{"id":125144,"date":"2026-03-10T01:19:07","date_gmt":"2026-03-10T01:19:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/125144\/"},"modified":"2026-03-10T01:19:07","modified_gmt":"2026-03-10T01:19:07","slug":"karsna-kutuse-loppemise-parast-eestis-muretsema-ei-pea-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/125144\/","title":{"rendered":"K\u00e4rsna: k\u00fctuse l\u00f5ppemise p\u00e4rast Eestis muretsema ei pea | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Eestis tuleb k\u00fctuse kriisivarud kasutusele v\u00f5tta alles siis, kui k\u00f5ik logistikateed siia l\u00e4bi l\u00f5igatakse ja praegu mingit p\u00f5hjust muretsemiseks, et Eestis mootorik\u00fctused otsa l\u00f5ppevad, pole, \u00fctles &#8220;Aktuaalses kaameras&#8221; Alexela \u00e4riarenduse juht Tarmo K\u00e4rsna.<\/p>\n<p>Kas on tegu ajalooliselt suurima energiakriisiga?<\/p>\n<p>Probleem t\u00e4na on teadmatus tuleviku ees. Ukraina s\u00f5ja algusega v\u00f5rreldes on erisus see, et v\u00e4ga suur osa LNG-st ehk veeldatud maagaasist on puudutatud ehk see ei p\u00e4\u00e4se Hormuzi v\u00e4inast v\u00e4lja ehk tegemist on kahe energiakandja kriisiga. Ukraina s\u00f5ja puhul oli p\u00f5hiliseks puuduseks toornafta, mis pandi sanktsioonide alla, ja ka diislik\u00fctus, mis l\u00f5i hinnad \u00fcles.<\/p>\n<p>Kas sellises olukorras on ka v\u00f5imatu prognoosida, mis saab edasi?<\/p>\n<p>Jah, nagu oleme n\u00e4inud, liigivad hinnad iga uudise peale ka \u00fcles v\u00f5i alla. Turud on h\u00e4sti emotsionaalsed ja peamine mure on see, et kaua kriis kestab ja kas see eskaleerub v\u00f5i hakkab tagasi t\u00f5mbuma. Eelmise n\u00e4dala uudised, et P\u00e4rsia riigid on teinud panuse, et kriisi leevendada, l\u00f5ppesid sellega, et (USA president) Donald Trump \u00fctles, et (s\u00f5da k\u00e4ib Iraani) l\u00f5pliku alistumiseni.<\/p>\n<p>Millal j\u00f5uab bensiini hind tanklates kahe euroni liitrist?<\/p>\n<p>K\u00f5ige lihtsam on vaadata ajalukku, kui 2022 oli Ukraina kriis (Venemaa t\u00e4iemahulise s\u00f5jategevuse algus \u2013 toim.), siis nafta hind oli 120 dollari juures (barrelist) ja siis n\u00e4gime hindu kaks eurot (liitrist) ka tanklates. Samal tasemel me liigume, vahepeal on ka aktsiisid ja k\u00e4ibemaks t\u00f5usnud ehk kindlasti see kaks eurot on l\u00e4hemal.<\/p>\n<p>Diisli hind liigub maailmaturul 1100 euro juures tonnist, kui liigub 1300 juurde, siis on kaks eurot tanklas olemas.<\/p>\n<p>Tarbijatel on mulje, et hinnad liiguvad tanklates \u00fcles v\u00e4ga kiiresti, aga alla tulevad poole aeglasemalt juhul kui maailmaturu hind kukub.<\/p>\n<p>Meie valdkond j\u00f5uab uudistesse siis, kui tanklates hinnad t\u00f5usevad. Samas need p\u00f5hjused, miks hinnad liiguvad, on leidnud aset t\u00fckk aega varem. K\u00fcll on viimaste n\u00e4dalate kiiremad t\u00f5usud p\u00f5hjustatud ka sellest, et kartus k\u00f5rgemate hindade ees on toonud kaasa suurema tarbimise. Eestlased on rohkem tankinud, mis t\u00e4hendab, et ka varud on v\u00e4iksemad.<\/p>\n<p>Kui reaalne on k\u00fctuse varustuskriis Eestis? Mis kriteeriumid selleks peaks t\u00e4idetud olema?<\/p>\n<p>Peab juhtuma midagi fataalset. Kui logistikateed l\u00f5igatakse l\u00e4bi, et ei p\u00e4\u00e4se Eestile ligi ei raudteed pidi ega mereteid pidi. Siis on meil kriisivarud, mida kasutada saame nii kaua, kuni taastame (logistika)kanalid. T\u00e4na eestlased k\u00fcll muretsema ei pea. 70 protsenti Eesti k\u00fctusest tuleb Leedu tehastest. Leedu tehasega olin ka t\u00e4na vestluses ja nemad Hormuzi kaudu ega L\u00e4his-Idast toornaftat endale ei impordi ehk nad ei n\u00e4e, et sellist probleemi saaks t\u00e4na Eestis tekkida.<\/p>\n<p>Nii et k\u00fctust on, aga see on lihtsalt kallim?<\/p>\n<p>Jah.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis tuleb k\u00fctuse kriisivarud kasutusele v\u00f5tta alles siis, kui k\u00f5ik logistikateed siia l\u00e4bi l\u00f5igatakse ja praegu mingit p\u00f5hjust&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":125145,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,393,57636,28,29,4257,19,25,9089,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-125144","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kutus","19":"tag-kutuse-hinnad","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-nafta","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-tarmo-karsna","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116202252751142727","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125144","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=125144"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125144\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/125145"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=125144"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=125144"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=125144"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}