haridusministeeriumi plaanist <\/a>kogu Eestis esimesest kolmanda klassini numbrilisest hindamisest loobuda, siis puudutas see mind valusalt. Miks? Sest minu laste koolis on see m\u00f5nda aega juba nii olnud ning olen vanemana omal nahal tundnud, et see on olnud t\u00f5sine oht lapse \u00f5piharjumuse tekkele.<\/p>\nKas t\u00f5esti pole laiemal tasandil m\u00e4rgatud numbrilise hindamise kaotamisega kaasnevaid ohte? Jah, muidugi peab iga vanem oma last eriliseks, kuid mitte nii eriliseks, et julgeksin loota, et mis minu lapsele karuteene tegi, ei tee seda kellelegi teisele.<\/p>\n
Esimesest kolmanda klassini sai mu poeg oma \u00f5pitulemuste kohta \u00f5petajatelt vaid s\u00f5nalist tagasisidet ja ma n\u00e4gin, et see ei motiveerinud teda t\u00f6\u00f6d tegema. “Ema, \u00e4ra muretse, n\u00e4e, ma tean ja oskan juba p\u00e4ris paljusid asju”. Umbes nii v\u00f5iks tema toonase suhtumise kokku v\u00f5tta.<\/p>\n
Ja muidugi ta oskas, tema silmaring oli juba enne kooli, eriti loodusainetesse puutuvas, muljetavaldavalt lai. Ent areng j\u00e4i toppama, sest laps ei leidnud p\u00f5hjust pingutada. Tagantj\u00e4rgi n\u00e4en, et numbriliste hinneteta puudus tal lihtsalt kontekst, mille j\u00e4rgi oma \u00f5piedukust m\u00f5ista.<\/p>\n
“Just tugev vundament annab hiljem rohkem v\u00f5imalusi endale meelep\u00e4rane tee valida.”<\/p>\n
Kui j\u00f5udis k\u00e4tte neljas klass ja l\u00f5puks hakkasid \u00f5petajad t\u00f5esti viiepallis\u00fcsteemis hindeid panema, siis muutus meie pere jaoks olukord kardinaalselt. Laps leidis v\u00e4ga kiiresti p\u00f5hjuse \u00f5ppida ja mitte ainult neid asju, mis teda huvitasid, vaid k\u00f5ike. Ja p\u00f5hikooli esimeses astmes on see \u00fclioluline, kuna see on vundamendi ladumise aeg. Just tugev vundament annab hiljem rohkem v\u00f5imalusi endale meelep\u00e4rane tee valida.<\/p>\n
Taevale t\u00e4nu, et olin ka esimese kolme kooliaasta v\u00e4ltel m\u00f5nede alusteadmiste ja -oskuste, n\u00e4iteks korrutustabeli ja kirjatehnika, omandamist kodus kompromissitult n\u00f5udnud ja toetanud ning nii oli lapsel neljandas klassis, kui ta l\u00f5puks p\u00e4riselt \u00f5ppima hakkas, millele toetuda. Kuid ei saa salata, pelgasin siiski juba t\u00f5siselt, et erinevalt vanematest vendadest noorim ei \u00f5pigi \u00f5ppima.<\/p>\n
Ka tema vendadel, kes samas koolis k\u00e4isid, ei olnud esimese klassi esimesel veerandil numbrilist hindamist. \u00dche kooliveerandi mahus hindevaba periood eesm\u00e4rgiga lastele suure elumuutuse jaoks (lasteaiast v\u00f5i kodust kooliminek) kohanemisaega anda, oli igati m\u00f5istetav. Kuid ka selle jooksul pakkus nutikas \u00f5petaja neile v\u00f5imaluse kiitusekleepse koguda. See tiivustas. Ning olen selle eest talle siiani t\u00e4nulik, kuna tean, et varakult v\u00e4lja kujunenud \u00f5piharjumuse puudumine v\u00f5ib ka v\u00f5imekatele edaspidi t\u00f5siseks takistuseks saada.<\/p>\n
Mina v\u00f5in hetkel kergemalt hingata, sest mu noorim poeg k\u00e4ib praegu juba viiendas klassis ja tundub, et kolme esimese aasta pelgalt kujundav hindamine ei tekitanud talle korvamatuid kahjusid, kuid ma ei ole kindel, et k\u00f5ik nii kergelt p\u00e4\u00e4sevad.<\/p>\n
Kuulen juba pahaseid h\u00e4\u00e4li, mis \u00fctlevad, et hinnete p\u00e4rast ei peaks ju \u00f5ppima. Olen minagi n\u00f5nda m\u00f5elnud ja nii palju kui m\u00e4letan, ka tegutsenud. Elu n\u00e4itab siiski, et v\u00e4hemalt p\u00f5hikoolis on just hinded v\u00e4hemalt osa laste jaoks need selged, lihtsad ja olulised m\u00f5\u00f5dikud, mis toetavad j\u00e4rjepideva \u00f5piharjumuse teket ning hoiavad neid k\u00fcpsema suhtumise tekkimiseni (\u00f5ppida selleks, et asjadest aru saada) \u00f5igel teel. \u00dcheselt m\u00f5istetava hindeskaala rolli pole vaja \u00fcle t\u00e4htsustada, kuid seda ei tasuks ka alahinnata.<\/p>\n
L\u00f5puks pean veel midagi tunnistama. Mullegi oli t\u00fc\u00fctu ja v\u00f5rdlemisi kasutu lugeda neid \u00f5ppeveerandi ja -aasta l\u00f5pus saadud pikki s\u00f5nalisi kirjeldusi, mida mu laps natuke paremini ja mida enam-v\u00e4hem oskab. Mindki oleks hoopis rohkem aidanud l\u00fchike, selge m\u00e4\u00e4ratlus, kui palju l\u00e4bitust ta omandanud on, olgu selleks siis number t\u00e4ht v\u00f5i s\u00f5na. Midagi, mis annab \u00fclevaatliku pildi, kas seis on hea, v\u00e4ga hea v\u00f5i k\u00e4ib kah. Et selle p\u00f5hjal otsustada, kas ja kui, siis milles laps kooliasjades minu tuge vajab. Tean, et minusuguseid on vanemate seas palju.<\/p>\n
Eelnev ei t\u00e4henda, nagu ma ei v\u00e4\u00e4rtustaks teadlaste t\u00f6\u00f6d v\u00f5i teadusuuringutes leitut, millele konkreetsel juhul apelleeritakse. Lihtsalt kui isiklik kogemus r\u00e4\u00e4gib teist keelt, tundub vale see maha vaikida, sest praeguste valikute m\u00f5jud hariduses on v\u00e4ga kaugeleulatuvate tagaj\u00e4rgedega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcheselt m\u00f5istetava hindeskaala rolli pole vaja \u00fcle t\u00e4htsustada, kuid seda ei tasuks ka alahinnata, kirjutab Katri Smitt. Kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":125525,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,22993,10902,57743,4057,28,29,19,7660,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-125524","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-hindamine","tag-hinded","tag-katri-smitt","tag-koolid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opilased","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116204903034295733","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125524","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=125524"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125524\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/125525"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=125524"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=125524"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=125524"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}