plaani \u201ek\u00f5ige t\u00f5sisemaks, usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks ja realistlikumaks alusp\u00f5him\u00f5tteks konflikti lahendamisel\u201c.<\/p>\n

Sealjuures lahendas Madridi meelemuutus Hispaania ja Maroko vahelise paarik\u00fcmneaastase suurima diplomaatilise kriisi, mille k\u00e4igus Madrid oli keeldunud tunnustamast L\u00e4\u00e4ne-Saharat Maroko territooriumina ning lubanud riiki haiglaravile Polisario liidri Brahim Ghali, misj\u00e4rel tabas P\u00f5hja-Aafrikas asuvaid, aga Hispaaniale kuuluvaid Ceuta ja Melilla linnasid Maroko migratsioonisurve.<\/p>\n

Diplomaatilise kriisi lahenemisega 2022. aasta m\u00e4rtsis \u00fctles Hispaania v\u00e4liminister Jos\u00e9 Manuel Albares avalikult ka v\u00e4lja, et Marokoga tasub suhteid hoida, sest tegemist on Hispaania kolmanda suurima majanduspartneriga v\u00e4ljaspool Euroopa Liitu ning riik on koduks enam kui 800 000 marokolasele.<\/p>\n

2024. aasta oktoobris muutis<\/a> L\u00e4\u00e4ne-Sahara k\u00fcsimuses oma varasemat valdavalt neutraalset seisukohta ka Prantsusmaa.\u00a0President Emmanuel Macroni s\u00f5nul on Maroko plaan \u201eainus alus \u00f5iglaseks ja kestvaks poliitiliseks lahenduseks\u201c. Sarnaselt Madridiga toimus ka Pariisi meelemuutus p\u00e4rast kahe riigi vahelist suhete halvenemist, kui Pariis oli s\u00fc\u00fcdistanud Rabatit Macroni j\u00e4rel luuramises ning karmistanud viisapiiranguid Maroko kodanikele. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib meelemuutust pidada Pariisi meetodiks suhteid uuesti lappida.<\/p>\n

Paralleelselt diplomaatiliste suhete paranemisega s\u00f5lmisid<\/a> Prantsusmaa ja Maroko omavahel ka mitmeid majanduslikke kokkuleppeid, mille koguv\u00e4\u00e4rtus oli kuni 10 miljardit eurot.\u00a0<\/p>\n

2025. aastal asusid L\u00e4\u00e4ne-Sahara k\u00fcsimuses oma seniselt valdavalt neutraalselt positsioonilt Maroko plaani toetama ka sellised l\u00e4\u00e4neriigid nagu Suurbritannia<\/a> ja Holland<\/a>. Oma poolehoidu v\u00e4ljendas<\/a> t\u00e4navuse aasta 29. jaanuaril ka Euroopa Liit.<\/p>\n

Iseseisvusliikumine j\u00e4tkab pooldajate kaotamist<\/p>\n

Iseseisvumisliikujate elu teeb raskemaks seegi, et peale l\u00e4\u00e4neriikide on ka sisuliselt kogu muu maailm asumas v\u00f5i juba asunud Maroko selja taha.<\/p>\n

2025. aastal asus iseseisvusliikujate jaoks ajalooliselt k\u00f5ige tugevamas regioonis ehk Aafrikas nii Keenia<\/a> kui ka Ghana<\/a> toetama Maroko plaani. Sealjuures l\u00f5petas Ghana ka Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi tunnustamise, Keenia<\/a> tegi seda juba 2022. aastal. Lisaks andsid 31. oktoobril heaks kiidetud \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu resolutsioonile oma toetuse<\/a> ka teised h\u00e4\u00e4letusel osalenud Aafrika riigid peale Al\u017eeeria ehk Sierra Leone ja Somaalia.<\/p>\n

Samuti v\u00f5ib t\u00e4heldada ka Venemaa ja Hiina \u2013 kes ei kipu just sageli v\u00f5tma Euroopa ja USAga sarnaseid seisukohti \u2013 vaikset nihkumist Maroko plaani suunas. N\u00e4iteks s\u00f5nas<\/a> 2025. aasta oktoobris Vene v\u00e4lisminister Sergei Lavrov, et Venemaa on valmis tervitama Maroko autonoomiaprojekti kui konflikti lahenduse alust eeldusel, et see saab k\u00f5igi osapoolte toetuse.<\/p>\n

Al\u017eeeria on j\u00e4\u00e4nud iseseisvusliikujate selja taha<\/p>\n

Vaieldamatult suurim Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi toetaja on konflikti algusest saati olnud Maroko igip\u00f5line vaenlane Al\u017eeeria, kelle territooriumil Tindoufu linnas asub ka Polisario Rinde eksiilvalitsus. Sealjuures on v\u00e4hemalt seni j\u00e4\u00e4dud iseseisvusliikujate selja taha, mille nimel on pandud mitmeid kordi pinge alla ka oma diplomaatilisi suhteid.<\/p>\n

N\u00e4iteks peale Iisraeli ja Maroko suhete normaliseerimist 2020. aastal katkestas<\/a> Al\u017eiir diplomaatilised suhted Rabatiga. Prantsusmaa meelemuutuse j\u00e4rel 2024. aastal kutsus<\/a> aga Al\u017eiir Pariisist tagasi oma suursaadiku. Ka m\u00f6\u00f6dunud aasta 31. oktoobri \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu h\u00e4\u00e4letusel oli ainus h\u00e4\u00e4letusest mitte osa v\u00f5tja Al\u017eeeria delegaat, kelle s\u00f5nul<\/a> ei loo Maroko huvide poole kaldu olev resolutsioon tingimusi, mis sobiksid k\u00f5igile osapooltele.<\/p>\n

Mida soovib saharawi rahvas?<\/p>\n

Kuigi saharawi rahva seas on ka neid, kes sooviksid j\u00e4\u00e4da Maroko autonoomia alla, pooldab levinud arusaama j\u00e4rgi suurem osa ikkagi iseseisvust.<\/p>\n

Esiteks n\u00e4itab seda asjaolu, et Maroko j\u00e4tkab saharawi rahva enesem\u00e4\u00e4ramisreferendumi korraldamise takistamist. Teiseks on saharawi rahvas ja selle esindajad korraldanud lugematul hulgal iseseisvusmeelseid proteste ka v\u00e4ljaspool oma riigi piire, n\u00e4iteks m\u00f6\u00f6dunud aastal Hispaanias<\/a>. Kolmandaks elab erinevate allikate j\u00e4rgi suurim saharawi kogukond Al\u017eeerias asuvates p\u00f5genikelaagrites, kus on oldud paguluses alates 1970. aastatest.\u00a0<\/p>\n

\n

On \u00fclimalt keeruline, kui mitte v\u00f5imatu n\u00e4ha, et Rabat ei peaks oma tahtmist saama. K\u00fcsimus seisneb selles, millal ja mil viisil.<\/p>\n<\/blockquote>\n

V\u00f5ttes arvesse k\u00f5ike eelnevat \u2013 \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu heakskiitu Maroko plaani toetavale resolutsioonile, aina rohkemate riikide liikumist Maroko plaani pooldamise suunas ning USA aktiivsemat sekkumist, on \u00fclimalt keeruline, kui mitte v\u00f5imatu n\u00e4ha, et Rabat ei peaks oma tahtmist saama.<\/p>\n

K\u00fcsimus seisneb selles, millal ja mil viisil. \u00dchest k\u00fcljest on n\u00e4ha, et konfliktiga soovitakse kiiremas korras \u00fchele poole saada, teisest k\u00fcljest on aga j\u00e4tkuvalt \u00f5hus mitmeid k\u00fcsimusi. Vast suurimaks neist on Polisario Rinde ja Al\u017eeeria n\u00f5utav, kuid Marokole vastu karva k\u00e4iv saharawi rahva enesem\u00e4\u00e4ramisreferendumi toimumise k\u00fcsimus.<\/p>\n

Positiivne on aga see, et osapooled on j\u00f5udnud \u00fchise laua taha ja tundub, et v\u00e4hemalt \u00fcritatakse saavutada diplomaatiline lahendus. Samas, kui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised peaksid eba\u00f5nnestuma, ei tasuks t\u00e4ielikult v\u00e4listada piirkonnas ka uue intensiivse s\u00f5jategevuse algust. Eriti arvestades, et v\u00e4ikseid relvastud kokkup\u00f5rkeid Maroko ja iseseisvusliikumise vahel toimub t\u00e4naseni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aafrika viimaseks kolooniaks nimetatud L\u00e4\u00e4ne-Sahara territoorium piirneb p\u00f5hjas Marokoga, idas ja l\u00f5unas Mauritaaniaga ning idas veidi ka Al\u017eeeriaga.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":124770,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[1114,26,27,37,33,35,34,36,112,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,5843,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-124769","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aafrika","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-valispoliitika","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116199854078763581","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124769","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=124769"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/124769\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/124770"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=124769"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=124769"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=124769"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}