Kolm toredat inimest v\u00f5tsid vastu kutse tulla mu k\u00f6\u00f6ki vestlema: Tartu Jaan Poska G\u00fcmnaasiumi 11. klassi \u00f5pilane Teele Piibemann, Tartu Tamme G\u00fcmnaasiumi kultuurisuuna abiturient Lee Holm ja Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumi humanitaarsuuna abiturient Marta Arete Sokk. <\/p>\n
Tahtsin kuulda, millises hetkekohas nad praegu oma teatrialaste m\u00f5tete\/tahete\/nakatumistega on. Aretet tean Hugo Treffneri n\u00e4iteringist, Teelet ja Leed Jakobi M\u00e4e Teatristuudiost. L\u00e4hme siis!<\/p>\n
Ronja: Mis on teie teatrialane kogemus eri truppides ja projektides?<\/p>\n
Teele: K\u00f5ige t\u00e4htsam minu elus on kindlasti olnud Jakobi M\u00e4e Teatristuudio, kus ma viis aastat \u00f5ppisin. See on kindlasti mind n\u00e4itlejana k\u00f5ige rohkem vorminud ja \u00fcldse minu silmaringi teatris avardanud. Ma olen ka lavastamise valdkonnas k\u00e4tt proovinud. Koos Annaliisa Kiviga tegin lavastuse “Seo mind kinni, seo mind lahti.”, mis \u00fchtlasi oli meie UPT (uurimis- ja praktiline t\u00f6\u00f6 \u2013 R.T.).<\/p>\n
Meie eesm\u00e4rk oli teha midagi noortelt noortele. Sellep\u00e4rast tegime koosloome trupiga, et v\u00f5imalikult paljude noorte m\u00f5tted kokku panna ja nii ka v\u00f5imalikult paljusid noori sellega k\u00f5netada. P\u00e4riselt r\u00e4\u00e4kida teemadest, mis neid\/meid huvitavad. Tundub, et \u00f5nnestus!<\/p>\n
Lee: Minulgi on k\u00f5ige kujundavam ja olulisem olnud Jakobi M\u00e4e, kus \u00f5ppisin kaks aastat. Ja n\u00fc\u00fcd oleme (viidates Teelele ja Ronjale) vilistlasr\u00fchmas ka. Enne seda k\u00e4isin pikalt, 13 aastat Tartu laulustuudios Fa\u2013Diees. Seal tegime lastemuusikale ja muid selliseid asju, kuhu olin kaasatud. Hiljuti osalesin projektis “Ristumine peateega”, mille \u00fcks s\u00f5ber Greg V\u00e4rnomasing UPT-na lavastas. M\u00e4ngisime Tartu Uues Teatris. See oli v\u00e4ga p\u00f5nev!<\/p>\n
Arete: Ma olen kolmandat aastat Treffneri n\u00e4iteringis, mille juhendaja oli kaks aastat Anna Laura Ilves, kes v\u00e4ga \u00e4gedalt tegi seda. Me tegime k\u00f5ike \u00fchisloomena \u2013 see avas minule teistsuguse teatrivormi. Kui ma v\u00e4ga teatriv\u00f5\u00f5ralt eeldasin, et k\u00f5ik k\u00e4ib nii, et on lavastaja, kes \u00fctleb, kuidas teha, siis Anna Lauraga sain teada, kuidas saab ka teisiti, mis oli v\u00e4ga nauditav protsess.<\/p>\n
Minu nii-\u00f6elda k\u00f5ige t\u00e4htsam projekt oli Treffneri koolikeldris tehtud lavastus “L\u00e4(\u2022\u2022)hendus”. Mina ja S\u00e4de Einasto tegime seda salaja: niimoodi, et mitte keegi ei teadnud. Ja siis launch’isime selle h\u00e4sti \u00e4kitselt. See avas v\u00e4ga palju m\u00f5ttemaailma. Kust l\u00f5peb lavastamine, kust algab see, et ma olen ise laval, kuidas neid asju omavahel tasakaalustada, kuidas lavastada iseennast.<\/p>\n
Lavastus oli nulleelarvega, me lihtsalt tahtsime teha. Leppisime koolireisil Roomas mingil suvalisel t\u00e4naval kokku “Nii, me teeme lavastuse. Ja nii ongi.” Panime paika oma esimese prooviaja ja saime kokku ja olime nagu: “Okei, n\u00e4dal aega on m\u00f6\u00f6das sellest otsusest. Mis n\u00fc\u00fcd saab?”<\/p>\n
Ronja: Mis tunne teil inimesena laval olla on? M\u00f5ni m\u00e4rks\u00f5na?<\/p>\n
Teele: Fookus. Fookus nii publikult suunatud mulle kui ka fookus minult lavapartneritele. See, et mina \u00fcritan oma fookust hoida publikust eemal.<\/p>\n
Arete: Mina isiklikult ei n\u00e4e (naerab). Mul on tunne, et ma olen pime laval.<\/p>\n
Lee: Nagu inimesena on ikka see, et mind vaadatakse. Mitte see, et mind imetletakse, sest ma teen nii head t\u00f6\u00f6d v\u00f5i midagi, aga lihtsalt, et mind vaadatakse. Ja v\u00f5ib-olla mingi…<\/p>\n
Ronja: …sind pannakse t\u00e4hele…<\/p>\n
Lee: \u2026mingi k\u00f5rgendatud olek ka ja see, et ma olen n\u00e4htav.<\/p>\n
Arete: Ma ei tea, mul on ikkagi pime tunne.<\/p>\n
Teele: Ma saan v\u00e4ga h\u00e4sti aru sellest, sa kind of t\u00f5ukud mingisse pimedusse, siis kind of black out’id, siis k\u00f5ik on l\u00e4bi ja siis j\u00f5uab k\u00e4tte p\u00e4rast.<\/p>\n
Arete: See ka, et ma kunagi ei n\u00e4e otseselt publikut. Mul on tunne, et mu aju lihtsalt blokeerib \u00e4ra. Kui ma l\u00e4hen lavale, siis ma ei n\u00e4e mitte midagi. Ma lihtsalt ei n\u00e4e mitte midagi.<\/p>\n
Ronja: Ma m\u00f5tlesin ka, et kuna me oleme siin sellised “amat\u00f6\u00f6rtegijad” (Teele turtsatab naerma), siis peale etendust on tihti see, et sa\u2026 Teele, kas sa tundsid ennast puudutatuna?<\/p>\n
Teele: Ei, ma ei ole haavunud. Mul on vist lihtsalt tunne, et kui inimene teeb teatrit ja on laval, siis ta on n\u00e4itleja. Ja kui inimene teeb lavastusi ja isegi kui ta ei ole seda veel \u00f5ppinud, aga ta teeb seda kirglikult, siis ta on lavastaja. Inimene, kes teeb kunsti, on kunstnik. Ei pea kogu aeg \u00fctlema noor lavastaja, noor n\u00e4itleja.<\/p>\n
Ronja: Ma tunnen, et meil on rohkem seda, et kui etendus saab l\u00e4bi, siis pooled inimesed j\u00e4\u00e4vad veel saali asjaosalistega kohtuma ja muljetama. Sa just sooritasid midagi laval ja peale seda peaksid k\u00f5iki tervitama minema. Kas te v\u00f5tate endale mingi hetke? Kuidas te r\u00e4\u00e4gite loomulikult p\u00e4rast seda inimestega? Kas see on lihtne?<\/p>\n
Lee: Kui meil oli just see “Ristumine peateega”, siis p\u00e4rast etendust me teadsime, et s\u00f5brad j\u00e4\u00e4vad saali ootama. Kohe, kui me l\u00e4ksime lavalt maha, olid k\u00f5ik nagu “l\u00e4hme r\u00e4\u00e4gime, l\u00e4hme r\u00e4\u00e4gime” ja ma olin mingi “oot-oot-oot, ma ei tea, kas ma tahan”. Muidugi ma tahan oma s\u00f5pradele “t\u0161au” \u00f6elda, aga mul oli tunne, et see on liiga ruttu.<\/p>\n
Aga on ka teistsuguseid kordi. N\u00e4iteks Jakobi M\u00e4e “Veidras orkestris” ma m\u00e4ngisin pimedat. Ja p\u00e4rast etendust tuli \u00fcks poiss minu juurde ja k\u00fcsis: “Kui sa m\u00e4ngisid pimedat, kas sa tegid oma silmadega midagi v\u00f5i kas sa panid sinna midagi?” Ma vastasin: “ei, ma ei pannud sinna midagi”. Ja siis ta \u00fctles: “Sest see oli v\u00e4ga-v\u00e4ga usutav!” Ma olin nagu “aa, ait\u00e4h sulle!”. Aga siis ta \u00fctles: “Sest mu vanavanaema oli pime.”<\/p>\n
See p\u00e4riselt tekitas mingi tunde mu kehas. Poiss \u00fctles, et ma kuidagi nii tugevalt meenutasin talle, kuidas tema vanavanaema p\u00e4riselt oli. See kompliment j\u00e4\u00e4b v\u00e4ga kauaks mulle meelde, sest see oli mingi kaaluga. Ta p\u00e4riselt tundis, et peab seda mulle \u00fctlema.<\/p>\n
Arete: Ma purskan kohe k\u00f5ikidest asjadest r\u00e4\u00e4kima, mis ma m\u00f5tlesin. “Ei, see oli nii ja see oli naa ja see oli \u2026 ja see on \u2026” Ma vihkan seda enda puhul, et kohe p\u00e4rast mingit sooritust \u00fctlen k\u00f5ik v\u00e4lja. Tegelikult see ei ole \u00fcldse hea, aga jah, nii lihtsalt juhtub.<\/p>\n
Teele: Ma t\u00e4iega tahaks niimoodi ka m\u00e4ngida, et ongi p\u00e4ris lavatagune v\u00f5i noh, et ei tulda trupiga kobaras p\u00e4rast etendust uuesti lavale. Ma arvan, et mulle tegelikult meeldiks see k\u00f5ige rohkem n\u00e4itlejana, sest siis ma j\u00f5uan ise protsessida. See annab publikule ka oma ruumi: ma p\u00e4riselt n\u00fc\u00fcd n\u00e4gin seda ja j\u00e4tan selle enda sisse.<\/p>\n
Lee: Jah, et ma saan enne m\u00f5elda selle \u00fcle, kui ma pean \u00fctlema midagi.<\/p>\n
Teele: Just. Sest hiljem on nii, et sa oled midagi v\u00e4lja \u00f6elnud ja siis see on kuidagi pooleldi sinust v\u00e4ljas, pooleldi sinu sees. Ja siis ei saa enam mingit pilti kokku panna. V\u00e4hemalt mul endal on olnud see kogemus, kui kohe p\u00e4rast millegi vaatamist tagasisidestada. Ma tegelikult ei saa korralikult protsessi ise l\u00e4bida, sest mul on kohe vaja v\u00e4ljendada oma arvamust.<\/p>\n
Arete: Mina ja S\u00e4de Einasto k\u00e4isime \u00fchel festivalil Treffneri n\u00e4iteringi juhendajatena. Me teadsime, mis \u017e\u00fcriile meeldib, mis mitte, sest \u017e\u00fcriid on nii ettearvatavad. Seal \u00f5htul oli selline tagasisidering, kus \u017e\u00fcrii istub laua taga ja k\u00f5ik juhendajad on ka seal. Nad r\u00e4\u00e4givad, mida nad tahtsid n\u00e4ha ja mida nad ei n\u00e4inud.<\/p>\n
Lee: Jaa-jaa-jaa.<\/p>\n
Arete: Aga mitte sellest, mida nad n\u00e4gid ning mida nad sellest arvasid, vaid nad on mingi “te olite liiga sellised, teil ei olnud piisavalt seda”. Aga sa ei l\u00e4he ju festivalile juhendiga, kuidas lavastust teha.<\/p>\n
Lee: Ma olin umbes \u00fcheksa-aastane, kui me k\u00e4isime sellesama Fa\u2013Dieesiga kooliteatrite festivalil ja siis tuli tagasisidering. Essa asi, mis keegi \u00fcldse \u00fctles, oli “no tegelikult te ei oska loomi m\u00e4ngida”. Meil oli mingi kasside lavastus. Me olime mingi: “no, me oleme \u00fcheksa-aastased, aga ait\u00e4h sulle”.<\/p>\n
Arete: Meil keegi ei teadnud, et mina ja S\u00e4de oleme juhendajad. Vist arvati, et me oleme kellegi \u00f5pilased, kes tulid kaasa. Me saime tagasisidet peaaegu viimastena ja enne meid terve selle tagasisideringi v\u00e4ltel toodi meie t\u00fcki p\u00f5hjal n\u00e4iteid, kuidas mitte teha: “noh, et n\u00e4iteks selle trupi puhul oli see asi, teil oli suht sama, aga neil oli veel halvem” v\u00f5i et “nad ei tabanud seda \u00e4ra v\u00f5i kasutasid seda halvasti”.<\/p>\n
See hetk, kui \u00f6eldi, et Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumi n\u00e4iteringi juhendajad, S\u00e4de Einasto ja mina, siis me olime seal laua taga nagu “jaa, tere”. Veidi hiljem \u00fcks naine \u00fctles: “Nojah, et ma tean, et ma alguses \u00fctlesin halvasti selle tekstivaliku kohta, aga samas ma saan aru, et te olete noored: te v\u00f5tategi selle, mis teile meeldib ja mis teid k\u00f5netab.”<\/p>\n
Lee: Tore, et noored teevad!<\/p>\n
Arete: Aga see on v\u00e4ga vajalik, et anda ausat tagasisidet noortele, mitte ilustada, sest muidu see asi ei liigu ja me ei saa p\u00e4riselt teada, mida inimesed arvasid. See loob mingeid illusioone, mida me ei oska t\u00e4ita, sest need ei ole p\u00e4ris. Minu arust tagasisidet kardetakse anda, sest arvatakse, et noorte unistused n\u00fc\u00fcd purunevad.<\/p>\n
Aga see pole \u00fcldse nii. It’s not that deep. Tegijad saavad \u00fclih\u00e4sti aru oma t\u00f6\u00f6 n\u00f5rkustest ja tugevustest, kui nad on p\u00e4riselt selle l\u00e4bi m\u00f5testanud. Mitte keegi ei oleks saanud \u00f6elda meile midagi, mida me juba ei teaks tegelikult.<\/p>\n
Teele: Lavastusega “Seo mind kinni, seo mind lahti.” oli ka t\u00e4pselt sama. Me ise teadsime v\u00e4ga h\u00e4sti potentsiaalseid murekohti, mis v\u00f5ivad inimesi segadusse ajada. Kui vahel tagasiside kattus nende murekohtadega, oli h\u00e4sti. J\u00e4relikult me ise n\u00e4eme ka, kus me areneda saame.<\/p>\n
Arete: Tagasiside ei \u00fctle ju meie kui isiksuste kohta, vaid see \u00fctleb selle t\u00f6\u00f6 kohta, mida oleme teinud. Ka vaataja kohta \u00fctleb v\u00e4ga palju tegelikult.<\/p>\n
Ronja: Kuidas te tunnete, kas teil on v\u00f5imalust?<\/p>\n
Teele: Ma tunnen, et mul on v\u00e4ga isiklik initsiatiiv ja tahe ja \u2013 kui ma julgen \u00f6elda \u2013 potentsiaal, aga ma tean, et meil Eestis on suhtumine n\u00e4itlemisse selline, et sa pead ikkagi olema \u00f5ppinud, et sellega elukutseliselt tegeleda. Ma tean, et konkurents koolidesse on nii suur ja see, mille alusel \u00f5pilasi sisse v\u00f5etakse on m\u00fcstiline.<\/p>\n
Mul on niisugune tunne, et see v\u00f5imalus on \u00fcsna v\u00e4ike, et ma saan tegeleda sellega, millega ma tahan tegeleda, sest sinu panus ja see, kui palju sa \u00f5pid n\u00e4itlemist eelnevalt \u2013 miski ei garanteeri, kas sa saad kooli sisse. Aga jah, ma tean, et ma igal juhul tahan sellega edasi tegeleda, 100 protsenti.<\/p>\n
Lee: Mul on seesama ja adun ka, kui v\u00e4ike v\u00f5imalus mul on saada kooli \u00f5ppima. Aga lihtsalt minu probleem on see, et mind ei huvita niimoodi s\u00fcvitsi miski muu. Seega see toob tegelikult tohutu hirmu kaasa. Lihtsalt selle ees, et ma ei saa tulevikus teha midagi, mis mulle p\u00e4riselt meeldib.<\/p>\n
Arete: Ma sain mingi hetk aru, et ma ei taha tegeleda n\u00e4itlemisega. Kui n\u00e4iteks \u00fctlen kellelegi, “aa, mulle meeldib teater, ma olen huvitatud sellest, mul on mingid asjad, mis ma olen teinud”, siis nad \u00fctlevad, et “aa, sa tahad saada N\u00c4ITLEJAKS”, aga no tegelikult teatris on v\u00e4ga palju muid t\u00f6id, mida saab teha ja mis on v\u00e4ga huvitavad.<\/p>\n
Ma praegu olen kooli l\u00f5petamas, mist\u00f5ttu, mul on enda peas mingid teed v\u00e4lja m\u00f5eldud. Mul on tunne, et \u00fcksk\u00f5ik, mis valikut m\u00f6\u00f6da ma saan minema hakata, k\u00fcll see teater k\u00e4ib kaasas sellega. Ma arvan, et inimesed, keda p\u00e4riselt mingi teema k\u00f5netab, siis see leiab neid (taas) \u00fcles.<\/p>\n
Ronja: Mida teatriga tegelemine teie igap\u00e4evaelule juurde annab?<\/p>\n
Lee: Mul on tunne, et ma olen lihtsalt nii palju empaatilisem inimene ja palju t\u00e4helepanelikum teiste suhtes. Ma n\u00e4en maailma ja inimesi palju v\u00e4hem mustvalgena kui kunagi. Kui keegi teeb midagi, mis on mulle vastukarva, mida ma ei pea \u00f5igeks, siis ma ei tee enam seda, et ma tembeldan ta halvaks inimeseks, v\u00f5i “ah, tema k\u00e4itubki halvasti” v\u00f5i “ta ongi halb”.<\/p>\n
Vaid et isegi automaatselt proovin anal\u00fc\u00fcsida ja m\u00f5ista:. miks mingid asjad on nii, nagu nad on. Mitte, et nii need lihtsalt on ja k\u00f5ik see on halb. Jah, ei n\u00e4e mustvalgelt enam asju, mis on \u00fclihea, sest noored n\u00e4evad tihti asju mustvalgena.<\/p>\n
Ronja: Ka T\u00e4iskasvanud.<\/p>\n
Lee: Jaa, absoluutselt. Lihtsalt sellep\u00e4rast, et ei ole v\u00f5ib-olla mingeid vaatevinkleid ja kokkupuuteid nii palju.<\/p>\n
Teele: Jah, ma olen n\u00f5us sellega, et just see n\u00e4itlemise pool annab t\u00f5esti s\u00fcgavamat empaatilist taju. See, et sa lood neid rolle, anal\u00fc\u00fcsid inimesi, nende m\u00f5ttemustreid ja lugusid, miks inimesed k\u00e4ituvad nii, nagu nad k\u00e4ituvad. Seda saab igap\u00e4evaelus ka palju rakendada. Ja v\u00f5ib-olla just sellest teatri vaataja vaatepunktist \u2013 seoste loomine ja see, et teater saab sulle iseennast ja sinu elu peegeldada.<\/p>\n
Isegi kui selle lavastuse teema on midagi t\u00e4iesti muud, n\u00e4iteks lavastuse “Tapty 1985. Laskumine orgu” puhul. Sa saad samaaegselt teada mingite ajaloos\u00fcndmuste kohta ja ka kuidagi emotsionaalselt targemaks, sest see peegeldab sulle mingeid asju sinu enda kohta. Kunagi keegi \u00fctles, et teater on selline: sa maksad ruumirenti, et viibida ruumis ja siis see ruum teeb sinuga mingeid asju, paneb sind tundma mingeid asju.<\/p>\n
P\u00e4rast seda ma ei vaata teatrit enam samamoodi. Teatrietendustele sa saad usaldada oma tunded ja siis need saavad lahendada midagi sinu juures \u2013 see on natukene nagu teraapia. Et see on ilmselt teatri roll. Saad endast paremini aru, saad maailmast paremini aru, saad teistest paremini aru. Veel on v\u00e4ga t\u00e4htsad sellised \u00e0 la koosloomelised projektid, mis kajastavad t\u00e4nap\u00e4eva noorte m\u00f5tteid. Ja kui seda tehakse p\u00e4riselt h\u00e4sti ja autentselt, siis neid vaadates sa saad aru, et me k\u00f5ik tegeleme oma eludes sarnaste asjadega, me ei ole \u00fcksi.<\/p>\n
Lee: Toob kokku.<\/p>\n
Ronja: Kas teater l\u00f5puks paneb ka teistmoodi p\u00e4riselt tegutsema? V\u00f5i see, et ma tunnen ennast mingites olukordades \u00e4ra, aga kas ma tegelikult oma p\u00e4riselus muudan midagi?<\/p>\n
Teele: Jah, mina tunnen, et mina v\u00f5tan alati asju kaasa.<\/p>\n
Ronja: Aga ka tegudesse, mitte lihtsalt kaasa?<\/p>\n
Teele: Jah, kindlasti. Kui lavastus suudab mind niimoodi puudutada, siis k\u00fcll. Vahel ma tulen midagi vaatamast ja mu elu ei ole mitu p\u00e4eva sama.<\/p>\n
Arete: Minule on ka olulised empaatia pool ja samastumine. Aga minu jaoks lavastused t\u00f6\u00f6tavad visuaalidena. Minu jaoks neid tundeid ja asju annavad edasi rohkem visuaalid, mis luuakse heli, valguse ja kompositsiooniga lavale. Ja kuidas see minu igap\u00e4eva kandub on nii, et ma panen palju rohkem t\u00e4hele tavalisi hetki, sest need hetked, mida mina n\u00e4en tavaelus, samastuvad sellega, mis on teinekord laval.<\/p>\n
Ma k\u00e4in ringi palju avatumate silmadega, n\u00e4en neid pisikesi naeratusi, mis on t\u00e4iesti suvalistel inimestel vestluses v\u00f5i j\u00e4\u00e4n vaatama mingit kohta, lihtsalt sellep\u00e4rast, et see on kuidagi n-\u00f6 raamitud.<\/p>\n
Ronja: Jaa, mingid vestlused on sellised, mis tunduvad, nagu v\u00f5iksid olla stsenaariumis kuskil. Siis ma m\u00f5tlen, et “vau, kes on selline, kes suudaks kirjutada midagi sellist”.<\/p>\n
Teele: Teater lisab ka lihtsalt meelelahutust igap\u00e4evaellu. Mulle v\u00e4ga meeldib asju vaadata mingi kerguse p\u00e4rast: kui on lihtsalt visuaalselt ilus, mul on l\u00f5bus ja ma saan naerda. Kui ma l\u00e4hen vaatama mingit kom\u00f6\u00f6diat, siis ma tean, et n\u00fc\u00fcd mul hakkab puhkus. Ma l\u00e4hen, naeran ja viibin selles hetkes, seal kohapeal. See on nii hea tunne.<\/p>\n
Arete: Minu arust \u00fcks lavastus, mis t\u00e4iega m\u00e4ngis minu meeltega, oli Teater Nuutrumi “Paradiis”. Lugu oli \u00d5nnepalu “Paradiis”, lava keskel oli ainult \u00fcks liivakast, mida nad riisusid. Nad r\u00e4\u00e4kisid, lihtsalt kahekesi, kaks tundi. \u00dcleval oli k\u00f5verpeegel. Visuaal oli nii minimalistlik. Aga see heli, mille autor oli Veiko Tubin, pani pildi kokku. Sellised kogemused, mis on h\u00e4sti terviklikud, need m\u00f5jutavad ka.<\/p>\n
Ronja: Kas noorte tahet v\u00f5etakse t\u00f5siselt? Palju \u00f6eldakse, et see elukutse on v\u00e4ga raske, mida see ka on, aga kui varem on inimesed hakkama saanud, siis saame meie ju ka?<\/p>\n
Teele: Kuidagi m\u00f5eldakse noortest kui inimestest, kes ei ole valmis rasketeks asjadeks ja tahavad teha asju, sest neile tundub see k\u00f5ik lihtsalt jube \u00e4ge. Et me ei saa reaalsusest aru v\u00f5i et me ei ela reaalsuses. Aga me ju elame reaalsuses?! V\u00f5i v\u00e4hemalt on mul v\u00e4gagi tunne, et me saame aru k\u00f5igest, mis sellega kaasa tuleb. V\u00f5ib-olla on meis lihtsalt rohkem optimismi ja elur\u00f5\u00f5mu kui m\u00f5nes.<\/p>\n
Lee: Ma k\u00e4isin koos paari \u00f5pilasega oma p\u00f5hikooli \u00f5petajal k\u00fclas. K\u00fcsiti, et mida tahame edasi \u00f5ppima minna \u2013 ma r\u00e4\u00e4kisin, et proovin teatrikooli. Hiljem \u00fctles \u00f5petaja kokkuv\u00f5tva lausena: “Mikust saab siis poliitik. Lee l\u00e4heb Lavakasse, on lihtsalt ilus.” Seda oli veits karm kuulda.<\/p>\n
Teele: Ma olen ka kuulnud oma tuttavate hulgast, kes tahavad n\u00e4itlemist \u00f5ppima minna, et neilt alati k\u00fcsitakse kohe “aga mis su plaan B-d on, kas sa oled ikka kindel?”<\/p>\n
Arete: Jaa, pelgalt k\u00f5rgkooli m\u00f5nele loomingulisele erialale sisse saada on v\u00e4ga keeruline ja see on v\u00e4ga loogiline, Eestis ongi v\u00e4ga v\u00e4ike maastik. Aga miks me alav\u00e4\u00e4rtustame inimesi, kellel on p\u00e4riselt unistus? Ja kes on avalikult n\u00f5us seda v\u00e4lja \u00fctlema.<\/p>\n
Lee: Jaa, see on reaalselt t\u00f6\u00f6. See on reaalselt t\u00f6\u00f6. See. On. Reaalselt. T\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Teele: Hashtag v\u00f5tame teatrit ja n\u00e4itlemist t\u00f5siselt, t\u00e4nks.<\/p>\n
*<\/p>\n
Tekst on valminud aktsioonide sarja “Noore vaataja teatri kuu” raames. N\u00f5uandjad-toimetajad Oliver Issak ja\u00a0Eleriin\u00a0Miilman.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolm toredat inimest v\u00f5tsid vastu kutse tulla mu k\u00f6\u00f6ki vestlema: Tartu Jaan Poska G\u00fcmnaasiumi 11. klassi \u00f5pilane Teele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":125667,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,57789,57790,140,56596,57788],"class_list":["post-125666","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-lee-holm","tag-marta-arete-sokk","tag-meelelahutus","tag-noorelt-teatrisse","tag-teele-piibemann"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116205630481279376","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125666","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=125666"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125666\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/125667"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=125666"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=125666"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=125666"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}