\u00dcleilmse soojenemise m\u00f5ju k\u00fclma vett armastavate ja rohkelt hapnikku vajavate siiglaste k\u00e4ek\u00e4igule s\u00f5ltub P\u00f5hjala j\u00e4rvedes sellest, kas tegu on madala v\u00f5i s\u00fcgava j\u00e4rvega. Samas paistab, et v\u00e4hetoitelistes suurj\u00e4rvedes teeb neile karuteene ka toitainete koormuse liigne piiramine.<\/p>\n
Siiglased on pikka aega olnud p\u00f5hjapoolkera suurte k\u00fclmaveeliste j\u00e4rvede t\u00e4htsad p\u00fc\u00fcgikalad. Veel paar k\u00fcmnendit tagasi viisid kalagurmaanid igal suvel Peipsist koju \u00e4mbrite viisi r\u00e4\u00e4bist. N\u00fc\u00fcd saab seda kallihinnalist kala enamasti maitsta vaid r\u00e4\u00e4bisefestivalil. Sajand tagasi arvukat Peipsi siiga on aga praegu j\u00e4rves nii v\u00e4he, et tema p\u00fc\u00fck on aastaringselt keelatud. Seepeale on paslik k\u00fcsida, kas liigume siiglaste p\u00fc\u00fcgi globaalse v\u00e4henemise suunas, kirjutab Eesti Maa\u00fclikooli h\u00fcdrobioloogia nimetatud vanemteadur K\u00fclli Kangur.<\/p>\n
V\u00e4rske uuring 27 j\u00e4rvel p\u00f5hjapoolkera kolmel kontinendil n\u00e4itas, et siiglaste saagikus on k\u00e4esoleval sajandil langenud enamikus j\u00e4rvedes. Peipsile sarnast statistiliselt olulist v\u00e4henemistrendi esines 12 uuritud j\u00e4rves, n\u00e4iteks Ameerika Suurj\u00e4rvistu j\u00e4rvedes, Baikalis ning Rootsi V\u00e4nernis ja V\u00e4tternis.\u00a0<\/p>\n
Siiglastel on elutingimustele v\u00e4ga kindlad n\u00f5uded, mis muudab nad j\u00e4rvede keskkonnatingimuste muutuste suhtes kergesti haavatavaks. Inimtegevuse ja kliima soojenemise tagaj\u00e4rjel on elutingimused paljudes nende koduj\u00e4rvedes kiiresti muutunud.<\/p>\n
Kalade arvukust m\u00f5jutab j\u00e4rve produktiivsus, kuid langust hoogustavad ka kohalikud tegurid, nagu kalap\u00fc\u00fcgi-tavad, v\u00f5\u00f5rliikide sissetung v\u00f5i reostus. Meie uuring viitab globaalsele seosele j\u00e4rve toitelisuse ja siiap\u00fc\u00fcgi trendide vahel, mida m\u00f5jutavad kliimamuutused ja j\u00e4rve suurus.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et suurtes ja toitainetevaestes (oligo- ja ultraoligotroofsetes) j\u00e4rvedes, nagu Baikalis v\u00f5i Bodeni j\u00e4rves Saksamaa, \u0160veitsi ja Austria piiril, on siiglaste saagikuse langus sagedasem ja tugevam kui kesktoitelistes (mesotroofsetes) j\u00e4rvedes.<\/p>\n
Peipsi, Euroopa suurim piirij\u00e4rv, mis oli looduslikult mesotroofne, on pikaajalise inimtekkelise j\u00e4rvevee toitainetega, peamiselt fosfori- ja l\u00e4mmastiku\u00fchenditega rikastumise (eutrofeerumise) tagaj\u00e4rjel muutunud rohketoiteliseks.<\/p>\n
Erinevalt enamikust uuritud suurj\u00e4rvedest on Peipsi madal ja seguneb kergesti p\u00f5hjani. See teeb j\u00e4rve eriti tundlikuks \u00e4\u00e4rmuslike ilmastikun\u00e4htuste suhtes nagu suvised kuumalained v\u00f5i ebap\u00fcsiv j\u00e4\u00e4kate talvel, mis v\u00f5ivad r\u00e4\u00e4bise ning Peipsi siia sigimist ja elluj\u00e4\u00e4mist halvata.\u00a0 M\u00f5lemad kalaliigid koevad Peipsis hiliss\u00fcgisel\/talvel ja marja arenguks on stabiilne j\u00e4\u00e4kate v\u00e4ga t\u00e4htis.\u00a0<\/p>\n
Soodsate keskkonnatingimute korral on Peipsi r\u00e4\u00e4bisepopulatsioon taastunud ja saagid suurenenud l\u00fchiajaliselt \u2013 m\u00f5neks aastaks. Aastast 2018 on saagid taas langenud ja 1980. aastate l\u00f5pu 3000-tonniseid aastasaake enam loota ei ole. Peipsi siia varu on olnud kriitilises seisus juba pikemat aega. Kuna Peipsi pole enam k\u00fclmalembestele mesotroofseid tingimusi eelistavatele kaladele sobiv elupaik, on k\u00fcsitav, kas siiavastsete ja -maimude asustamine j\u00e4rve v\u00f5ib kalakarja p\u00fcsivalt suurendada.\u00a0<\/p>\n
Uuringu tulemused toovad esile ka v\u00f5imaliku vastuolu veekvaliteedi parandamise eesm\u00e4rkide ja kalanduse tootlikkuse vahel. N\u00e4iteks Genfi j\u00e4rves seostatakse siiglaste saagikuse langust j\u00e4rve toitelisuse muutustega toitainete koormuse liigse piiramisega. Uuringu esimene autor Orlane Anneville Savoie-Mont Blanc \u00dclikoolist selgitas, et p\u00fc\u00fcdlused saavutada p\u00f5hjapoolkera arenenud riikides oligo- v\u00f5i ultraoligotroofseid tingimusi, kontrollimaks vetika\u00f5itsenguid ja parandamaks veekvaliteeti, v\u00f5ivad \u00fchtlasi v\u00e4hendada kalanduse tootlikkust.<\/p>\n
Kliimasoojenemise m\u00f5jud avalduvad suurtes s\u00fcgavates ja madalates j\u00e4rvedes erinevalt. Peipsis n\u00e4ib olevat viimastel aastak\u00fcmnetel mitmetest stressifaktoritest \u00e4\u00e4rmuslike ilmastikun\u00e4htuste m\u00f5ju kalakooslusele k\u00f5ige tugevam. Suvised kuumalained ja talvised j\u00e4\u00e4olude muutused v\u00f5ivad avaldada laastavat m\u00f5ju tundlikele k\u00fclmalembestele, hiliss\u00fcgisel kudevatele ja l\u00fchikese elueaga kaladele nagu r\u00e4\u00e4bis.<\/p>\n
Sellistes kiiresti p\u00f5hjani segunevates j\u00e4rvedes pole suvel jahedaveelisi hapnikurikkaid pelgupaiku nagu s\u00fcgavates j\u00e4rvedes. Pehmetel, p\u00fcsiva j\u00e4\u00e4katteta talvedel v\u00f5ib lainetus kalamarja koelmutel mehaaniliselt kahjustada ning marja elluj\u00e4\u00e4mist ja arengut h\u00e4irida. Seet\u00f5ttu kannatavad k\u00fclmalembesed kalad ja kalakooslus nihkub \u00fcha enam k\u00f5rgema produktiivsusega ja soojemaid veekogusid eelistavate liikide, n\u00e4iteks koha ja latika kasuks.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks r\u00f5hutavad meie tulemused, et siiglaste saagikuse languse p\u00f5hjused maailma j\u00e4rvedes on mitmetahulised ja j\u00e4rvespetsiifilised.<\/p>\n