{"id":125266,"date":"2026-03-10T07:34:09","date_gmt":"2026-03-10T07:34:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/125266\/"},"modified":"2026-03-10T07:34:09","modified_gmt":"2026-03-10T07:34:09","slug":"sool-tegi-maakerast-lumepalli-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/125266\/","title":{"rendered":"Sool tegi maakerast lumepalli | Keskkond"},"content":{"rendered":"<p>Kauges minevikus, umbes 700 miljonit aastat tagasi oli peaaegu kogu maakera kaetud j\u00e4\u00e4 ja lumega. Polaarj\u00e4\u00e4m\u00fctsikesed said peaaegu ekvaatoril kokku.<\/p>\n<p>V\u00e4rske teadusuuring v\u00e4idab, et t\u00e4htis tegija selle niinimetatud lumepall-maakera ajastu tekkes oli sool.<\/p>\n<p>Miks kliima just niimoodi muutub, nagu ta muutub, ei ole veel l\u00f5puni selge. Muu hulgas ei ole selge, miks t\u00e4pselt muutus maakera umbes 720 miljoni aasta eest j\u00e4\u00e4- ja lumekeraks, nagu v\u00f5ib iidsetest kivimitest geoloogidele arusaadavate m\u00e4rkide j\u00e4rgi v\u00e4lja lugeda.<\/p>\n<p>P\u00e4ris kindel on see, et m\u00e4ngus oli muu hulgas positiivse tagasiside moment, sest kui j\u00e4\u00e4kate oli kord juba kasvanud, hakkas maakera p\u00e4ikesekiirgust veelgi rohkem tagasi peegeldama ja veelgi kindlamalt jahtumiskursil j\u00e4tkama, miska j\u00e4\u00e4kate veelgi ja veelgi laienes.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Norra teadlased Troms\u00f8 \u00dclikoolist eesotsas Aksel Samuelsbergiga kirjutavad n\u00fc\u00fcd ajakirjas <a href=\"https:\/\/egusphere.copernicus.org\/preprints\/2026\/egusphere-2026-679\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Climate of the Past<\/a>, et t\u00e4nu soolale v\u00f5is see positiivne tagasiside olla veelgi tugevam kui seni arvatud.<\/p>\n<p>Kui merevesi j\u00e4\u00e4tub, siis selleks, et j\u00e4\u00e4 kristallistruktuur nagu kord ja kohus tekkida saaks, surutakse vees sisaldunud sool j\u00e4\u00e4kristallidest v\u00e4lja. Osa sest v\u00e4ljasurutud soolast j\u00e4\u00e4b aga ka j\u00e4\u00e4massi sisse j\u00e4\u00e4vatesse v\u00e4ikestesse veemullidesse.<\/p>\n<p>Kui temperatuur veelgi langeb, k\u00fclmuvad ka need veemullid ja ses vees lahustunud sool kristalliseerub. Ajapikku juhtub, et j\u00e4\u00e4 hakkab pinnalt sublimeeruma ehk aurama. Sellisel juhul j\u00e4\u00e4b veemullides sisaldunud sool \u00f5hukese kihina j\u00e4\u00e4 pinnale j\u00e4rele.<\/p>\n<p>Ja n\u00fc\u00fcd tuleb m\u00e4ngu t\u00f5ik, et see \u00f5huke valge soolakiht peegeldab p\u00e4ikesevalgust veelgi t\u00f5husamalt kui puhas j\u00e4\u00e4 ise. See aga t\u00e4hendab, et eelmainitud positiivse tagasiside moment saab veelgi hoogu juurde ja maakera \u00fclej\u00e4\u00e4tumine kiireneb veelgi.<\/p>\n<p>Just seda n\u00e4itaski ka Samuelsbergi ja ta kaaslaste arvutimudeldus.<\/p>\n<p>Senistes lumepall-maakera tekkemudelites ei ole seda soolaefekti arvestatud.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd tuleb siis arvata, et lumepall-maakera oli selle v\u00f5rra natuke altim v\u00e4lja kujunema ja natuke ka t\u00f5rksam taanduma.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kauges minevikus, umbes 700 miljonit aastat tagasi oli peaaegu kogu maakera kaetud j\u00e4\u00e4 ja lumega. Polaarj\u00e4\u00e4m\u00fctsikesed said peaaegu&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":125267,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4332,28,29,4329,95,19,25,16490,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-125266","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliima-jahenemine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lumepall-maa","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116203727346975257","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125266","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=125266"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125266\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/125267"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=125266"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=125266"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=125266"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}