Ookeanides leidub tohutul hulgal kulda: teadlaste hinnangul ligi 20 miljonit tonni. Osa sellest on lahustunult vees, kuid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed kogused paiknevad ka merep\u00f5hja setetes. See on pannud maailma riike otsima v\u00f5imalusi nende k\u00e4tte saamiseks. Hiina on veealuse kullakaevandamise alal esirinnas ja suurim seni avastatud veealune kullamaardla, mille leidis ettev\u00f5te Ruihai Mining Ltd, asub Sanshani saare l\u00e4histel ja sisaldab hinnanguliselt 470\u20131500 tonni kulda kahe kilomeetri s\u00fcgavusel. Maardla avastamiseks kasutasid geoloogid k\u00fcmneid puurimisplatvorme ja tuhandeid inimesi, uurides kokku 120 ruutkilomeetri suurust ala.<\/p>\n
Kulla eraldamine merep\u00f5hja setetest toimub s\u00fcvavee puurimise ja kaevandamise teel, kus kasutatakse spetsiaalseid allveeseadmeid. Need masinad l\u00f5huvad ja koguvad kivimeid merep\u00f5hjast, misj\u00e4rel saadetakse materjal pinnale t\u00f6\u00f6tlemiseks. Pinnal eraldatakse kuld teistest mineraalidest purustamise, lihvimise ja keemiliste protsesside abil, n\u00e4iteks leotades seda ts\u00fcaniidilahuses v\u00f5i kasutades gravitatsioonimeetodit. Tegemist on siiski keeruka ja kuluka protsessiga, mis n\u00f5uab nii k\u00f5rgtehnoloogilist varustust kui ka tugevat keskkonnaj\u00e4relevalvet.<\/p>\n
Lisaks Hiinale uurivad veealuseid ressursse ka Norra, Jaapan, T\u0161iili, Brasiilia ja USA. Eriti suur olevat Norra potentsiaal v\u00e4\u00e4rismetallide, sealhulgas kulla, kaevandamisel Norra ja Gr\u00f6\u00f6nimaa vahelisest piirkonnast, kuigi sealne kullakaevandamine on veel teoreetiline.<\/p>\n
Vaatamata suurtele varudele on kulda ookeanist v\u00e4ga keeruline ja kallis k\u00e4tte saada, sest enamasti on see liiga lahustunud \u2013 keskmiselt \u00fcks gramm 100 miljoni tonni merevee kohta. Kuigi tehnoloogiad arenevad, on k\u00f5rged kulud endiselt suur takistus, mist\u00f5ttu enamik ookeanikulda j\u00e4\u00e4b praegu k\u00e4ttesaamatuks. Edu tulevikus s\u00f5ltub suuresti tehnoloogilisest l\u00e4bimurdest.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (1) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ookeanides leidub tohutul hulgal kulda: teadlaste hinnangul ligi 20 miljonit tonni. Osa sellest on lahustunult vees, kuid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12517,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,8390],"class_list":["post-12516","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-ookeanid"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12516","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12516"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12516\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12517"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12516"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12516"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12516"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}