The Telegraph m\u00e4rgib<\/a>, et ligi 40 aastat hiljem n\u00e4ib see m\u00f6\u00f6daminnes \u00f6eldud lause viitavat sellele, et Trump m\u00f5istis maailma asju paremini, kui talle sageli omistatakse.<\/p>\nK\u00f5nealune saar on viljatu lubjakivipaljand P\u00e4rsia lahes, Iraani rannikust 25 kilomeetri kaugusel. V\u00e4ikesel saarel asub riigi peamine naftaekspordi terminal, kus laaditakse tankeritele 94 protsenti v\u00e4lismaale m\u00fc\u00fcdavast toornaftast, mis suundub peamiselt Hiinasse.<\/p>\n
Seni on saar j\u00e4\u00e4nud USA ja Iisraeli r\u00fcnnakus puutumata, kuigi pommitamise k\u00e4igus on purustatud s\u00f5jav\u00e4ebaase, uputatud Iraani s\u00f5jalaevu, tapetud ajatolla Ali Khamenei ja h\u00e4vitatud k\u00fctusehoidlaid.\u00a0<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd aga levivad oletused, et operatsiooni “Eepiline Raev” keskne eesm\u00e4rk on h\u00f5ivata saar tervena. Saare h\u00f5ivamine katkestaks Iraani naftaekspordi ja seel\u00e4bi v\u00f5imekuse rahastada oma julgeolekuj\u00f5ude.<\/p>\n
Saare h\u00f5ivamine annaks Trumpile survehoova, ilma et ta peaks saatma USA maav\u00e4gesid Iraani mandriosale. Kuigi Iraani vaimulikud juhid v\u00f5iksid j\u00e4\u00e4da v\u00f5imule, kahaneks nende tegutsemisruum drastiliselt, kuna naftaeksport moodustab ligi 40 protsenti riigieelarvest.<\/p>\n
“Soovime, et Iraani tohutud naftavarud ei oleks enam terroristide k\u00e4es,” \u00fctles Valge Maja n\u00f5unik Jarrod Agen n\u00e4dalavahetusel antud intervjuus kanalile Fox Business, vihjates, et Khargi saar on r\u00fcndeoperatsiooni \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid.<\/p>\n
Agen on Trumpi m\u00f5ttemaailmaga h\u00e4sti kursis. Ta on riikliku energias\u00f5ltumatuse n\u00f5ukogu tegevjuht \u2013 selle organi l\u00f5i president eelmisel aastal, et tagada USA energiajulgeoleku eesm\u00e4rkide j\u00f5uline elluviimine.<\/p>\n
Saare h\u00f5ivamine l\u00f5ikaks l\u00e4bi Iraani nafta tuiksoone<\/p>\n
USA ja Iisraeli pommitamiskampaania vahetu m\u00f5ju on olnud globaalne energiahindade t\u00f5us, mille tingis Hormuzi v\u00e4ina sulgemine Iraani poolt. Selle kaudu liigub viiendik kogu maailma naftast ja vedelgaasist.\u00a0<\/p>\n
Lisaks sellele, et Khargi saare enda k\u00e4es hoidmine v\u00f5imaldaks mullasid distantsilt survestada, annaks see USA-le kontrolli maailma suurima mereteel asuva energiakoridori \u00fcle, tagades pikaajaliselt suurema stabiilsuse.<\/p>\n
“Saare h\u00f5ivamine l\u00f5ikaks l\u00e4bi Iraani nafta tuiksoone, mis on re\u017eiimi jaoks elut\u00e4htis,” s\u00f5nas Petras Katinas, m\u00f5ttekoja Royal United Services Institute\u00a0(RUSI) teadur.\u00a0<\/p>\n
“Kuna laevaliiklus l\u00e4bi Hormuzi v\u00e4ina on praegu peatunud, ei saa nad niikuinii naftat m\u00fc\u00fca, kuid tulevikku vaadates annaks saare kontrollimine USA-le l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel tugeva positsiooni, s\u00f5ltumata sellest, milline re\u017eiim p\u00e4rast s\u00f5jalise operatsiooni l\u00f5ppu v\u00f5imul on,” lisas Katinas.<\/p>\n
Ka praegu n\u00e4ib terminal olevat t\u00f6\u00f6korras, sest viimastel p\u00e4evadel on seal m\u00e4rgatud tankereid, t\u00e4heldas The Telegraph.<\/p>\n
Kuigi m\u00f5ned Iisraeli poliitikud, sealhulgas opositsioonijuht Yair Lapid, on soovitanud re\u017eiimi kukutamise eesm\u00e4rgil terminali t\u00e4ielikult h\u00e4vitada, peataks selle h\u00e4vitamine Iraani ekspordiv\u00f5imekuse aastateks ja tooks kaasa katastroofilised tagaj\u00e4rjed maailmaturu hindadele.<\/p>\n
Saare \u00fcle kontrolli omades saaks aga Trump sundida praegust re\u017eiimi j\u00e4releandmistele v\u00f5i soovi korral p\u00f5hjustada selle t\u00e4ieliku kokkuvarisemise. Viimasel juhul peaks iga uus valitsus j\u00e4rgima Washingtoni suuniseid, kui soovib taastada suver\u00e4\u00e4nsust naftaekspordi \u00fcle.<\/p>\n
Khargi saar on Iraani suurim vara ja n\u00f5rkus<\/p>\n
Naftaterminali ehitas 1950. aastate l\u00f5pus USA hiidettev\u00f5te Aramco \u0161ahhi valitsemisajal, kui selgus, et kaasaegsed tankerid on liiga suured, et silduda Iraani l\u00f5unaranniku madalates vetes. Selle asemel juhitakse toornafta torujuhtmete kaudu mandrilt saarele ja laaditakse sealt laevadele.\u00a0<\/p>\n
Saarel asub v\u00e4ikelinn m\u00f5ne tuhande naftat\u00f6\u00f6lisega, kuid eraldatud maapiirkonnana on see r\u00fcnnakutele v\u00e4ga haavatav \u2013 Iraagi pommitamised aastatel 1980\u20131988 h\u00e4vitasid terminali osaliselt, kuid hiljem see taastati.<\/p>\n
Trump ei ole esimene USA liider, kes peab Khargi saart Iraani Achilleuse kannaks. 1979. aasta revolutsioonile j\u00e4rgnenud pantvangikriisi ajal, kui radikaalsed tudengid v\u00f5tsid vangi 52 USA diplomaati, soovitasid toonase USA president Jimmy Carteri n\u00f5unikud samuti Khargi saare h\u00f5ivata, et j\u00e4tta re\u017eiim ilma naftatuludest.\u00a0<\/p>\n
Plaanist loobuti, kuna seda peeti liiga agressiivseks. See viis Carteri eba\u00f5nnestunud p\u00e4\u00e4steoperatsioonini, mis l\u00f5ppes eriv\u00e4gede helikopterite kokkup\u00f5rkega liivatormis.<\/p>\n
Kuna Trump peab Carterit t\u00fc\u00fcpiliseks n\u00f5rga tahtega ebakompetentseks juhiks, soovib ta seekord v\u00e4listada igasuguse v\u00f5imaluse, et ettev\u00f5tmine eba\u00f5nnestub.\u00a0<\/p>\n
Khargi saar on seotud ka teise USA jaoks alandava seigaga 2016. aastast, mil 10 USA merejalav\u00e4elast peeti kinni saare l\u00e4hedal Iraani vetesse sattumise t\u00f5ttu ja neid n\u00e4idati Iraani riigitelevisioonis.<\/p>\n
Iraani revolutsiooniline kaardiv\u00e4gi (IRGC) kavatses hiljem p\u00fcstitada saarele vangistatud merejalav\u00e4elaste kuju, et s\u00fcndmust meenutada. Trump kritiseeris toona teravalt toonast president Barack Obamat kinni pidamise lubamise eest, \u00f6eldes, et Iraan n\u00e4itab \u00fcles “austuse puudumist”.<\/p>\n
S\u00f5jalised anal\u00fc\u00fctikud m\u00e4rgivad aga, et saart kaitsevad vaid vananevad \u00f5hut\u00f5rjeraketid ja ranniku\u00e4\u00e4rsed laevat\u00f5rjeraketid, millest USA ja Iisraeli \u00fchisoperatsioon suudaks kergelt jagu saada.\u00a0<\/p>\n
Iraani merev\u00e4gi on USA ametnike s\u00f5nul juba praegu oluliselt n\u00f5rgestatud \u2013 operatsiooni algusest on h\u00e4vitatud v\u00e4hemalt 30 alust.<\/p>\n
Samuti oletatakse, et Washington v\u00f5ib olla \u00f5hutanud teateid kurdi m\u00e4ssuliste \u00fclest\u00f5usust L\u00e4\u00e4ne-Iraanis, et meelitada Iraani julgeolekuj\u00f5ud l\u00f5unarannikult eemale.\u00a0<\/p>\n
Kuna Khargi saart eraldab mandrist 25 kilomeetrit merd, on Iraani maav\u00e4gede v\u00f5imekus saare kaitsmisel piiratud.<\/p>\n
M\u00f5juv\u00f5im Hiina \u00fcle<\/p>\n
Kontroll saare \u00fcle annaks USA-le ka suurema m\u00f5juv\u00f5imu Hiina \u00fcle, mis on pikalt eiranud rahvusvahelisi sanktsioone ja ostab praegu \u00fcle 80 protsendi Iraani naftaekspordist.<\/p>\n
“Olukord, kus USA kontrollib P\u00e4rsia lahte, kust Hiina impordib ligi poole oma toornaftast ja kolmandiku gaasist, on Pekingi jaoks strateegiline katastroof,” m\u00e4rkis Guy Laron Jeruusalemma Heebrea \u00dclikoolist sotsiaalmeedias.<\/p>\n
Khargi h\u00f5ivamine p\u00f5hjustaks l\u00fchiajalise kaose energiaturgudel, eriti kui terminal operatsiooni k\u00e4igus kahjustada saab. On ka v\u00f5imalus, et Teheran v\u00f5ib terminali kiusu p\u00e4rast ise saboteerida, nagu tegi Saddam Hussein Kuveidi naftataristuga 1990. aastal.<\/p>\n
Kuid alternatiivina keerulisele ja ohvriterohkele re\u017eiimimuutusele v\u00f5ib m\u00f5ne ruutkilomeetrise strateegiliselt \u00fclit\u00e4htsa maa-ala h\u00f5ivamine tunduda v\u00e4gagi ahvatlev. Trumpi vaatepunktist v\u00f5ib see olla tema elu parim kinnisvaratehing, m\u00e4rgib v\u00e4ljaanne.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Juba 1988. aastal The Guardianile antud intervjuus r\u00e4\u00e4kis toona kinnisvara\u00e4rimees olnud Trump, et v\u00f5ib \u00fchel p\u00e4eval kandideerida presidendiks,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":125580,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,21,326,619,1925,57762,28,29,95,4257,19,25,57761,23,24,22,325,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-125579","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-donald-trump","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-hiina","20":"tag-iisrael","21":"tag-iraan","22":"tag-khargi-saar","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-nafta","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-soda-iraanis","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-usa","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116205154596813721","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125579","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=125579"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125579\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/125580"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=125579"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=125579"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=125579"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}