{"id":125772,"date":"2026-03-10T18:00:26","date_gmt":"2026-03-10T18:00:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/125772\/"},"modified":"2026-03-10T18:00:26","modified_gmt":"2026-03-10T18:00:26","slug":"marju-lauristin-eesti-kultuuri-kitsaskoht-on-keskealine-mees-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/125772\/","title":{"rendered":"Marju Lauristin: eesti kultuuri kitsaskoht on keskealine mees | kultuur"},"content":{"rendered":"

Marju Lauristin oli ka esimese lugejauuringu juures, mis viidi l\u00e4bi juba 1978. aastal, kui ta t\u00f6\u00f6tas toonases Tartu \u00fclikooli ajakirjandusosakonnas (n\u00fc\u00fcd \u00fchiskonnateaduste instituut). Lugejauuring valmis siis Tammsaare sajandaks s\u00fcnnip\u00e4evaks.<\/p>\n

“Oli ka v\u00e4ga tore t\u00e4htaeg. See oli koos rahvusraamatukoguga, mis kandis siis nime Kreutzwaldi nimeline riiklik raamatukogu. Ka viimane uuring valmis koos rahvusraamatukogu ja meie instituudiga, ja kirjandusmuuseum on ka veel kambas. Muidugi suur t\u00e4nu Kantar Emorile, kes selle k\u00fcsitluse tegi. Meie praeguse instituudi v\u00f5i siis toonase ajakirjanduskateedri poolt on neid uuringuid tehtud n\u00fc\u00fcd juba peaaegu et 50 aastat,” r\u00e4\u00e4kis Lauristin.<\/p>\n

Kui varemalt on lugejauuring kajastanud nii eesti kui ka vene keeles lugejaid, siis t\u00e4navune uurib vaid eestlaste lugemist, sest on p\u00fchendatud eestikeelse raamatu s\u00fcnnip\u00e4evale. Kusjuures oli sama ka esimese lugejauuringuga, millele pakkus kirjastuskomitee poolt rahalist tuge komitee toonane juht Lembit Kaik, kes uuringut vajalikuks pidas.<\/p>\n

“See esimene uuring oli ka v\u00e4ga palju sellest, mida eestlane loeb, sest Tammsaare oli ka ikkagi siis eestlastele tuntud kirjanik. Hakkasime sellest pihta, et k\u00fcsisime, miks inimesed loevad, mida nad sealt ootavad. P\u00e4ris huvitav oli, mida siis raamatult oodati, n\u00e4iteks kuidas head raamatut defineeriti. M\u00e4letan, et \u00fcks v\u00e4ga tugev asi, mis v\u00e4lja tuli, oli see, et on hea, kui nutta saab. Aga ka selles uuringus juba hakkasid tekkima mingid \u00fcldisemad ideed,” meenutas Lauristin.<\/p>\n

Marju Lauristin Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“Siis ju teatavasti raamat oli v\u00e4ga populaarne, raamatupoe ukse taga olid poolest \u00f6\u00f6st pikad sabad, n\u00e4iteks kui Runneli kogu tuli m\u00fc\u00fcki. Aga teisalt ka siis, kui oli mingisugune v\u00e4ga populaarne sari ja nii edasi. Siis taheti teada, et mis siis selle raamatuga edasi saab ja miks \u00fchtesid ostetakse, teisi mitte,” \u00fctles Lauristin.<\/p>\n

Esimese lugejauuringu tarbeks viidi l\u00e4bi kaks suurt k\u00fcsitlust. Uuringu suund oli m\u00f5nes m\u00f5ttes sarnane praegusega. “Me ei vaata mitte lihtsalt, et kes loeb, vaid vaatame ka seda, mis tema \u00fcmber on, mis selle raamatu \u00fcmber on, mis rolli see raamat tema elus t\u00e4idab, mis elu ta \u00fcldse elab, mis elulaad tal on, k\u00f5ike seda. Aga teiselt poolt me vaatasime ka v\u00e4ga konkreetselt, millised need raamatud on, mis kirjanikke, mis autoreid, mis \u017eanre loeti ja nii edasi.”<\/p>\n

“Tollel ajal oli v\u00e4ga iseloomulik see, et \u00fchiskond oli v\u00e4ga hierarhiline, olidki tipud ja siis rahvas allpool, aga see raamaturahvas, see vundament oli v\u00e4ga tugev. Seal all oli ents\u00fcklopeedia kindlasti, muidugi olid seal k\u00f5ik Kreutzwaldid ja Liivid ja nii edasi. Jaan Kross oli k\u00f5vasti seal p\u00f5hjas ja see t\u00e4hendas seda, et seda olid ikkagi lugenud peaaegu k\u00f5ik,” lausus Lauristin ja t\u00f5i v\u00e4lja, et n\u00e4iteks Eesti Ents\u00fcklopeedia tiraa\u017e oli 200 000 ja ka romaane ilmus mitmek\u00fcmnetes tuhandetes.<\/p>\n

“Ma m\u00e4letan, et kui hakkasid ilmuma Gustav Suitsu kogumikud, oli neid j\u00e4lle k\u00fcmned tuhanded. Eesti luuletajate luulekogusid ilmus ka tuhandeid v\u00e4hemalt, kui mitte rohkem. See oli v\u00e4ga tugev p\u00f5hi ja all oli ents\u00fcklopeediline p\u00f5hi. Me tegime sellise mudeli, et on need raamatud, mis k\u00f5iki \u00fchendavad ja siis edasi tuleb j\u00e4rgmine kiht, mis korjab inimesed niisugustesse suurematesse r\u00fchmadesse, kellel on teatud erinevused selles, mida nad eelistavad. Kes eelistab ilukirjandust, kes tarbekirjandust, kes klassikuid, kes moodsaid. K\u00f5ige l\u00f5pus on erinevad harud, kus on v\u00e4iksemad lugejaskonnad: mingid gurmaanid, eri huvidega,” kirjeldas sotsiaalteadlane.<\/p>\n

Marju Lauristin ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Edasi k\u00e4sitlesid uuringu koostajad konkreetseid kirjanikke ja lugejate muid huvisid ning erialasid. “Tol ajal oli nii, et nende 400 000 kuni 500 000 inimese puhul, kes m\u00f5ne tiraa\u017ei v\u00e4lja ostis, ei olnud haridustasemes ja muudes niisugustes asjades v\u00e4ga suurt vahet. T\u00f5esti v\u00f5iks \u00f6elda, et Eesti rahvas selles n\u00f5ukogude ajas puges peitu s\u00fcsteemi eest. Tegi raamatukaane lahti nagu ukse oma maailma, j\u00e4ttis k\u00f5ik selle seljataha ning t\u00f5esti elas raamatus. Palju sellest raamatuilmas oli ka selline, mille kaudu sai tegelikku ilma isegi arvustada,” s\u00f5nas Lauristin ja m\u00e4rkis, et tol ajal loeti palju raamatuarvustusi, mis ilmusid toonases Sirbis ja Vasaras.\u00a0<\/p>\n

“V\u00e4ga paljud, ka \u00fcldse mitte kirjandusinimesed, lugesid hoolega raamatute arvustusi, sest raamatute arvustuses sai kritiseerida ju elu ennast ka, eks ole. Nii et selles m\u00f5ttes raamatul oli selline, ma \u00fctleks, natukene kompenseeriv, t\u00e4iendav, aga mingis m\u00f5ttes ka inimesi hoidev ja kaitsev t\u00e4hendus. Raamatuilm oli eestlase jaoks rohkem see omailm ja peale selle oli raamatupood ainus, kus sa said valida oma raha eest, mida sa tahad,” lisas ta.<\/p>\n

Lauristini s\u00f5nul oli raamatulembuse p\u00f5hjus see, et eestlased on kogu aeg olnud hariduseusku rahvas. “Tulles meie raamatu 500. aasta juurde, ega see ei olnud ju kriminaalromaan, mida tr\u00fckiti 500 aastat tagasi, teatavasti need olid ikka kiriklikud tekstid. Me peame olema mingis m\u00f5ttes v\u00e4ga t\u00e4nulikud, et me sattusime sellesse Euroopa tsooni, kus luteriusk hakkas kohe m\u00f5juma, sest luteriusk sundis inimesi lugema.”<\/p>\n

Marju Lauristin Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“Lapsed pidid kooli minema, teatavasti kogu meie rahvakoolide s\u00fcsteem oli ju ka \u00fcles ehitatud nii, et selleks, et leerist l\u00e4bi saada, pidid lugeda oskama. Nii et kogu see luterlik p\u00f6\u00f6re, protestantlik p\u00f6\u00f6re aitas v\u00e4ga sellele kaasa, et raamat muutuski ka taluperes selliseks aukohal olevaks,” r\u00e4\u00e4kis Lauristin ja t\u00f5i n\u00e4ite “Kevadest”.<\/p>\n

“See on ju imev\u00e4\u00e4rne, kui m\u00f5elda sedasama Joosep Tootsi. Ta r\u00e4\u00e4kis ju Kentuki l\u00f5vist, m\u00e4ngis indiaanlasi, mis t\u00e4hendab seda, et temani j\u00f5udis nii-\u00f6elda “Seiklusjutte maalt ja merelt”, kaugelt Ameerikamaalt. Raamat on olnud t\u00f5esti taluperedes aukohal, kuigi neid ei olnud seal tuhandeid, piiblist alates ja t\u00f5esti Kentuki l\u00f5viga l\u00f5petades.”<\/p>\n

Uuring n\u00e4itab, et raamatuid loevad nii noored kui ka vanad<\/p>\n

\u00dchest k\u00fcljest on v\u00e4rske uuringu eesm\u00e4rk m\u00f5ista, mis aastate jooksul muutunud on, teisalt aga panna proovile \u00fchiskonnas leviv arvamus, et ega keegi enam raamatuid ei loegi. “Teine oli natuke nagu protestik\u00fcsimus, sest kui sa kuuled iga p\u00e4ev v\u00f5i loed suurt pealkirja, et kes siis neid paberraamatuid n\u00fc\u00fcd loeb, keegi ei loe, varsti \u00fcldse keegi midagi ei loe, noored ju kindlasti enam mitte midagi ei loe, siis tekib niisugune protestik\u00fcsimus, et no kuulge, kas see ikka saab nii olla. Me tahtsimegi natukene neid stereot\u00fc\u00fcpe hamba all proovida ja vaadata, kas siis ikka on niiviisi, et ei loeta ja ei taheta ja ei huvituta,” \u00fctles Lauristin.<\/p>\n

Raamatud vajavad oma \u00f6koloogilist keskkonda, \u00fctles Lauristin. “Me oleme harjunud m\u00f5tlema k\u00f5igest \u00f6koloogiliselt, igal asjal on oma keskkond. Raamatul on ka keskkonda vaja, on vaja \u00f6koloogilist keskkonda, mis toetab seda, et kirjanikud tahavad raamatuid kirjutada, et keegi tahab neid raamatuid kirjastada, et kuskil on v\u00f5imalik neid raamatuid k\u00e4tte saada, kas osta v\u00f5i lugeda ja siis t\u00f5esti see hulk inimesi, kes tahavad seda raamatut k\u00e4tte saada, osta ja lugeda, on piisavalt suur, et nendel, kes kirjutavad ja nendel, kes kirjastavad, oleks ka mingisugune stiimul seda ikkagi edasi teha,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

Marju Lauristin Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“Kirjanik v\u00f5ib ju sahtlisse kirjutada, aga ma kujutan ette, et tal siiski on p\u00e4ris hea meel, kui ta raamatut keegi loeb ka. Muidugi, rahvas algab raamatust, raamat algab kirjanikust, see on selge, aga meie uuring seda kirjutaja poolt ei vaata, me vaatame justnimelt seda keskkonda,” \u00fctles Lauristin, lisades et Eestis on v\u00e4lja kujunenud oma n-\u00f6 kultuuripublik.<\/p>\n

“Kultuuripublikut kui sellist kujundavad \u2013 nendest uuringutest alates, mida me tegime 1980-ndatel \u2013 ikkagi k\u00fcllalt selgesti piiritletud osa eestlastest. Venelastega on natuke teine, ka eestivenelastega, r\u00e4\u00e4gime eestlastest. See on olnud \u00fcsna stabiilne ja p\u00fcsiv osa, kes on taganud selle, et meil teatrites k\u00e4ib publik, et meil raamatuid ostetakse, et eesti filmi vaadatakse, et Eesti inimene l\u00e4heb ka kontserdile, kui seal mitte ainult ei ole P\u00e4rt, vaid on ka midagi sellist, mis on natukene lihtsam.”<\/p>\n

“Tegelikult v\u00f5ib \u00f6elda nii, et Eestis on see aktiivne kultuuripubliku tuum v\u00e4lja kujunenud ja l\u00e4heb p\u00f5lvest p\u00f5lve ka edasi juba kodus. K\u00fcsimus on selles, et kui j\u00f5uliselt ta praegu on s\u00e4ilinud, kas ta kannab enda peal kogu seda koormat, sest pakkumine on l\u00e4inud j\u00e4rjest suuremaks. J\u00e4rjest rohkem raamatuid, j\u00e4rjest rohkem kontserte, mille eest seesama tuum peab omast taskust v\u00e4lja maksma, talle oma aja leidma ja vaat see on k\u00fcsimus, kas see sammas, mille peal k\u00f5ik see meie ehitus seisab, kas see ikka on tugev v\u00f5i see kipub murduma,” arutles Lauristin.<\/p>\n

Soop\u00f5hiselt on raamatute lugemine naiste poole kaldu ja praegu on Lauristini s\u00f5nul olukord kehvem kui varem. “Eesti raamatuilm ja \u00fcldse eesti vaimuilm kipub v\u00e4ga l\u00f5henema naiste ilmaks ja meeste ilmaks. Aktiivsete lugejate ja kultuuris osalejate hulgas on kaks korda rohkem kahjuks naisi. Mitte et mul poleks hea meel, et naised on kultuuris agarad, mul on kurb meel, et mehed ei tule kaasa,” nentis ta.<\/p>\n

Marju Lauristin Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Lugemine langeb, kui mees j\u00f5uab keskikka. “Meil on astmed 15 kuni 24, siis 25 kuni 34 ja 35 kuni 44 ja sealt edasi l\u00e4heme 50 peale ja \u00fcle 60. See keskmine osa, kuskil 40 kuni 50 ringis, seal tuleb see j\u00f5nks sisse, kus \u00e4kki lugemine langeb, raamatuhuvi langeb, kultuurihuvi langeb kuskil ikka kolmandiku v\u00f5rra kohe. P\u00e4rast j\u00e4lle vanemate hulgas t\u00f5useb, nii et meil on praegu niisugune olukord, kus noored ja vanad on kuskil seal, \u00fctleme, 20 protsendi peal on neid, kes ei huvitu ja siis see keskpaik on kuskil 30-35 protsendi peal ja seal on mehi ka veel rohkem. Me v\u00f5iksime \u00f6elda, et eesti kultuuri kitsaskoht on keskealine mees,” t\u00f5des sotsiaalteadlane.\u00a0<\/p>\n

Lauristin on v\u00e4lja toonud, et 90-ndatel sirgunud p\u00f5lvkond, kes praegu on \u00fchiskonnas m\u00f5jukatel positsioonidel, on just need, kes lugemisest v\u00f5\u00f5rdunud on ja selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib pidada \u00fcleminekuaega.<\/p>\n

“Mitte see, et inimesed lihtsalt said vanemaks ja enam ei loe, vaid mehed ja naised said ju m\u00f5lemad vanemaks, siis tuli nii palju muresid juurde ja on n\u00fc\u00fcd pered, kus on lapsed, aga needsamad naised, kellel on nii need lapsed kui ka k\u00f5ik need mured, loevad ikka sama palju, veel rohkemgi ja mehed sealsamas k\u00f5rval ei loe nii palju, ei tunne kultuurist huvi.”<\/p>\n

“Ma arvan, et see on ikkagi seesama \u00fcleminekuaja teema, see 90-ndate teema, sest seal ju meie mentaliteet v\u00e4ga murdus. Seal on \u00fcldse n\u00e4ha seda, kuidas kultuur muutus eestlase jaoks varjupaigast, kindlusest ja teistpidi ka eneseks j\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalusest \u00e4kitselt rohkem meelelahutuseks, teistpidi \u00e4riks, mingiks peaaegu et ni\u0161iasjaks. \u00d5ige mees ei olnud enam see, kes adra j\u00e4rel k\u00e4ib, vaid see, kes \u00e4ri teeb. Isegi \u00f6eldi naljaga pooleks, et mis te raamatuid loete, lugege raha, kas teil siis raha pole lugeda,” r\u00e4\u00e4kis Lauristin.<\/p>\n

Joonas Hellerma ja Marju Lauristin Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

See aeg kasvatas tema s\u00f5nul \u00fcles noori poisse, kel oli suurem surve p\u00fc\u00fcelda materiaalsuse poole. “K\u00f5ik teevad midagi, k\u00f5igil on autod, need asjad ja sinul ei ole. T\u00e4hendab, \u00fchiskond muutub \u00fcsna \u00e4riliseks ja pragmaatiliseks. Ma \u00fctleks nii, et see on m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud. Kui ma praegu vaatan, noorte ja vanade hulgas on enam-v\u00e4hem sama struktuur ja meil on uuesti tekkinud noorte hulgas rohkem lugemis- ja kultuurihuvilisi, nii et selles m\u00f5ttes on asjad h\u00e4sti.”<\/p>\n

“Ainult see keskmine osa, sellega on n\u00fc\u00fcd niisugune lugu t\u00f5esti, et selles eas ja veel mehed ka, kelle h\u00e4\u00e4l k\u00f5lab, kes v\u00e4ga paljusid asju kujundavad ja m\u00e4\u00e4ravad. Nii et ma kardan, et see k\u00f5vah\u00e4\u00e4lne jutt, et keegi enam ei loe, t\u00e4hendab pigem seda, et inimese enda tuttavate hulgas keegi enam ei loe. Meil on k\u00f5igil ju see komme, et kui meie tuttavate hulgas midagi on, siis me \u00fctleme, et ju siis k\u00f5ik on samasugused, aga \u00f5nneks nii ei ole. Loetakse, tuntakse huvi, see tuumik on enam-v\u00e4hem sama suur, kui ta on olnud,” s\u00f5nas Lauristin, lisades et muutus siiski on selles, et noored loevad paberilt v\u00e4hem kui ekraanilt ja tihti on nende eelistuseks ingliskeelsed raamatud.<\/p>\n

“Mitte lihtsalt see, et nad k\u00f5ik oskavad, aga siin on teine p\u00f5hjus veel. Kui me k\u00fcsisime, miks, siis see on v\u00e4ga praktiline: ingliskeelse raamatu saavad nad k\u00e4tte kolm korda odavamalt ja v\u00e4ga-v\u00e4ga palju kiiremini. Nii et see on \u00fcks v\u00e4ga t\u00f5sine mure, et meil just nagu t\u00f5ugataksegi noori pigem selle ingliskeelse lugemise poole,” nentis ta.<\/p>\n

Uuringust tuleb v\u00e4lja, et noored loevad sama palju kui t\u00e4iskasvanud, k\u00fcll aga m\u00f5jutab see, et noored loevad pigem inglise keeles, eesti kultuuri ja keele eluj\u00f5udu “Lugemine on selline vaimne tegevus, mida \u00fckski teine asi ei korva, meie aju k\u00e4ivitumiseks ja treenituseks, nii-\u00f6elda aju-fitnessi jaoks on lugemine ainulaadne. See kunst, kuidasmoodi t\u00e4iesti m\u00f5ttetutest kriipsukestest ja konksukestest tekivad \u00e4kki s\u00f5nad, millel on t\u00e4hendus ja siis need s\u00f5nad pannakse mingil imelikul viisil nii kokku, et ma saan mingisuguse tunde ja m\u00f5tte. See on tegevus, mis k\u00e4ib ju mitte ainult silmade ja k\u00e4tega, siin toimuvad meie ajus v\u00e4ga huvitavad ja salap\u00e4rased protsessid, mida ma arvan, et need, kes p\u00fc\u00fcavad meile seda kangesti \u00fctelda, et tehisaru on inimese moodi, nemad nendest \u00fcsna salap\u00e4rastest protsessidest ikkagi h\u00e4sti veel aru ei saa.”<\/p>\n

Marju Lauristin Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“N\u00fc\u00fcd aga, kui noored ka t\u00f5esti loevad ja nende aju areneb, aga ei loe eesti keeles, siis see on mitte selle inimese arengu, vaid eesti kultuuri arengu probleem,” t\u00f5des Lauristin, kelle jaoks on see t\u00f5sine murekoht.<\/p>\n

“Kui meil enam noored eesti keelt ei taha lugeda, kui nad enam ei m\u00f5ista eesti keele s\u00f5nu, kui nad ei saa eesti luulest aru, nad ei saa Juhan Liivi luulest aru, sest nad ei m\u00f5ista \u00fcmber\u00fctlemist ja metafoori, nagu \u00fctlevad ka mitmed \u00f5petajad, siis kuhu me selle oma keele ja kultuuriga l\u00e4heme. Kui me v\u00e4liseestlastega kunagi hakkasime suhtlema, siis nad kurtsid, et nende probleem oli see, et lapsed kodus r\u00e4\u00e4kisid eesti keelt, aga eesti keel oli k\u00f6\u00f6gikeel. K\u00f5ik \u00f5ppimine, lugemine ja muu k\u00e4is kas inglise v\u00f5i rootsi v\u00f5i muus keeles, aga kodus vanaemaga r\u00e4\u00e4giti. Ma kardan, et siin on \u00fcks v\u00e4ga t\u00f5sine teema.<\/p>\n

“K\u00f5ige suurem k\u00fcsim\u00e4rk, mis me selle uuringuga t\u00f5statame, ongi see, kuidas me tagame, et meil kultuurit\u00fcvi, see, mille peal k\u00f5ik seisab, see sammas, need inimesed, kuidas see oleks piisavalt tugev mitte ainult t\u00e4na ja homme, vaid ka k\u00fcmne ja 20 aasta p\u00e4rast,” \u00fctles Lauristin.<\/p>\n

\u00dchest k\u00fcljest on praegu n\u00e4ha meeletut kultuuri\u00f5itsengut: tekib uusi teatreid ja artiste, kirjutatakse uusi raamatuid, kuid k\u00fcsimus on j\u00e4tkusuutlikkuses. “Siin on see probleem, kuidas \u00f5petaja koolis, kuidas ema-isa kodus, vanem \u00f5de ja vend, vanaisa, vanaema teevad sellest eestikeelsest raamatust, eesti keeles lugemisest selle noore inimese jaoks mitte \u00f5udse, raske ja arusaamatu kohustuse, nagu vanaema k\u00e4sib, \u00f5petaja n\u00f5uab, hinnet peab saama, oi, ma pean seda Kreutzwaldi, seda \u00f5udset “Kalevipoega” lugema, mingit “Kevadet”, millest ma \u00fcldse aru ei saa, vaid kuidas j\u00f5uda nii kaugele, et see pakub samasugust p\u00f5nevust, samasugust naudingut, nagu need pikad paksud 900 000-lehek\u00fcljelised ingliskeelsed epop\u00f6ad, mida nad loevad,” nentis Lauristin.<\/p>\n

Marju Lauristin Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kivir\u00e4ha m\u00fcsteerium<\/p>\n

Tuntumate kirjanike edetabeli tipus on uuringu j\u00e4rgi Luts ja Tammsaare, kes k\u00fcll n\u00e4iteks noortele meeldimise osas on alles kolmandas k\u00fcmnes, aga ka Andrus Kivir\u00e4hk, kelle populaarsus nii noorte kui ka t\u00e4iskasvanute hulgas on Lauristini s\u00f5nul \u00fcks uuringu suuri m\u00f5istatusi. “Mis on Andrus Kivir\u00e4has see, et ta on suutnud l\u00e4bi murda k\u00f5igest, nii sellest samast noorte ingliskeelsest lugemisest, kui ma ei tea, meeste raamatupelgusest, \u00fcksk\u00f5ik millest. Kui v\u00f5tame selle vana mudeli, kus oli vundament Jaan Krossiga, siis n\u00fc\u00fcd on selle Krossi t\u00f5sise koha v\u00f5tnud sisse Kivir\u00e4hk,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Kivir\u00e4hki fenomen on Lauristini jaoks p\u00f5nev k\u00fcsimus ja ta on seda uurinud ka kirjandusprofessorite k\u00e4est. “Ma arvan, et seal on t\u00f5esti nii palju erinevaid asju koos, kui me v\u00f5tame noore inimese seisukohalt, kellele t\u00f5esti meeldivad k\u00f5ik \u00f5udukad ja pikad v\u00f5luritega romaanid, siis seesama “Rehepapp”, ka tema filmiversioon, mida on v\u00e4ga palju vaadatud, seal on seda \u00f5udukalikkust ju ikka k\u00fcllaga. V\u00f5i v\u00f5tame needsamad “Ussis\u00f5nad”, kui me tahame saada mingit m\u00fctoloogilist ja mingit muinasjuttu, siis tegelikult on “Ussis\u00f5nad” m\u00fctoloogiliselt v\u00e4ga mitmekihiline. See l\u00e4bi lugeda annab sulle ka hoopis teistsuguse enesetunde, aga samas on see Ivan Orav, laseb lustlikult nalja visata k\u00f5ige t\u00f5sisemate asjade \u00fcle, ei pea miskit asja piisavalt p\u00fchaks.”<\/p>\n

“V\u00f5i v\u00f5tame “Eesti matuse”. Seal on teistpidi nii l\u00fc\u00fcriline, eks ole, Kivir\u00e4hk oma “Liblikaga” ja siis on ta nii s\u00fcdamlik nagu Luts oma “Maailma otsas” toimuvate asjadega. Peale selle paneb s\u00fcrri hulka ka lastele, r\u00e4\u00e4gib kakast, eks ole, fui, ja k\u00f5ik see kokku annabki v\u00e4ga mitmetahulise l\u00e4henemisviisi, et iga\u00fcks v\u00f5ib leida mingi konksu, kust see asi teda t\u00f5mbab,” r\u00e4\u00e4kis Lauristin.<\/p>\n

Marju Lauristin ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Suur roll on noorte raamatute juurde j\u00f5udmisel \u00f5petajatel. “Meil oli selles uuringus ka see osa, kus me ei teinud mitte numbritega tegemist, vaid vestlusgruppe ja intervjuusid. Meil oli v\u00e4ga vahva r\u00fchm, kirjandusmuuseumi inimesed tegid seda kirjanikega, kes on ise \u00f5petajad ja ka \u00f5petajatega, kes \u00f5petavad. Me saime v\u00e4ga palju sissevaadet, kuidas koolides leitakse imeradasid noorte juurde. Kuidas tehakse p\u00f5nevaks see sama eesti kirjandus, kuidas tekib huvi sellesama eesti keele vastu, kus \u00f6eldakse, et lapsed enam ei saa aru s\u00f5nadest nagu ader v\u00f5i tint, eks ole, kuidas saab “Kevadet” lugeda, kui nad ei tea, mis, mis on krihvel ja mis on tahvel.<\/p>\n

“Ja tuligi v\u00e4lja, mida need \u00f5petajad, kes seal osalesid, r\u00f5hutasid, et see vanamoodne l\u00e4henemine kirjandusele, see nii-\u00f6elda kampmannilik, on neil ikka veel: siin on Eesti kirjandusajalugu, siin me \u00f5pime n\u00fc\u00fcd aastast aastasse, kus need kirjanikud k\u00f5ik olid, mida nad tegid, siis me v\u00f5tame ette nende teosed, siin on t\u00e4htsamad, siin on v\u00e4hem t\u00e4htsamad ja siis me \u00f5pime selle k\u00f5ik \u00e4ra ja siis me loeme ka ja \u00fctleme, millest seal siis jutt oli. Niisugune l\u00e4henemine t\u00e4nap\u00e4eval enam sellele noorele inimesele ei sobi,” t\u00f5des Lauristin.<\/p>\n

“Muide sellele noorele \u00f5petajale ka ei sobi, kes kooli l\u00e4heb. Me n\u00e4eme, et noorte jaoks see raamat ongi nagu mingi uks imede maailma, kui sa oskad n\u00e4ha selles samas “Kevades” ka sellist imede maailma ja oskad n\u00e4ha seda Tammsaares. V\u00f5ib-olla t\u00f5esti Tammsaare uks ei tule noore jaoks k\u00f5ige paremal viisil lahti l\u00e4bi “T\u00f5e ja \u00f5iguse” esimese k\u00f6ite, aga v\u00f5ib-olla hoopis “P\u00f5rgup\u00f5hjast”,” r\u00e4\u00e4kis Lauristin, r\u00f5hutades et eesti kultuuri lootuseks ongi \u00f5petajad.<\/p>\n

Marju Lauristin Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kui uuringu j\u00e4rgi tulevad v\u00e4lja n\u00e4iteks Luts ja Kivir\u00e4hk, kes eri p\u00f5lvkondi \u00fchendavad, siis Lauristini s\u00f5nul on \u00fchendavat eesti kirjanduses rohkemgi. “Mul on niisugune tore, h\u00e4sti armas v\u00e4ike episood. \u00dckskord tuli \u00fcks venekeelne \u00f5petaja, kes eesti keelt \u00f5pib ja \u00f5petab, ja \u00fctles, et kuidas tema sai aru, millal ta on selle nii-\u00f6elda eesti vaimu omandanud. V\u00f5ti on see: “Kui Arno isaga koolimajja j\u00f5udis,” ja siis teine j\u00e4tkab, “olid tunnid juba alanud”. Kui oskab nii j\u00e4tkata, siis on tegelikult see m\u00e4rks\u00f5na, millega eesti kultuuri sisse saada.”<\/p>\n

“Tegelikult selliseid m\u00e4rks\u00f5nu ja kogu seda \u00fchendavat on siiski rohkem, muide, kui ainult need kaks v\u00f5i kolm kirjanikku. Meie k\u00fcsitlus n\u00e4itas, et tegelikult on kuskil 25-30 sellist \u00fchist nime, mida 75 protsenti ja enam neid inimesi, kes meile vastasid, \u00fctlesid v\u00e4hemasti, et teavad ja tunnevad seda nime v\u00f5i on seda lugenud. Teine asi, kas see talle meeldib, aga ikkagi, see mingisugune \u00fchine kirjandusruum, raamaturuum on olemas,” \u00fctles Lauristin.<\/p>\n

Raamat pole ainult kirjandustunni jaoks<\/p>\n

Lauristin on ka Ene Mihkelsoni seltsi asutaja ja liige, mis esindab nn suurt kirjandust. Tema s\u00f5nul tuleb rasket kirjandust juurde, aga k\u00fcsimus on, miks ja millal v\u00f5iks meil selliseid raamatuid vaja olla. “Kui me \u00fctleme, et mingi asi on raske, tihti ta on raske selle t\u00f5ttu, et meil endal ei ole seda sidet, kogemust, meil on raske sinna sisse elada. Kui me vaatame hariduse poole pealt, kuidas tuua ka raskema kirjanduse juurde seda noort lugejat n\u00e4iteks, kes tahaks, et olekski p\u00f5nev ja v\u00f5luv ja m\u00e4ngiv ja nii edasi, siis mul on niisugune tunne, et me peaks julgemini tegema seda, mida paljud teised ka teevad.”<\/p>\n

“Ma tean, et Inglismaal on see \u00fcsna palju levinud, me n\u00e4eme ka, et inglased ju annavad oma vanu asju j\u00e4lle v\u00e4lja ja \u00f5pivad korra alguses algkoolis, siis g\u00fcmnaasiumis, l\u00f5puks ka \u00fclikoolis. Nad keeravad seda \u00fchte raamatut mitut pidi. Ma arvan, et ka nende samade asjadega v\u00f5iks olla nii, et meil ajalootunni vajalik \u00f5petus ei tohiks toimuda ilma raamatuteta. Kust me saame noortel selle ajalootunnetuse, kui nad ei ole l\u00e4bi elanud, l\u00e4bi nende raamatute, neid asju, mida nad ise enam elada ei saa. V\u00f5tame sama Mihkelsoni, v\u00f5tame Lilli Luugi, mis r\u00e4\u00e4gib samast ajast, need rasked ajad, k\u00f5ik seesama metsavendade aeg ja elu p\u00e4rast s\u00f5da, stalinism ja k\u00f5ik. Kui sa kuuled sellest raskest, nagu raudse saapaga tuleb sulle peale, no sa ei taha, aga kui sa v\u00f5tad kirjanduse ja vaatad l\u00e4bi selle, vaatad l\u00e4bi lapsesilmade, nagu on Mihkelsonil, vaatad l\u00e4bi k\u00f5ikide nende keeruliste tunnete, mis inimestel olid, kuidas see k\u00f5ik oli, siis sa selle kaudu \u00e4kki saad hoopis teise tunnetuse,” lausus Lauristin.<\/p>\n

Marju Lauristin ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kirjanduse kaudu saab noor avada ukse teistesse ilmadesse, ent selleks on vaja osata tunda ka kirjanduse vormi. “Praegu tuli v\u00e4lja suurep\u00e4rane Eesti looduse luulekogu, mis on muide raamatupoodides m\u00fc\u00fcgil. Ma soovitaks k\u00f5ikidel loodus\u00f5petajatel ja koolidel kohe see endale muretseda, sest lapsi saab tuua sellesama luuletuse lugemise juurde v\u00e4ga h\u00e4sti ju ka l\u00e4bi looduse luule. Meil raamat ei ole mitte ainult kirjandustunni jaoks ja selleks, et n\u00e4idata, et ma olen kultuurne ja intelligentne inimene, vaid see aitab meie enda tunnetusmaailma avardada, meie enda tunnetest aru saada, meie kontakti sellesama eluga arendada v\u00f5i peenendada.”<\/p>\n

“Et raamat ei ole mitte lihtsalt raamaturiiulis, vaid raamat ongi tegelikult \u00fcks osa vaimsest elust. Ma arvan, et see oleks vaja sisse tuua uuesti kui loomulik asi, mitte see, et n\u00f5ukogude ajal oli ka natuke niisugust uhkustamist, et kui mul on terve Balzac riiulis, 30 k\u00f6idet, ega ma ei loe, aga vaata kui ilusad k\u00f6ited,” \u00fctles sotsiaalteadlane.”<\/p>\n

Lauristin t\u00f5i n\u00e4ite, et kui m\u00f5nes koolis arvestatakse, mitu raamatut v\u00f5i lehek\u00fclge on loetud, siis v\u00f5iks proovida terve aasta ainult \u00fchte raamatut lugeda. “N\u00e4iteks sedasama “Kevadet” v\u00f5iks ju lugeda terve aasta ja veel ka lavastada ja veel ka teha seda, mida armastavad praegu teha noored, et kirjutavad ise j\u00e4rge. Miks ei v\u00f5iks n\u00e4iteks kirjutada “Kevadele” j\u00e4rge oma klassist, oma koolist. Kes see meie kooli Julk-J\u00fcri siis on v\u00f5i kes siis see meie Toots on, nii et tuua sisse kirjandus hoopis teisest kandist, k\u00fcll ta siis j\u00f5uab selle esteetilise kvaliteedini l\u00f5puks ka,” soovitas Lauristin.<\/p>\n

Lauristin t\u00f5des, et tal oli \u00f5nn kasvada koos raamatutega. Juba kaheksa-aastaselt lahendas ta ents\u00fcklopeedia abiga rists\u00f5nu ja v\u00f5is oma lemmikraamatuid lugeda suve jooksul k\u00fcmneid kordi. “Raamat kujundab inimest niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd sa ise sellest raamatust saad enda jaoks mingisuguse uue asja. Ma m\u00e4letan, see oli vist kuues klass, kus mulle sattus k\u00e4tte Darwini “Loodusuurija reis \u00fcmber maailma purjekal “Beagle””. See kujundas v\u00e4ga palju minus, ma joonistasin omale sealt v\u00e4lja igasugu asju. Kui raamat on sinuga, siis tegelikult on ta sul ju kogu aeg kaasas, ta aitab sul endast aru saada, aitab midagi uut n\u00e4ha. Nii et mina v\u00f5in \u00f6elda, et ma selles m\u00f5ttes olen l\u00e4bi ja l\u00f5hki raamatutest l\u00e4bi kootud,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Marju Lauristin Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Eestis antakse v\u00e4lja v\u00e4ga palju t\u00f5lkekirjandust, m\u00f5ttekirjandust, filosoofilist kirjandust, mis sageli j\u00e4\u00e4b riiulitele seisma. Lugejauuringust selgus aga, et inimestele \u00fcldiselt meeldivad sarjad, sest need kutsuvad tagasi. Eesti sarjadest on populaarseim Loomingu Raamatukogu.<\/p>\n

“Loomingu Raamatukogu on olnud t\u00f5esti, ma \u00fctleks, \u00fcks imeline asi. Meil see on juba 1958. aastast peale ja t\u00f5esti ta on praeguseni k\u00f5ige populaarsem. Kui praegu l\u00e4hed raamatupoodi, siis seal on j\u00e4lle nende k\u00f5ige loetavamate hulgas Loomingu Raamatukogu. Ma ei oleks midagi teadnud Aliis Aalmannist, kui ma ei oleks n\u00e4inud raamatupoes Loomingu Raamatukogus tema viimast kogu. Loomingu Raamatukogu meil on nii-\u00f6elda topsari, samuti oli vanasti “Mirabilia” sari, aga mis on veel p\u00f5hjas kahjuks, mul on kohe v\u00e4ga kahju \u00fctelda, on n\u00e4iteks seesama erakordselt v\u00e4\u00e4rtuslik “Avatud Eesti raamat” raamatusari, need nii-\u00f6elda marmormustriga raamatud, kus on ka maailma m\u00f5ttekirjanduse tipud, hiilgavad p\u00e4rlid, v\u00e4ga keerulised, rasked t\u00f5lked ja t\u00f5esti nende l\u00e4bilugemine viiks meid penikoorma saabastega l\u00e4hemale sellele Euroopa vaimule, millest me muidu h\u00e4sti aru ei saa ja k\u00f5iksugustele suurtele probleemidele.”<\/p>\n

“Selle lihtsalt nime teadminegi, tuntus, on kuskil 10 protsendi juures, kusjuures v\u00f5tan veel k\u00fcsitluses alati vea juurde, inimesed alati rohkem kirjutavad, et teavad kui nad tegelikult teavad. Mul on tuline valu selle p\u00e4rast,” t\u00f5des Lauristin ja t\u00f5i v\u00e4lja kaks p\u00f5hjust, miks see nii on.<\/p>\n

“\u00dcks asi on see, et meie \u00fcldharidusest on v\u00e4lja aetud filosoofia, laiemalt \u00fcldse \u00fchiskonna ja ajaloo m\u00f5testamine ja sellega ei ole lihtsalt neid raamatuid just nagu kellelegi enam lugeda anda, ka sellele \u00f5petajale. Teine on see, et meil on raamatuarvustus, raamatu \u00fcmber toimub keskustelu, koondub mingite \u00fcksikute autorite juurde, aga n\u00e4iteks sellesama sarja anal\u00fc\u00fcs ja mis seal k\u00f5ik on, mis v\u00e4\u00e4rtus, miks seda vaja, see vist tooks siis ka t\u00e4helepanu sellele,” lisas ta.<\/p>\n

Kultuurisoovitus. “Mul on k\u00f5igepealt sellest uuringust l\u00e4htuv kultuurisoovitus emadele-isadele, vanaemadele, vanaisadele, vanematele vendadele ja \u00f5dedele. Lugege lastega raamatuid, r\u00f5\u00f5mustage, kui laps teab m\u00f5nda luuletust peast, minge lastega raamatupoodi. Harjutage lapsi, et raamatuilm on \u00fcks igavesti p\u00f5nev ja vahva ja pakub iga\u00fchele kogu aeg mingeid uusi seiklusi, ja siis meil seda h\u00e4da ei ole enam, et me peame kartma, et keegi enam eesti keeles ei loe, see on esimene soovitus. Aga mis puudutab seda, et kas lugeda ka midagi, siis mulle on kummitanud kuidagi viimasel ajal \u00fcks raamat, mida ma ise k\u00fcll n\u00fc\u00fcd hiljuti pole \u00fcle lugenud, aga mul on temast j\u00e4\u00e4nud niiv\u00f5rd tugev mulje. See on Herman Hesse “Klaasp\u00e4rlim\u00e4ng”. Kui me vaatame seda, mis praegu toimub, seda meelelahutusm\u00fcra ja kadumist igasugustesse t\u00fchistesse asjadesse, siis mul tuleb kogu aeg meelde see s\u00f5na, mis temal seal oli, isiklik ajastu, selle aja kohta ja Hesse k\u00fcsib, kas siis ongi \u00fcldse vaja mingit t\u00f5sisemat m\u00f5tet, kas on vaja \u00f5petajat, kas on vaja mingeid v\u00e4\u00e4rtusi. Ja ma arvan, et see Hesse lugemine praegu v\u00f5iks olla \u00e4\u00e4rmiselt lohutav,” lausus Marju Lauristin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Marju Lauristin oli ka esimese lugejauuringu juures, mis viidi l\u00e4bi juba 1978. aastal, kui ta t\u00f6\u00f6tas toonases Tartu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":125773,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[2345,26,27,37,33,35,25225,5800,34,36,31,32,21,28,29,57826,1864,52124,15169,19,16164,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-125772","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-andrus-kivirahk","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kirjandus","tag-eesti-raamatu-aasta","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lugejauuring","tag-lugemine","tag-lugemisharjumused","tag-marju-lauristin","tag-news","tag-oskar-luts","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116206188915224062","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125772","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=125772"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/125772\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/125773"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=125772"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=125772"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=125772"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}