11. m\u00e4rtsil otsustab Euroopa Parlament, kas pikendada reegleid, mis lubavad tehnoloogiaettev\u00f5tetel skaneerida eurooplaste eras\u00f5numeid sellistel platvormidel nagu WhatsApp, Signal, Gmail ja Messenger. Muidugi on argumendiks lastekaitse ja turvalisem \u00fchiskond.<\/p>\n
Eeln\u00f5uga on loomisel p\u00fcsiv s\u00fcsteem, kus inimeste suhtlust anal\u00fc\u00fcsitakse automaatselt. Kuna tehnika teeb palju vigu, muutuvad nii inimsilmadele k\u00e4ttesaadavaks sinu privaatsed pildid, videod ja suhtlus.<\/p>\n
Eestlastele ei ole selline arutelu v\u00f5\u00f5ras. Viimase k\u00fcmnendi jooksul on meil korduvalt pakutud tehnoloogilisi lahendusi, mis lubaksid riigil oma kodanike kohta rohkem andmeid koguda ja alati t\u00f5hususe, turvalisuse ja mugavuse sildi all. Ei ole ju m\u00f5eldav palgata iga puu alla eraldi politseinikku. Reeglid on t\u00e4itmiseks. Kisub paratamatult irooniliseks. \u00d5iguskantsler \u00dclle Madise r\u00f5hutab, et inimestele peab j\u00e4\u00e4ma v\u00f5imalus mitte olla kogu aeg kaamerate vaatev\u00e4ljas ning salvestatud.<\/p>\n
Telekomiettev\u00f5tted peavad s\u00e4ilitama sideandmete metaandmeid, infot selle kohta, kes kellega suhtleb ja millal, kuigi see on vastuolus EL-i \u00f5iguse ja meie p\u00f5hiseadusega. Piloteeriti m\u00f5tet v\u00f5imaldada maksu- ja tolliametile ligip\u00e4\u00e4su pangaarvetele tagamaks paremaid maksulaekumisi.<\/p>\n
T\u00e4itemenetlusregister loodi t\u00e4itemenetluste jaoks, kuid selle andmeid kasutavad ka teised riigiasutused, sealhulgas rahapesu t\u00f5kestamisega tegelevad asutused. Seda, kes mida on sinu kontol, asukohaandmetes v\u00f5i andmebaasides vaadanud, sulle ei \u00f6elda. Ehitisregistrist saime hiljuti sissevaate J\u00fcrgen Ligi maja detailidesse.<\/p>\n
Veel pole langenud tolm ebaseaduslike numbrituvastuskaamerate skandaalilt ja selgelt poliitiliselt otsuselt mitte kasutada vahemaakaameraid, kui juba kuuleme politsei plaanist t\u00f5usta taevasse troonidega, mis lubavad tabada fooritulede rikkujaid ja v\u00f5imaldavad vaadata sisse ka sinu ristmikul asuvast magamistoaaknast. Mis toimub?<\/p>\n
Iga ettepanek on tulnud sama argumendiga: tehnoloogia teeb riigi t\u00f6\u00f6 t\u00f5husamaks. Kuid iga kord on tekkinud ka sama k\u00fcsimus: kui palju peaks riigil olema tehnilist v\u00f5imekust oma kodanike tegevust j\u00e4lgida?<\/p>\n
Inimesed ei saa sellest veel aru, aga riik ei pea tavap\u00e4eval teadma, kes ma olen, kus ma olen, kellega ma olen ja kuhu l\u00e4hen ja kust ma tulen. Demokraatlik \u00fchiskond ei seisa eeldusel, et riik ei taha kunagi rohkem andmeid. See seisab eeldusel, et \u00fchiskond oskab \u00f5igel hetkel \u00f6elda: siit edasi ei l\u00e4he.<\/p>\n
Sageli on Eesti \u00fchiskond siin ka piiri t\u00f5mmanud. Mitmed ettepanekud, mis oleksid andnud riigile ulatuslikuma ligip\u00e4\u00e4su inimeste finantsandmetele, on avalikus arutelus tagasi l\u00fckatud v\u00f5i oluliselt muudetud.<\/p>\n
Hiljuti \u00f6eldi poliitiliselt selge ei vahemaal p\u00f5hinevatele kiiruskaameratele. Seda vaatamata “kuuenda kolonni” tungivale n\u00f5udmisele. Numbrituvastuskaamerate kasutus t\u00f5mmati m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kitsamaks. \u00dcllatusena saime ilma nende kaamerateta liikluses statistiliselt parima aasta. T\u00e4iesti ilma vabaduste t\u00e4iendava loovutamiseta. See on olnud v\u00e4ikese riigi vabadusv\u00f5itlus: tehnoloogia pakub \u00fcha uusi v\u00f5imalusi j\u00e4lgimiseks, kuid \u00fchiskond otsustab iga kord uuesti, kui kaugele ollakse valmis minema. Ja kas on \u00fcldse vaja privaatsuse loovutamisel minna kaugemale? Chat control toob sama k\u00fcsimuse Euroopa tasandile.<\/p>\n
Mida chat control tegelikult t\u00e4hendab<\/p>\n
Chat control ei t\u00e4henda seda, et politseinik loeks kellegi kirju. Sina kirjutad arstile, s\u00f5brale, t\u00f6\u00f6kaaslasele, abikaasale v\u00f5i armukesele ja s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab automaatselt. S\u00f5numirakendused ja e-posti teenused anal\u00fc\u00fcsivad tarkvara abil pilte, videoid ja teksti, et tuvastada v\u00f5imalikku ebaseaduslikku materjali.<\/p>\n
Kui s\u00fcsteem midagi kahtlast tuvastab, saadetakse selle kohta automaatselt teade vastavale organisatsioonile v\u00f5i \u00f5iguskaitseasutusele. See t\u00e4hendab, et konkreetse kahtlusaluse uurimise asemel anal\u00fc\u00fcsitakse k\u00f5igi kasutajate suhtlust lootuses leida v\u00f5imalikke rikkumisi.<\/p>\n
Selliste s\u00fcsteemide puhul on \u00fcks probleem paratamatu: algoritmid eksivad. Kui skaneeritakse sadade miljonite inimeste suhtlust, siis t\u00e4hendab isegi v\u00e4ike veaprotsent tohutut hulka valeteateid.<\/p>\n
“Nii satuvad t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctute inimeste perepildid, arstiga peetud vestlused v\u00f5i isiklikud fotod v\u00f5\u00f5raste inimeste lauale.”<\/p>\n
Iga valeteade t\u00e4hendab, et keegi peab sisu \u00fcle vaatama. Kui algoritm m\u00e4rgib foto v\u00f5i vestluse kahtlaseks, peab p\u00e4ris inimene otsustama, kas tegemist on kuriteoga v\u00f5i lihtsalt eksitusega. Inimene avab ekraanil sinu suhtluse \u2013 ka k\u00f5ige intiimsema \u2013 ja hakkab hindama, kas fotol olev sina on t\u00e4is- v\u00f5i lapseealine. Nii satuvad t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctute inimeste perepildid, arstiga peetud vestlused v\u00f5i isiklikud fotod v\u00f5\u00f5raste inimeste lauale ainult seet\u00f5ttu, et masin pidas midagi kahtlaseks.<\/p>\n
“Vabatahtlik” j\u00e4lgimine<\/p>\n
Chat control’i pooldajad r\u00f5hutavad sageli, et tegemist on vabatahtliku s\u00fcsteemiga. Euroopa Liit ei k\u00e4si ettev\u00f5tetel s\u00f5numeid skaneerida, regulatsioon lihtsalt lubab seda teha. Lubab sellep\u00e4rast, et kohustuslikuks muutumist poliitiliselt ei toetatud.<\/p>\n
Kuskil on siiski m\u00f5\u00f5dukas m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4l. Juriidiliselt v\u00f5iks ju n\u00e4puga n\u00e4idata WhatsAppi peale ja \u00f6elda, et ise hakkasite vabatahtlikult vaatama. P\u00e4riselus on pilt keerulisem. Kui platvorm otsustab skaneerimisest loobuda ja hiljem selgub, et selle kaudu levitati materjali laste v\u00e4\u00e4rkohtlemisest, siis tekib kohe etteheide, miks te ei kasutanud olemasolevat tehnoloogiat.<\/p>\n
Lisaks sellele sotsiaalsele survele on n\u00f5ukogu 2025. aasta novembris muudetud kujul CSAR-i (Chat Control 2.0) eeln\u00f5u loonud ka formaalse sunnimehhanismi. Teenusepakkuja peab kohustuslikus korras hindama riski, et tema platvormi kasutatakse laste v\u00e4\u00e4rkohtlemiseks, ning rakendama “k\u00f5ik m\u00f5istlikud meetmed” selle riski v\u00e4hendamiseks. Vabatahtlik skaneerimine on s\u00f5naselgelt loetletud \u00fche sellise meetmena.<\/p>\n
Koordineeriv asutus hindab, kas meetmed on piisavad, ja m\u00e4\u00e4rab teenusele riskikategooria. Teenusepakkuja, kes skaneerimisest keeldub, j\u00e4\u00e4b paratamatult k\u00f5rgemasse riskikategooriasse. Meetmete ebapiisavuse korral \u00e4hvardavad trahvid kuni kuus protsenti globaalsest aastak\u00e4ibest.<\/p>\n
Regulatsioon ei \u00fctle “sa pead skaneerima”, vaid “sa pead riski t\u00f5husalt v\u00e4hendama ja meie hindame, kas oled piisavalt teinud.” Ja kui meie hinnang on karm, oled kuuest protsendist k\u00e4ibest ilma. Mis valik on siis ettev\u00f5tjal m\u00f5istlik teha?<\/p>\n
Nii muutub vabatahtlik skaneerimine praktiliselt kohustuslikuks. Ja ongi lihtsam valida sama l\u00e4henemine nagu n\u00e4gime hiljuti pangasaladuse kontekstis Eestis. Pangad rajasid rahapesu andmeb\u00fcroole sobivad tehnilised lahendused meie kontode j\u00e4lgimiseks sest nii oli mugavam. Kui Tele2 Sverige kustutas riigi n\u00f5utud privaatsust rikuvad andmed \u00e4ra, tegime meie nendele ligip\u00e4\u00e4su tehniliselt mugavaks. \u00d6konoomne, s\u00e4\u00e4stlik ja mugav.<\/p>\n
Nii on ettev\u00f5tte jaoks sageli ratsionaalne hakata suhtlust automaatselt anal\u00fc\u00fcsima isegi siis, kui seadus seda otseselt ei n\u00f5ua. Nii saab vabatahtlikust lahendusest saab kiiresti de facto standard. J\u00e4lgimiss\u00fcsteemid ei s\u00fcnni enamasti \u00fche suure k\u00e4su kaudu. Need tekivad samm-sammult \u2013 v\u00f5imalusest saab ootus ja ootuse t\u00e4itmisest uus norm. Ja sulle ei \u00fctle keegi, et sind on vaadatud.<\/p>\n
J\u00e4litustegevus peab olema konkretiseeritud<\/p>\n
Laste seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise vastu tuleb v\u00f5idelda. Traditsiooniline \u00f5iguskaitse loogika on olnud lihtne: konkreetne kahtlustus, kohtu luba ja sihitud j\u00e4lgimine. Selline l\u00e4henemine t\u00f6\u00f6tab ka digimaailmas.<\/p>\n
N\u00e4iteks Hollandi organisatsioon Terre des Hommes l\u00f5i projekti Sweetie, virtuaalse lapse, kes suhtles internetis potentsiaalsete kurjategijatega. \u00dche operatsiooni k\u00e4igus tuvastati \u00fcle tuhande kahtlusaluse \u00fcle maailma.<\/p>\n
Sarnastest initsiatiividest v\u00f5ib kuulda igalt poolt. Need on sihitud lahendused, mis keskenduvad kurjategijale, mitte k\u00f5igile kasutajatele. Need ei ahvatle kurjategijat, kuid tabavad ta, kui ta ise \u00f5igusvastast initsiatiivi \u00fcles n\u00e4itab. Nii j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus, kas selliste v\u00f5imaluste k\u00f5rval on h\u00e4davajalik tagauks meie k\u00f5igi igap\u00e4evasesse suhtlusesse.<\/p>\n
Tagauks l\u00f5hub e-riigi vundamendi<\/p>\n
Tehnoloogiale on omane, et algse eesm\u00e4rgi k\u00f5rvale tekivad muud nn t\u00f5hususest kantud kasutused. Nii ei aita t\u00e4itemenetlusregister enam v\u00f5lgnikku, nagu see oli algselt m\u00f5eldud, vaid rahapesu andmeb\u00fcrood.<\/p>\n
Hiljuti mainis \u00fcks k\u00f5rge ametnik, et peagi soovib \u00fchiskond, et kaamerad annaksid teada t\u00e4naval kukkunud inimesest. Sellest edasi ei ole vaja palju fantaasiat, millised normaalsed eestlaslikud harjumused kaameraohtu satuksid. Eestlane peab ka tulevikus saama \u00fcle jaanitule h\u00fcpata, suve\u00f6\u00f6s s\u00f5najala\u00f5it otsida v\u00f5i mererannas alasti ujuda ilma, et peaks m\u00f5tlema, kas tema s\u00f5numid, pildid v\u00f5i telefonik\u00f5ned kusagil kriitiliste silmade ette t\u00f5stetakse. M\u00f5nikord tuleb lihtsalt \u00f6elda, et siit edasi ei l\u00e4he.<\/p>\n
Eesti e-riik seisab kr\u00fcptograafial. Digiallkiri, e-h\u00e4\u00e4letamine, terviseandmed ja pangateenused tuginevad samale tehnoloogiale. Kui loome pretsedendi, et kr\u00fcpteeritud suhtlusesse v\u00f5ib rajada tehnilisi tagauksi, siis avame ukse, mida on hiljem v\u00e4ga raske sulgeda. Ajutine erand peaks j\u00e4\u00e4ma ajutiseks.<\/p>\n
K\u00f5igil seitsmel Eesti eurosaadikul on 11. m\u00e4rtsil v\u00f5imalus otsustada. Nii palume meie Euroopa Parlamendi saadikutel Urmas Paetil, Riho Terrasel, Marina Kaljurannal, Sven Mikseril, Jaak Madisonil, Jana Toomil ja J\u00fcri Ratasel l\u00e4htuda p\u00f5him\u00f5ttest, et massij\u00e4lgimine ei ole koosk\u00f5las vabadusel p\u00f5hineva \u00fchiskonnaga, ning h\u00e4\u00e4letada Chat Control 1.0 pikendamise vastu. Sellest s\u00f5ltub Eesti digitaalne tulevik. Ja mitte ainult.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"11. m\u00e4rtsil otsustab Euroopa Parlament, kas pikendada reegleid, mis lubavad tehnoloogiaettev\u00f5tetel skaneerida eurooplaste eras\u00f5numeid sellistel platvormidel nagu WhatsApp,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":125292,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[1221,131,130,10212,30199,2586,37,33,35,34,36,1948,23903,57681,19219,30200,57682,9860],"class_list":["post-125291","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-andmekaitse","tag-ari","tag-business","tag-carri-ginter","tag-chat-control","tag-e-riik","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-parlament","tag-jalitustegevus","tag-kruptograafia","tag-liikluskaamerad","tag-massijalgimine","tag-priit-raag","tag-privaatsus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116203853173861338","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125291","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=125291"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125291\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/125292"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=125291"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=125291"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=125291"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}