Tehisaru kiire areng vallandab peagi uue t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni. Kuna masinad v\u00f5tavad rutiinsed \u00fclesanded \u00fcle, ohustab see Euroopas ja Ameerika \u00dchendriikides sadu miljoneid t\u00f6\u00f6kohti. K\u00fcberjulgeoleku ekspert Lauri Almanni s\u00f5nul p\u00f5hjalike teadmistega inimesed oma t\u00f6\u00f6 kadumist kartma ei pea.<\/p>\n
Uus olukord sunnib t\u00f6\u00f6tajaid kiiresti kohanema, et tehnoloogiaga sammu pidada. “Kindlasti v\u00e4ga suur muutus seisab ees ja selle muutuse kiirus on m\u00f5nes m\u00f5ttes peadp\u00f6\u00f6ritav,” nentis Almann olukorra t\u00f5sidust saates “Terevisioon”.<\/p>\n
Tehisaru tehnoloogiaettev\u00f5tte Anthropic viimane uuring kaardistas p\u00f5hjalikult ohustatud ametipositsioonid. Anal\u00fc\u00fcs toob selgelt v\u00e4lja valdkonnad, kus algoritmid on praeguseks teinud p\u00f5hjalikke muudatusi.<\/p>\n
Algoritmid suudavad juba lahendada paljusid keerulisi \u00fclesandeid. Samas pole masinad vaatluse all olnud sektoreid veel t\u00e4ielikult \u00fcle v\u00f5tnud. “Praegune, mida AI suudaks katta, on oluliselt suurem sellest, kui palju ta neid t\u00f6\u00f6kohti reaalselt t\u00e4na on \u00e4ra v\u00f5tnud. Samas see trend kindlasti j\u00e4tkub,” selgitas Almann.<\/p>\n
Esimese hooga tundub paljudele inimestele, et keeletehnoloogia areng j\u00e4tab t\u00f5lgid peagi leivata. Masinad suudavadki t\u00f5espoolest asendada s\u00fcnkroont\u00f5lke v\u00f5i giidide igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6. Ilukirjanduse t\u00f5lkimisel j\u00e4\u00e4b algoritm aga h\u00e4tta. R\u00e4\u00e4kides Loomingu Raamatukogu tekstide eestindamisest, t\u00f5i Almann v\u00e4lja inimliku eelise: “Kui tahad t\u00f5esti keelega saavutada kunstiteose taseme, siis arvan, et see ei ole ohus.”<\/p>\n
Sarnaselt t\u00f5lkijatele tajuvad ohtu \u00f5igusvaldkonna spetsialistid. L\u00e4hitulevikus kaob juristide t\u00f6\u00f6st esialgne lepingute \u00fclevaatamine. Masin \u00f5pib andma kliendile \u00fchte ja parimat vastust, mis l\u00e4heb aga t\u00e4ielikult vastuollu \u00f5igusteaduskondades \u00f5petatavaga. Kogenud juristide peamine j\u00f5ud peitub v\u00f5imes iga \u00fcksikasja \u00fcle arutleda. “Juriste treenitakse ju kogu aeg vaidlema iga punkti \u00fcle,” p\u00f5hjendas Almann.<\/p>\n
Koodi on endiselt vaja<\/p>\n
Vastupidi levinud hirmudele ei kaota tehisaru Lauri Almanni s\u00f5nul vajadust algtaseme programmeerijate j\u00e4rele. \u00dchiskond vajab pidevalt uut tarkvara. Algoritmid aga ei suuda ise koodi luua ega seda tagantj\u00e4rele kontrollida.<\/p>\n
IT-ettev\u00f5tted saavad uute t\u00f6\u00f6riistade abil tuua turule paremaid teenuseid, sest inimesed teevad tehisaruga t\u00f5husat koost\u00f6\u00f6d. “Meil on k\u00fcmme programmeerijat. Mitte \u00fchegi nende t\u00f6\u00f6kohta ei ole ohus, sellep\u00e4rast et me lihtsalt vajame rohkem koodi,” illustreeris Almann olukorda oma ettev\u00f5tte n\u00e4itel.<\/p>\n
Kuigi \u00fcldine vajadus programmeerimise j\u00e4rele s\u00e4ilib, tabab valus tagasil\u00f6\u00f6k teatud kindlaid ettev\u00f5tteid. Lihtsate rutiinsete t\u00f6\u00f6de eest k\u00f5rget hinda k\u00fcsinud spetsialistid peavad leidma uue suuna. Neil tuleb end Almanni s\u00f5nul kiiresti \u00fcmber profileerida, et muutuval t\u00f6\u00f6turul konkurentsis p\u00fcsida.<\/p>\n
Tehisaru t\u00f6\u00f6riistade kasutamise oskusest saab kandideerimisel v\u00e4ltimatu eeldus. Tuleviku t\u00f6\u00f6p\u00f5ldu hinnates j\u00e4i Almann siiski optimistlikuks: “Vajadus koodi j\u00e4rele ei kao, vajadus programmeerimise j\u00e4rele ei kao, vajadust nende teadmiste j\u00e4rele kindlasti ei ka.”<\/p>\n
Uute tehnoloogiate kasutuselev\u00f5tt toob paratamatult kaasa suuri riske. Peamiseks probleemiks kujuneb inimeste liigne usaldus masinate vastu. Inimesed kalduvad pidama keelemudeleid ekslikult t\u00e4iesti adekvaatseteks ja m\u00f5tlevateks s\u00fcsteemideks. Firmadesisesed juturobotid v\u00f5ivad aga seadistusvigade t\u00f5ttu p\u00e4\u00e4seda ligi tundlikele andmetele ja jagada klientidele n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tajate palgainfot. “Me peame olema valmis [masinat] kontrollima. Me peame olema valmis arendama s\u00fcsteeme, mis t\u00f5epoolest verifitseerivad seda, mida AI teeb,” osutas spetsialist eesootavaid ohte kirjeldades pideva auditeerimise vajadusele.<\/p>\n
Masin hakkab kontrollima masinat<\/p>\n
L\u00e4hitulevikus tekivad t\u00f6\u00f6turule t\u00e4iesti uued ametikohad. Nende peamine eesm\u00e4rk on tehisaru s\u00fcsteemide iga p\u00e4ev kontrollida ja ohutult arendada. Inimese v\u00f5imekus \u00fclikeerukaid andmemudeleid j\u00e4lgida muutub \u00fchel hetkel f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5imatuks. Nii j\u00f5uab inimkond teadlaste hinnangul piirini, kus uusi lahendusi suudavad ohjeldada vaid teised algoritmid. Viidates tehisaru eetika ekspertidele, nagu Nick Bostrom, m\u00e4rkis Lauri Almann: “Inimene on oma olemuselt nii rikutud, et t\u00f5eliselt saab selliseid AI-sid kontrollida ainult AI.”<\/p>\n
Erinevate mustade stsenaariumite l\u00e4bim\u00e4ngimine aitab \u00fchiskonnal eesootavateks muutusteks paremini valmistuda. Tehisaruga kaasnevate v\u00e4ljakutsete aus tunnistamine maandab asjatuid pingeid. Seejuures on Almanni s\u00f5nul vaha s\u00fcgavamat arusaamist andmeteadusest ja s\u00fcsteemide turvalisusest.<\/p>\n
Uute tehnoloogiate m\u00f5ju hindamisel vajab inimkond Almanni s\u00f5nul hirmude asemel ratsionaalsust. “See ei ole kultuuriline vaidlus, see on tegelikult selline tavaline vastutustundlik diskussioon, mida me kindlasti peame \u00fchiskonnas pidama,” \u00fctles ta.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“Terevisioon”. K\u00fcsis: Katrin Viirpalu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehisaru kiire areng vallandab peagi uue t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni. Kuna masinad v\u00f5tavad rutiinsed \u00fclesanded \u00fcle, ohustab see Euroopas ja Ameerika…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":125416,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[375,13587,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14496,28,29,57728,19,25,814,373,6544,24312,23,24,22,20,30],"class_list":["post-125415","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-ai","tag-ametid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kuberjulgeolek","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lauri-almann","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt","tag-ti","tag-tookohad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116204427192552554","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125415","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=125415"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125415\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/125416"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=125415"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=125415"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=125415"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}