![\"Loo](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773152186.jpg\")
\n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Jalka k\u00fclastas novembris maailma k\u00f5ige kuumemaks madinaks peetavat Boca Juniorsi ja River Plate’i vastasseisu Buenos Aireses. Ultrate sektoris n\u00e4htu ja kuuldu \u00fcletas k\u00f5ik ootused. Tagasihoidliku liialdusega v\u00f5ib \u00f6elda, et p\u00e4rast seda on isegi k\u00f5ige k\u00f5vemad m\u00e4ngud lihtsalt morsipidu.<\/p>\n
<\/p>\n
\n<\/ul>\n
Kui me jalgpalliajakirjaniku Oliver Lombiga 2025. aasta 9. novembril p\u00e4rast Superclasico k\u00fclastamist \u00fches Buenos Airese baaris istet oleme v\u00f5tnud, keerleb t\u00fchjaks imetud peas k\u00fcsimus: mis asi see oli? Arvan, et nii juhmi pilguga pole ma kaua aega ilma ja inimesi vaadanud. \n<\/p>\n
Superclasico on teadagi maailma \u00fcks v\u00f5imsamaid \u2013 ilmselt k\u00f5ige v\u00f5imsam \u2013 linnarivaliteete, milles on vastamisi Buenos Airese kaks giganti Boca Juniors ja River Plate. Meie sattume seda vaatama Boca Juniorsi kodustaadioni La Bombonera tuliseimate ultrate keskmes. \n<\/p>\n
Enne m\u00e4ngu teeme aega parajaks staadioni l\u00e4hedal Matanza j\u00f5e \u00e4\u00e4res ning r\u00e4\u00e4gime maast ja ilmast. Sedastame, et meie maailmast arusaamise viis on sarnane: meid ei \u00fcllata p\u00f5him\u00f5tteliselt miski. Imestama ei suuda panna \u00fckski kodumaine juba juhtunud v\u00f5i eesseisev mistahes kaaluga kobark\u00e4kk ega mistahes globaalsed katakl\u00fcsmid ja tektoonilised muutused maailmapoliitikas. Ka isikliku eksistentsi haprusest oleme teadlikud. Aga p\u00e4rast Superclasicot oleme k\u00f5nev\u00f5ime kaotanud. Me ei suuda \u00e4sja kogetut s\u00f5nadesse panna. Ma proovin, aga \u00fckski superlatiiv ei suuda edasi anda La Bombonera \u00f5hustikku ega seal kogetut.<\/p>\n
Me kuritarvitame igap\u00e4evaselt \u00fcliv\u00f5rdeid. K\u00f5ik, mida l\u00e4bi elame ja tunnetame, on meie kirjelduse j\u00e4rgi super, mega, k\u00f5ige-k\u00f5igem jne. Kui miski juhtub meid t\u00f5eliselt raputama, j\u00e4\u00e4vad igap\u00e4evaselt kasutuses olevad \u00fcliv\u00f5rded lahjaks. Me oleme nad devalveerinud. Istume Oliveriga ja tajume oma v\u00f5imetust anda teistele usutavalt edasi Superclasico fenomeni. Inimesed kuulaksid, noogutaksid kaasa ja arvaksid, et oli lihtsalt \u00fcks tavalisest toredam jalgpalli\u00f5htu. Meile oli see k\u00f5ike muud kui lihtsalt tore. P\u00e4rast Superclasicot on kardetavasti ka k\u00f5ige v\u00e4gevam jalgpallietendus lihtsalt morsipidu. \n<\/p>\n
![\"Superclasicol](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773153307.jpg\")
\n<\/p>\n
Jalgpall l\u00f5i moodsa Argentina identiteedi \n<\/p>\n
Superclasicost arusaamiseks on kasulik m\u00f5ista jalgpalli t\u00e4htsust Argentina \u00fchiskonnas. Aastatel 1870-1914 tuli Euroopast Argentinasse kuus miljonit immigranti, kellest 3,3 miljonit j\u00e4i pidama. 1914. aastaks oli kolmandik elanikest s\u00fcndinud v\u00e4lismaal, neist Itaalias 40% ja Hispaanias 35%. Aastatel 1869\u20131930 tuli Argentinasse proportsionaalselt selle elanikkonnaga rohkem immigrante kui kuhugi teise arenenud riiki.<\/p>\n
Nii suur muutus tekitas k\u00fcsimuse: mis on Argentina ja kes on argentiinlased? Selles k\u00fcsimuses vastandusid maapiirkondade gaucho’d ehk Argentina pampade kauboid ja linnadesse kogunenud immigrandid, kelle valdavalt itaallastest ja hispaanlastest tekkinud rahvuslik sulam sai \u00fchisnimeks kreoolid. Iroonilisel kombel hakati juba 19. sajandi keskpaigast alates looma Argentina rahvuslust \u00fcmber kreooli m\u00fc\u00fcdi, kusjuures kuvandi poolest esindasid kreoolid pigem rohtlates toimetavaid gaucho’sid, kuid tegelikult elasid nad Buenos Aireses ja olid kontaktis Euroopa, mitte pampadega. \n<\/p>\n
Selle vastuolu lahendas m\u00f5neti \u00fcllatuslikult spordiajakirjandus, mis \u00fchendas Euroopa p\u00e4ritolu jalgpallurite kreooli ja gaucho\u00a0kuvandi. Seda muutust kergendas asjaolu, et jalgpallurid olid samamoodi nagu gaucho’d p\u00e4rit vaestest oludest. Oluliseks peeti ka p\u00f5liselanike ja sisser\u00e4ndajate segunemist. Argentina kirjaniku, ajaloolase ja poliitiku Leopoldo Lugonese j\u00e4rgi olid nii hispaanlased kui ka indiaanlased mehised rahvused. Nende kaudu \u00fchinesid hispaania vere uhkus ja kohaliku indiaani elanikkonna iseseisvustunne. \n<\/p>\n
Suur t\u00e4htsus oli 1919. aastal Buenos Aireses meesteajakirjana asutatud El Graficol. Paari aastaga kujunes sellest Ladina-Ameerika spordipiibliks nimetatud peamiselt jalgpallist kirjutav ajakiri. Selles v\u00f5tsid s\u00f5na jalgpalliintellektuaalideks kutsutud ajakirjanikud, kes s\u00f5nastasid moodsa Argentina enesem\u00e4\u00e4ratluse. Kuna pampades elavate gaucho’de eluolu tundus kaasaja riigi ja rahvuse kuvandi jaoks naeruv\u00e4\u00e4rsena, sai uue tekkiva rahvuse \u00fchendajaks jalgpall. El Graficole oli jalgpall eluj\u00f5uline kultuuritahk: ta kohtles jalgpallureid ja m\u00e4nge, nagu kirjandusajakirjad v\u00f5inuks kohelda kirjanikke ja nende teoseid. Sedam\u00f6\u00f6da \u00f5nnestuski El Graficol m\u00fctologiseerida jalgpall, mis leidis kiiresti tee filmidesse, kirjandusse ja laiemalt popkultuuri. V\u00f5ib n\u00f5ustuda hinnanguga, et \u00fckski teine riik pole sedav\u00f5rd intellektualiseerinud oma jalgpalli ega armasta nii tugevasti oma teooriaid ja m\u00fc\u00fcte. \n<\/p>\n
Superclasico \u2013 number 1 spordis\u00fcndmus maailmas \n<\/p>\n
![\"M\u00f5ttetu](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773153075.jpg\")
\n<\/p>\n
Brittide poolt Argentinasse toodud jalgpall hakkas riigis kiiresti veerema. Peaaegu k\u00f5ik olulised klubid on moodustatud 20. sajandi esimestel k\u00fcmnenditel. 1907. aastal oli Buenos Aireses 350 ning viis aastat hiljem 482 jalgpalliklubi. T\u00e4nap\u00e4eval on kaks k\u00f5ige k\u00f5vemat klubi Boca Juniors (1905) ja River Plate (1901), mille omavahelist linnarivaliteeti tunneb jalgpallimaailm Superclasico nime all. V\u00e4he sellest: Superclasicot peavad paljud k\u00f5ige k\u00f5vemaks madinaks maailmas. 2004. aastal koostas Inglise ajaleht The Observer edetabeli 50 spordis\u00fcndmusest, mida peab n\u00e4gema enne surma. Nimekirja tipus oli Superclasico.<\/p>\n
Muu hulgas kirjutas ajaleht, et Buenos Airese madina k\u00f5rval on ajalooline Glasgow Rangersi ja Celticu derbi nagu algkooli\u00f5pilaste jalkam\u00e4ng. 2016. aastal nimetasid ajakiri FourFourTwo ja ajaleht The Daily Telegraph Superclasico maailma k\u00f5ige suuremaks madinaks ning 2017. aastal koostas Daily Mirror 50 parima derbi edetabeli, mille tipus oli Superclasico. Ajakiri World Soccer reastas 2008. aastal maailma 50 suurimat vastasseisu ja Superclasico oli teisel kohal p\u00e4rast Barcelona – Madridi Reali madinat. Aga klassikaline derbi on linnasisene, ja nimetatud Hispaania linnadevaheline rivaliteet seda ju pole. Ning kuna madinate puhul pole k\u00fcsimus m\u00e4ngu tasemes, vaid selle tulisuses, vastasseisu sisus (p\u00f5him\u00f5tetes), atmosf\u00e4\u00e4ris staadionil jms, siis v\u00f5ingi oma kogemusele toetudes kinnitada, et Barca ja Reali madin on Superclasico k\u00f5rval morsipidu. Isegi kahvatum kui isiklikult kogetud linnarivaliteedid Glasgow’s, Istanbulis, Belgradis ja Roomas. Ehk samal tasemel Hamburgiga ning parem Moskvast ja Z\u00fcrichist. \n<\/p>\n
Bocal on riigis f\u00e4nne 50% + 1 inimene \n<\/p>\n
![\"La](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773153671.jpg\")
\n
\n<\/p>\n
M\u00f5lema klubi juured asuvad La Boca piirkonnas Buenos Aireses. Hiljem kolis River Plate sealt \u00e4ra. River s\u00fcndis kahe klubi \u00fchinemisel: La Rosales oli keskklassi taustaga klubi, mille asutasid keskkooli\u00f5pilased. Santa Rosa asutasid noored mehed, kes k\u00e4isid koos, et juua teed, tantsida ja \u00f5ppida inglise keelt. Riverit peetakse j\u00f5ukama \u00fchiskonnakihi esindajaks, millele aitasid kaasa 1931. aastal legaliseeritud professionalism ja Riveri kallid ostud jalgpallurite turul, ja see andis neile h\u00fc\u00fcdnimeks Millonarios. River m\u00e4ngib El Monumentalil, mis ehitati 1938. aastal.<\/p>\n
Samuti La Bocas s\u00fcndinud Boca Juniorsi asutas viis itaallast, kellele oli jalgpalli \u00f5petanud iirlasest poksija Paddy McCarthy. Klubil on Genovast p\u00e4rit immigrantide taust, misp\u00e4rast on nende f\u00e4nnidel t\u00e4naseni h\u00fc\u00fcdnimeks Los Xeneizes ehk genovalased. Boca on t\u00f6\u00f6lisklassi taustaga ja nende \u00fcks h\u00fc\u00fcdnimi on Bosteros, mis t\u00e4hendab hobuses\u00f5nnikut ja mida kasutavad Riveri f\u00e4nnid. Nimelt ehitati nende staadion La Bombonera 1940. aastal maa-alale, kus varem asus plaaditehas, mille \u00fcks tooraineid oli hobuses\u00f5nnik (bosta). Boca f\u00e4nnid omakorda nimetavad Riverit Kanadeks \u2013 Las Gallinas. H\u00fc\u00fcdnimi s\u00fcndis 1966. aastal, kui River juhtis Montevideo Penaroli vastu 2:0. Siis peatas Riveri v\u00e4ravavaht \u00fches olukorras palli rinnaga, paisutades seda nagu kana, ning hakkas vastast pilkama. Uruguaylasi ajas see nii vihale, et nad v\u00f5tsid end kokku ja v\u00f5itsid 4:2. Boca pole lasknud seda m\u00e4ngu Riveri omadel kunagi unustada. \n<\/p>\n
Kahe klubi kuvandit s\u00fcvendab staadionite \u00fcmbrus. El Monumental paikneb j\u00e4rvekeste ja suurte parkide ning laiade aven\u00fc\u00fcde k\u00f5rval. Staadioni sisemuses on avarad ruumid. La Bomboneral ja selle \u00fcmbruses on k\u00f5ik vastupidi: kitsaste ja lagunenud t\u00e4navate keskel asuv staadion on \u00fcles ehitatud kihtidena, mis sarnaneb \u0161okolaadikarbiga (bombonera ongi t\u00f5lkes \u0161okolaadikarp). \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Boca f\u00e4nnibaas on suurem. Nagu nad ise kujundlikult \u00fctlevad: neil on Argentinas toetajaid 50% elanikkonnast ja sellele lisaks veel \u00fcks inimene.<\/p>\n
La Maquina \u2013 argentina kultuuri kehastus \n<\/p>\n
Enne professionalismi seadustamist 1931. aastal oli Boca edukam kui River. Sealt edasi haaras juhtohjad River, mis sai j\u00e4rgmisel k\u00fcmnendil endale h\u00fc\u00fcdnime La Maquina (masin). Selle p\u00f5hjustas klubi suurep\u00e4rane r\u00fcndeviisik Juan Carlos Munoz, Jose Manuel Moreno, Adolfo Pedernera, Angel Labruna, Felix Loustau, mis on t\u00e4naseni Argentina jalgpalli tuntuim ja armastatuim kooslus. Viisik otsis v\u00e4ljakul ruumi ja s\u00f6\u00f6tis lakkamatult. La Maquina s\u00fcndis 1941. aastal riigi meistriv\u00f5istluste eelviimasel p\u00e4eval. River oli tiitli kindlustanud, aga Boca tuli k\u00fclla ja River v\u00f5itis 5:1. El Grafico p\u00fchendas sellele 14 lehek\u00fclge. J\u00e4rgmisel aastal andis legendaarne spordiajakirjanik Borocoto sellele nime: La Maquina. Kui 1920. aastatel oli El Grafico kritiseerinud masinlikku stiili kui britilikku, siis n\u00fc\u00fcd \u00fclistati seda sujuvuse ja \u00fchist\u00f6\u00f6 p\u00e4rast. F\u00e4nnid laulsid kenasti riimitult: \n<\/p>\n
Sale el sol,
\nsale la luna,
\ncentro de Munoz,
\ngol de Labruna
\n(T\u00f5useb p\u00e4ike, t\u00f5useb kuu, keskel on Munoz, v\u00e4rava l\u00f6\u00f6b Labruna.)
\n<\/p>\n
Maailma \u00fche k\u00f5igi aegade parima jalgpalluri Alfredo Di Stefano k\u00f5igi aegade viis parimat m\u00e4ngijat olid La Maquina k\u00f5ik viis r\u00fcndajat. Riveri selle ajastu m\u00e4ng oli La Nuestra \u2013 meie stiil, parim jalgpall maailmas. Boca Juniorsiga viis maa meistritiitlit v\u00f5itnud ja hiljem El Graficos ajakirjanikuna t\u00f6\u00f6tanud Ernesto Lazzatti on \u00f6elnud, et m\u00e4ngis La Maquina vastu, aga vahel tahtnuks olla trib\u00fc\u00fcnil neid vaatamas ja nautimas. \n<\/p>\n
La Maquinast sai argentina kultuuri kehastus, mis \u00fchendas tango ja jalgpalli, moodustades kreooli ideaali. Nii nagu Argentinas on palju jalgpalliteemalisi tangosid, ei puudu sealt ka la maquinita (v\u00e4ike masin) nimeline tango. La Maquina liige Munoz: “Tango on parim treening, sa s\u00e4ilitad r\u00fctmi ja muudad seda edasi astudes, \u00f5pid profiile, treenid v\u00f6\u00f6kohta ja jalgu.” \n<\/p>\n
Viisiku k\u00f5ige tehnilisem m\u00e4ngija oli Moreno. Temast on mingi naljalugu, kuidas teda polnud isegi v\u00e4ljakul, aga ta valiti ikkagi m\u00e4ngu parimaks. Uruguay m\u00e4ngija Walter Gomezi kinnitusel olnud Moreno parem isegi Pelest: “Milline meisterlikkus palliga, milline j\u00f5ud, milline t\u00e4psus, milline stiil! Pele higistas, Moreno m\u00e4ngis frakis.” \n<\/p>\n
Boca r\u00fcndaja Pancho Varallo arvates v\u00f5inuks Moreno olla parem isegi Maradonast, kui ta korralikult treeninuks. Moreno oli k\u00f5va pidutseja, keda n\u00e4hti ilusate naiste seltsis tangosaalides. Tema arvates oli tango parim treening: “Jah, ma armastan \u00f6\u00f6elu. Mis siis sellest? Ma ei puudunud kunagi treeningult. \u00c4rge tulge mulle r\u00e4\u00e4kima, et peaksin piima jooma: sel ajal kui j\u00f5in piima, m\u00e4ngisin halvasti.” \n<\/p>\n
Loustau, kes olevat \u00fchel m\u00e4ngul teinud v\u00e4ljakule sattunud ratsapolitseiniku hobusel jalge vahelt ja seej\u00e4rel skoorinud, on meenutanud, kuidas Moreno oli olnud alkoholim\u00fcrgitusega haiglas ja arst r\u00e4\u00e4kinud, et kui ta m\u00e4ngima pannakse, sureb mees 20 minuti j\u00e4rel. Moreno tuli ja oli m\u00e4ngu parim. La Maquina r\u00fcndeviisiku legendi suurusest annab ehk hea pildi asjaolu, et viie aasta jooksul m\u00e4ngiti \u00fcheskoos ainult 18 m\u00e4ngus. \n<\/p>\n
River Plate’i hiilgavale La Maquinale on Bocal vastu panna trump\u00e4ss: selles klubis m\u00e4ngis aastatel 1981-1982 ning 1995-1997 jumal ise \u2013 Diego Armando Maradona. \n<\/p>\n
![\"M\u00e4ng](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773153913.jpg\")
\n<\/p>\n
Superclasico riigi meistritiitlist t\u00e4htsam \n<\/p>\n
Paljudele f\u00e4nnidele on pearivaali v\u00f5itmine omavahelises m\u00e4ngus t\u00e4htsam kui riigi meistritiitli v\u00f5itmine. Maailma madinatest raamatu kirjutanud Andy Mitten edastab Boca Juniorsi muuseumit\u00f6\u00f6taja arvamuse: “Ma eelistan seda, et Boca v\u00f5idab Riverit ja nurjab nende \u0161ansid v\u00f5ita meistritiitel, sellele, et Boca kaotab Riverile ja v\u00f5idab ise meistritiitli.” Sellele vastandub Riveri endise tippm\u00e4ngija Ariel Ortega arvamus: “Tahan teha selgeks, et ma ei vaheta kunagi meistritiitlit \u00fche v\u00f5idu vastu Boca \u00fcle.” \n<\/p>\n
Superclasico on \u00fcleriigiline s\u00fcndmus. Raadio tulek sadakond aastat tagasi kinnistas Buenos Airese kultuurilist domineerimist riigis: eetri kaudu kanti riigi igasse nurka tangot ja jalgpalli. Inimesed provintsis hakkasid toetama Buenos Airese klubisid. M\u00f5istagi on k\u00f5ige enam \u00fcleriigilisi f\u00e4nne Bocal ja Riveril. Ajakirjanik Juan Sasturaini s\u00f5nul on k\u00f5ik need, kes pole Boca f\u00e4nnid, tema vastu: “Bocas on midagi sotsiaalselt \u00e4rritavat, ma ei tea, miks. V\u00f5ib-olla seep\u00e4rast, et neil on nii palju f\u00e4nne igast ilmakaarest.” \n<\/p>\n
Sasturain kinnitab, et Boca on Argentina suurima toetusega klubi, kuid ta ei oska vastata k\u00fcsimusele, kumb on suurem: “Ajalooliselt on River stiilne ja r\u00fcndav; Boca on selle vastand – s\u00fcda ja j\u00f5ud.\u201c \n<\/p>\n
M\u00f6ll t\u00e4navatel ja turvav\u00e4ravates \n<\/p>\n
M\u00e4ngup\u00e4eval, 9. novembril 2025 asume Oliveriga varakult teele. Staadioni l\u00e4hedal Matanza j\u00f5e suudmes sirutame jalgu ja r\u00fc\u00fcpame \u00f5lut. R\u00e4\u00e4gime maast ja ilmast. Siis hakkame liikuma La Bombonera poole. \u00dchel t\u00e4naval rapub tee \u00e4\u00e4res kaks bussi: need on t\u00e4is h\u00fcppavaid Boca Juniorsi f\u00e4nne ja nende valjuh\u00e4\u00e4lset skandeerimist. M\u00e4ngu alguseni on neli tundi. \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
K\u00f5ik v\u00e4iksemad t\u00e4navad staadioni \u00fcmbruses on jalak\u00e4ijate p\u00e4ralt. Piki rahvast tulvil t\u00e4navaid grillitakse liha ja vorste ning m\u00fc\u00fcakse suupisteid ja jooke. Siin-seal lauldakse v\u00e4iksemates r\u00fchmades f\u00e4nnilaule. Suuremad kogunemised ja \u00fchislaulud on ristmikel ja staadionile l\u00e4hemal paiknevatel t\u00e4navatel. Liigume selle m\u00f6llu vahel laveerides edasi ja j\u00f5uame esimese piletikontrollini. Kokku on neid viis-kuus, lugemine l\u00e4heb lihtsalt sassi. \u00dches kontrollpunktis kogeme rahva temperamenti. L\u00e4bip\u00e4\u00e4s on jagatud k\u00fcmmekonna koridori vahel. Koridoriotstes on tee t\u00f5kestanud politseinikud. Me ootame, kuni enne meid sama teekonna l\u00e4binud hulk inimesi on l\u00e4bi saanud j\u00e4rgmisest kontrollpunktist. Korraga avatakse \u00fcks \u00e4\u00e4rmine koridor ja seal seisnud inimesed p\u00e4\u00e4sevad liikuma. \u00dclej\u00e4\u00e4nud j\u00e4rjekorrad ikka seisavad. Oliver on meie koridoris esimene \u2013 tema vastas on politseinik. Mina seisan Oliveri selja taga. Meie taga muutub rahvas rahutuks ja valjuh\u00e4\u00e4lseks. Korraga hakkavad tagumised liikuma ja l\u00fckkavad eesseisjaid edasi. Meid tagant t\u00f5ukav mass n\u00fcgib meid v\u00e4\u00e4ramatu j\u00f5uga ning k\u00f5igi koridoride politseinikel on piisavalt taipu, et eest \u00e4ra astuda. J\u00e4rgmise kontrollpunktini on paarsada meetrit. \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Kahes staadionile l\u00e4hemas kontrollpunktis peab pileti tuvastama turvav\u00e4ravatehnoloogia. Oliverile astub ligi \u00fcks Boca f\u00e4nn ja teeb ettepaneku, millest ei saa keelduda: kui Oliver oma piletit l\u00e4bi piiksutab, liibub mees Oliverile selja tagant k\u00fclge ning kui v\u00e4rav avaneb, astub see tandem kui \u00fcks mees j\u00e4rgmisse tsooni. J\u00e4rgmine turvav\u00e4rav l\u00e4bitakse samamoodi: Oliveri pilet teeb piiks ning ta astub koos tema k\u00fclge kleepunud f\u00e4nniga t\u00f5otatud maale \u2013 me oleme Bomboneral! \n<\/p>\n
Neli-viis inimest \u00fchel ruutmeetril \n<\/p>\n
T\u00f5useme treppe m\u00f6\u00f6da \u00fcles, et leida oma kohad ja asuda nautima vaatem\u00e4ngu, mille peamised osalised – f\u00e4nnid – on juba trib\u00fc\u00fcnil kohad sisse v\u00f5tnud. Me ei s\u00fcvenenud oma piletitesse ega selgitanud v\u00e4lja, kus meie kohad v\u00f5iksid asuda, sest peamine oli piletite olemasolu ning selle k\u00f5rval pakkus v\u00e4ikest n\u00e4rvik\u00f5di, kas need vahendajate kaudu ostetud p\u00e4\u00e4smed on ikka ehtsad. K\u00f5igel muul polnud t\u00e4htsust. \n<\/p>\n
Selgub, et oleme sattunud otsatrib\u00fc\u00fcnile, kus asuvad need k\u00f5ige marulisemad kaasaelajad: ultrad. Trib\u00fc\u00fcn, millel puuduvad istekohad ja millel on lihtsalt astmed, on rahvast pilgeni t\u00e4is. Oleme p\u00e4ris \u00fcleval ja allapoole, v\u00e4ljakule l\u00e4hemale liikumiseks puudub ruum. Otsustame siiski laskuda. Haagime end sappa \u00fchele sama kavatsusega mehele. Peagi oleme sunnitud seisma. L\u00e4bi inimeste on v\u00f5imatu minna. Korraga viipab \u00fcks naine meie poole – tulge! Oleme kiired \u00f5ppijad ja saame selgeks, et parim edasiliikumise viis on kummarduda. Puusadest allpool jalgade juures on rohkem ruumi kui maskuliinsete meestekehade v\u00f5i rinnakate naiste vahel. Seal “allilmas” on oma elu: n\u00e4eme istuvaid lapsi ja endile puhkusehetki lubavaid t\u00e4iskasvanuid ning loomulikult igat masti juba tekkinud laga. \n<\/p>\n
L\u00f5puks j\u00f5uame umbes trib\u00fc\u00fcni keskele. Seal peatub meile viibanud naine ja oleme oma kehaga tekitanud endile pisut ruumi. Esimesed kaks minutit seisan \u00fchel jalal, sest teise mahapanemiseks puudub koht. Keha on tasakaalust v\u00e4ljas ja p\u00fc\u00fcan nii \u00f5rnalt kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik toetuda naabrile. Ma ei liialda, kui v\u00e4idan, et kohas, kus me ankrusse j\u00e4\u00e4me, seisab \u00fchel ruutmeetril neli kuni viis inimest. Olenevalt inimeste suurusest. Meie \u00fcmber on \u00fcllatavalt palju naisi ja lapsi. P\u00fc\u00fcan ettevaatlikult oma asendit korrigeerida ja l\u00f5puks leian teisele jalale toetuspinna. \n<\/p>\n
Poolteist tundi m\u00e4nguni ja milline hullumaja! \n<\/p>\n
Kui me kohad sisse v\u00f5tame, on m\u00e4ngu alguseni poolteist tundi. Me oleme suure m\u00f6llu keskel. \u00dcmberringi ei lakka laul ega skandeerimine. Trib\u00fc\u00fcn pulbitseb. Muidugi p\u00fc\u00fcame olla osa sellest ja v\u00e4hemalt kaasa plaksutades v\u00f5i \u00fclest\u00f5stetud k\u00e4tega massiga kaasa \u00f5\u00f5tsudes mitte rikkuda meeleolu. \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Korraga tekib mingi t\u00f5uklemine. Ilmselt on keegi m\u00f5ne tormaka liigutuse v\u00f5i liikumisega kedagi m\u00fcksanud ja sellest tekkiv tasakaalutus laieneb kohe \u00fcmbruskonnale. K\u00f5igun \u00fcpris korralikult ja p\u00fc\u00fcan oma kohale j\u00e4\u00e4da. Tunnen, et vajun allpool olijatele peale, ning peast k\u00e4ib l\u00e4bi m\u00f5te: niimoodi siis inimesi surnuks tallataksegi… Aga see ohtlik \u00f5\u00f5tsumine ja inimeste \u00e4revad h\u00e4\u00e4led m\u00f6\u00f6duvad m\u00f5ne sekundiga. \n<\/p>\n
Meil oli piisavalt oidu ja valmisolekut, et osta Boca Juniorsi s\u00e4rk ja minna sellega m\u00e4ngule. Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes ei kujuta isegi ette, et ultrate seas trib\u00fc\u00fcnil olnuks seljas mingi neutraalne v\u00f5i kogemata kombel Riveri v\u00e4rve meenutav punane v\u00f5i valge s\u00e4rk! \n<\/p>\n
Koduklubi s\u00e4rk on sellistes m\u00e4ngudes austusavaldus f\u00e4nnidele, kelle territooriumil sa viibid, teisalt kannad seda omaenda turvalisuse huvides. Jalgpalliga seotud kriminaalsed vahejuhtumid on Argentinale omased. \u00dcks tippaasta oli 1992, kui fikseeriti 502 jalgpalliga seotud vahejuhtumit, mille k\u00e4igus kaotas elu 12 inimest; oli ka 660 vigastust ja 6036 vahistamist. Tehisaru kinnitusel on sel sajandil olnud \u00fcle saja jalgpalliga seotud surmajuhtumi – see arv h\u00f5lmab nii staadionil kui ka v\u00e4ljaspool seda tapetuid. Boca ja Riveri f\u00e4nnide kaklusi on toimunud \u00fcle riigi. Kuigi meie info kohaselt pidi just sel Superclasicol p\u00e4rast pikemat pausi olema lubatud ka k\u00fclalismeeskonna f\u00e4nnide kohalolu, siis tegelikult Riveri f\u00e4nne trib\u00fc\u00fcnidel pole. Ilma k\u00fclalisf\u00e4nnideta on ka kaks \u00fclej\u00e4\u00e4nud meie k\u00fclastatud kohtumist. \n<\/p>\n
Me teadsime, et staadionid v\u00f5ivad olla ohtlikud. Raha eest on v\u00f5imalik sisse smugeldada nii k\u00fclm- kui ka tulirelvi. Meiegi suhtes kogen m\u00f5ne f\u00e4nni umbusku ja mulle n\u00e4ib, et keegi k\u00fcsib teistelt k\u00e4tega \u017eestikuleerides, mida need kaks siin meie hulgas teevad. Meie l\u00e4hedal on ka \u00fcks tuikuv ja end pilve t\u00f5mmanud ebameeldiv t\u00fc\u00fcp, kes teeb paar-kolm katset tulla seisma minu koha peale. Kuna ta sellega h\u00e4irib \u00fchtlasi mu paremal k\u00e4el seisvat tursket pereisa, kes aeg-ajalt v\u00f5tab kukile v\u00e4ikse poja, loobub ta plaanist. \n<\/p>\n
Aga on ka s\u00f5bralikkust. Vasakpoolne naaber soovitab mul korduvalt tuge otsida m\u00f5nek\u00fcmne meetri pikkustest Boca v\u00e4rvides viirgudest, mis kokkurullitult moodustavad alt kuni \u00fclemise trib\u00fc\u00fcniotsani ulatuvad k\u00f6ied. Need k\u00f6ied t\u00e4idavad otsatrib\u00fc\u00fcni m\u00f5nemeetriste vahedega ja neid hoiavad pingul vabatahtlikud, kes t\u00f5usevad \u00f5la k\u00f5rgusel asetsevatele raudtorudele, kus nad seisavad terve kohtumise v\u00e4ltel seljaga v\u00e4ljaku poole olles ja laule kaasa \u00fc\u00fcrates. \n<\/p>\n
![\"Sellest](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773154259.jpg\")
\n<\/p>\n
Mingil hetkel enne lahtil\u00f6\u00f6ki hakkavad altpoolt k\u00e4est k\u00e4tte liikuma Boca lipud, mida lehvitada. Neid lippe on palju ja kuna osa pealtvaatajaid, nende seas naised, on tegevuses, et end rahvamassis tasakaalus hoida, on mu naabruses \u00fcllatavalt palju neid, kes v\u00f5tavad lipu edasiandmiseks, aga nende naabruses pole kedagi, kes seda tahaks. Edasiandjad on h\u00e4das. \n<\/p>\n
Pool tundi m\u00e4ngitud: oleme peaaegu valmis lahkuma! \n<\/p>\n
Lahtil\u00f6\u00f6gi l\u00e4henedes l\u00e4hevad askeldamine ja m\u00f6ll trib\u00fc\u00fcnil k\u00f5vemaks. \u00dcle meie pea rullitakse mitu hiigelm\u00f5\u00f5tmetes plagu. Me oleme nagu telgis. M\u00e4ngu alates rullitakse need tagasi, kuid see-eest t\u00f5mmatakse lahti Boca v\u00e4rvides lipuviirud, mis j\u00e4tavad vaate m\u00e4ngumurule ahtaks: n\u00e4eme vaid v\u00e4ga v\u00e4ikest osa v\u00e4ljakust. \n<\/p>\n
Kui m\u00e4ngitud on umbes 25 minutit ja me oleme palli ja m\u00e4ngijaid n\u00e4inud vaid episoodiliselt – ultratele polegi t\u00e4htis m\u00e4ng, vaid kohalolu, kuuluvus- ja k\u00fc\u00fcnarnukitunne, meeleolu loomine jms -, hakkame kellegi lahkuja tuules tagasi \u00fcles ronima. \u00dchest k\u00fcljest on jalad ligi kahetunnisest seismisest ja toetuspinna pidevast kohendamisest v\u00e4sinud ning teisalt tahaks natukenegi m\u00e4ngu n\u00e4ha. \n<\/p>\n
Olime naiivsed, sest \u00fcleval trib\u00fc\u00fcnirinnatisel pole vaadatavus parem: seal seisavad inimesed kahes-kolmes-neljas reas ja nende vaadet piiravad samuti lipuviirud. K\u00f5nnime l\u00e4bi kogu sektori ega leia paika, kust m\u00e4ngu n\u00e4ha. L\u00e4heme selle hullumaja keskelt v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su poole suunduvatele treppidele, mis asuvad staadioni v\u00e4lisk\u00fcljel. Oliver viskab \u00f5hku m\u00f5tte: l\u00e4heks minema ja vaataks m\u00e4ngu m\u00f5nest l\u00e4himast k\u00f5rtsist v\u00f5i kohvikust v\u00f5i baarist. V\u00f5tan selle pealtn\u00e4ha jabura m\u00f5tte p\u00e4ris t\u00f5sisele kaalumisele. \n<\/p>\n
![\"M\u00e4ngitud](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773154518.jpg\")
\n<\/p>\n
See on kummaline olukord: me tulime \u00fcle Atlandi selleks, et teha teoks aastaid peas keerelnud plaan. Me oleme maailma ilmselt k\u00f5ige vingemal klubim\u00e4ngul. Ja me kaalume lahkumist, kui m\u00e4ngitud on umbes pool tundi. Me oleme nii k\u00fcllastunud emotsioonidest, mille saime ultrate keskel viibimisest ja nendega \u00fchte sulandumise katsetest. Saime juba enne m\u00e4ngu algust k\u00e4tte k\u00f5rgemotsioonid ja meie k\u00f5vakettale rohkem ei mahu. \n<\/p>\n
Mul k\u00e4ib peast l\u00e4bi isegi selline m\u00f5te, et taoline lahkumine oleks superstiilne! Kaks jalgpallihullu, kes n\u00e4inud nii m\u00f5ndagi maailma jalgpalli suurt vastasseisu, teevad s\u00e4\u00e4red Superclasicolt! Milline lugu r\u00e4\u00e4kimiseks ja millised pikad uskmatud n\u00e4od neilt, kes seda lugu kuulavad! \n<\/p>\n
Aga me j\u00e4\u00e4me. M\u00f5eldes sellele, et v\u00f5ib-olla juhtub sellel m\u00e4ngul midagi erakordset ja siis oleks meie lahkumine s\u00fcndmuskohalt eriti narr. Nii palju kannatame ikka \u00e4ra, et kuigi me m\u00e4ngu ei n\u00e4e, joome selle karika siiski p\u00f5hjani. \n<\/p>\n
Esimese poolaja \u00fcleminutil avab Boca skoori. Tormame treppidelt tagasi trib\u00fc\u00fcnile, et kaasa elada publiku r\u00f5\u00f5mule. Ka teise v\u00e4rava ajal teise poolaja alguses oleme v\u00e4ljap\u00e4\u00e4sutreppidel. Spurdime j\u00e4lle trib\u00fc\u00fcnidele ja sinna me j\u00e4\u00e4megi. Lihtsalt seisame trib\u00fc\u00fcnirinnatise taga ja ootame m\u00e4ngu l\u00f5ppu. Boca v\u00f5idab 2:0. \n<\/p>\n
Mis asi see oli?! \n<\/p>\n
Staadionilt lahkudes peatume \u00fches baaris. N\u00fc\u00fcd j\u00f5uan tagasi selle artikli algusesse: meie, kaks tarkpead, kes enne m\u00e4ngu sedastasid, kui vastuv\u00f5tmatud oleme \u00fcllatustele, istume nagu kaks m\u00e4rga varest. \u00dcllatatud, raputatud, n\u00f5utud. Peas tiirleb abitu k\u00fcsimus: mis asi see oli?! \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Jutustan Oliverile alla andnult, kuidas ma ei oska Eestis kellelegi edasi anda \u00e4sja kogetut. Sest s\u00f5nad on devalveerunud. Keegi ei usuks ega viitsiks s\u00fcvenedagi. Ja k\u00f5ige suuremaid l\u00e4bielamisi ja elamusi ei saagi kogu nende eheduses vahendada. \n<\/p>\n
Hiljem, kui p\u00f5ikame ka naaberriikidesse Brasiiliasse ja Paraguaysse, sattume teleris v\u00f5i telefonis surfates peale \u00e4sja n\u00e4htud Superclasico tipphetkedele ja l\u00fchikokkuv\u00f5tetele. V\u00f5imsad droonikaadrid f\u00e4nnitrib\u00fc\u00fcnist, mille keskel me viibisime, vajutasid meil suu lahti: kas me olime t\u00f5esti seal?! Kas me olime selle hullumaja epitsentris? \n<\/p>\n
Tegelikult oli ju ka Istanbuli madina atmosf\u00e4\u00e4r Galatasaray-Fenerbahce m\u00e4ngul ultrate seas v\u00f5imas, aga seal olid istekohad ja piletita inimesi sisse ei p\u00e4\u00e4senud. Trib\u00fc\u00fcnil oli iga istme kohta \u00fcks inimene, olgugi et terve m\u00e4ngu seisti oma klapptoolil. Superclasicol, nagu omast kogemusest n\u00e4gime, tr\u00fcgis sisse ka piletita f\u00e4nne ning otsatrib\u00fc\u00fcn oli mitmekordselt \u00fclerahvastatud. Ilmselt oleks kaasaelamise temperatuur seal madalam olnud, kui f\u00e4nne oleks olnud h\u00f5redamalt. \n<\/p>\n
Anname endile aru, et kogemus s\u00f5ltub kohast staadionil. Kusagil k\u00fcljetrib\u00fc\u00fcnil oma istmel suht segamatult m\u00e4ngu vaadates on \u00fcks kogemus ning ultrate keskel midagi hoopis muud. J\u00e4rgmist Superclasicot tahaks vaadata Monumentalil. Sealt edasi uuesti Bomboneral, aga k\u00fcljetrib\u00fc\u00fcnilt oma istmelt. Aga kui peaks valima, kus olla elu ainsal Superclasicol, saab vastus olla ainult \u00fcks: Bomboneral ultrate keskel! \n<\/p>\n
![\"\"\/](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773151918.png\")
Boca Juniors
\nAsutatud: 1905
\nStaadion: La Bombonera (mahutavus 57\u00a0200), t\u00f5lkes: \u0161okolaadikarp. Ametlik nimi: Estadio Alberto J. Armando
\nTiitlid: Argentina meister (35 korda), Argentina karikav\u00f5itja (4), Copa Libertadorese (6), Copa Sudamericana (2), Intercontinental Cupi v\u00f5itja (3)
\nH\u00fc\u00fcdnimi: Los Xeneizes (genovalased)
\nRiveri kasutatav h\u00fc\u00fcdnimi: El Bosteros (hobuses\u00f5nnik)
\n<\/p>\n
![\"\"\/](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773151954.png\")
River Plate
\nAsutatud: 1901
\nStaadion: Estadio Monumental (mahutavus 85\u00a0018)
\nTiitlid: Argentina meister (38 korda), Argentina karikav\u00f5itja (3), Copa Libertadorese (4), Copa Sudamericana (1), Intercontinental Cupi v\u00f5itja (1)
\nH\u00fc\u00fcdnimi: Millonarios
\nBoca kasutatav h\u00fc\u00fcdnimi: Las Gallinas (kanad)
\n<\/p>\n
\n<\/ul>\n
Kadunud Buenos Aires \n<\/p>\n
Kunagi kutsuti Buenos Airest L\u00f5una-Ameerika Pariisiks. Ta oli Euroopa linn Atlandi taga. Briti jalgpalliajaloolane Jonathan Wilson kirjutab, et kogu Buenos Aireses on \u00f5hkkond, mis soovib, et minevik poleks kunagi l\u00f5ppenud. Wilsoni s\u00f5nul on lihtne ette kujutada, kuidas linna puiesteel jalutab madala vildist kaabuga h\u00e4rrasmees, kelle \u00fches k\u00e4es on vihmavari ja teises elegantse k\u00fcbaraga daam. \n<\/p>\n
Kirjeldatu j\u00e4lgi m\u00e4rkasin ja nautisin minagi. Igas endast lugupidavas kohvikus on kelneritel seljas valge triiks\u00e4rk, millele sekundeerivad musta v\u00e4rvi vest, p\u00fcksid ja kingad. Nende ilme v\u00f5ib olla v\u00e4sinud ja t\u00fclpinudki, kuid hoiak on v\u00e4\u00e4rikas. Paremates kohtades avavad klientidele uksi uksehoidjad. N\u00f5nda on see ka hotellides. \n<\/p>\n
Kunagi kadunud maailma ilmestavad numbridki: 20. sajandi kolmel esimesel k\u00fcmnendil kuulus Argentina maailma k\u00fcmne j\u00f5ukama riigi sekka. Argentiinlasi nimetati l\u00f5unaj\u00e4nkideks ning nende riiki v\u00f5rreldi Kanada ja Austraaliaga. \n<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval on Buenos Aires endiselt roheline linn koos parkide ja bulvaritega, kuid kesklinna arhitektuur on r\u00e4situd olemisega. Euroopalikkust leidub siiski \u00fcsna sageli kindlatel t\u00e4naval\u00f5ikudel ja j\u00f5ukamates linnaosades. 1978. aastal, s\u00f5jav\u00e4elise hunta valitsusajal riigis ning enne kommunistliku re\u017eiimi kokkukukkumist Ida-Euroopas kirjutas New Statesman: “Argentina eba\u00f5nnestumine on sajandi suurim poliitiline m\u00fcsteerium.” \n<\/p>\n
Jalgpall on tee poliitikasse \n<\/p>\n
Argentinas on jalgpall ja \u00fchiskond l\u00e4bi p\u00f5imunud. Jalgpalli kaudu saavad j\u00f5ukad ja ambitsioonikad rajada teed rahva s\u00fcdamesse ja poliitikasse. V\u00e4rske n\u00e4ide on Mauricio Macri, kes oli poliitiliste ambitsioonidega \u00e4rimees. Aastatel 1995-2007 oli ta Boca Juniorsi president. See oli klubi \u00fcks edukamaid perioode. Ta soovis klubi etteotsa asuda juba neli aastat varem, kuid isa veenis teda j\u00e4\u00e4ma oma firmasse, mis tootis Argentinas litsentsi alusel Fiati ja Peugeot’ autosid. See ei takistanud Boca f\u00e4nnil Macril maksta palka klubi peatreenerile Cesar Luis Menottile, kes oli 1978. aastal t\u00fc\u00fcrinud Argentina koondise MM-tiitlini. Samuti ostis Macri klubile m\u00e4ngijaid. Just Boca Juniors andis talle n\u00e4htavuse \u00fchiskonnas. 2007. aastal sai Macrist Buenos Airese linnapea, kaheksa aastat hiljem riigi president. Tema ajaj\u00e4rku nimetatakse El Macrismoks, mis t\u00e4hendab suurt s\u00fcnergiat jalgpalli, kultuuri ja poliitika vahel Argentina \u00fchiskonnas. \n<\/p>\n
Boca sai v\u00e4rvid Rootsi lipu j\u00e4rgi \n<\/p>\n
![\"Boca](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773156177.jpg\")
\n<\/p>\n
Legendi j\u00e4rgi sai Boca Juniors oma v\u00e4rvid 1906. aastal, kui m\u00e4ngiti Nottingham de Almagro vastu, kellega olid neil sarnased s\u00e4rgid. Lepiti kokku, et v\u00f5itja s\u00e4ilitab oma v\u00e4rvid ja kaotaja v\u00f5tab uued. Kaotanud Boca otsustas, et v\u00f5tab v\u00e4rvid esimese laeva lipult, mida n\u00e4hakse Buenos Airese sadamasse sisenemas. See laev oli Drottning Sophia, millel lehvis Rootsi lipp. \n<\/p>\n
River sai legendi j\u00e4rgi nime asutamiskoosolekul, kui keegi m\u00e4rkas, et sadamasse toodi laadimiseks suuri kaste, kuhu oli peale kirjutatud River Plate. On ka teistsuguseid versioone, kuid neis kordub sama motiiv: sadamakastidel olnud nimi River Plate. \n<\/p>\n
San Lorenzo on paavsti klubi \n<\/p>\n
V\u00e4gev elamus on ka 16. novembril k\u00fclastatud San Lorenzo ja Sarmiento liigam\u00e4ng. San Lorenzo ajalugu algas 20. sajandi algul, kui Buenos Airese liiklus intensiivistus ning m\u00e4ngupaikasid j\u00e4i v\u00e4hemaks. \u00dchel p\u00e4eval sattus preester Lorenzo Massa tunnistajaks olukorrale, kus tramm oleks peaaegu alla ajanud teistega koos jalgpalli m\u00e4ngiva poisikese. \u00d5nnetuste v\u00e4ltimiseks lubas preester poistel hakata m\u00e4ngima kirikuaias. \n<\/p>\n
Klubi asutamisel 1908. aastal keeldus preester Massa esialgu tunnustamast tema nime andmist klubile, kuid soostus siis tingimusel, et see t\u00e4histab \u00fchtlasi Argentina iseseisvusv\u00f5itluses t\u00e4htsat San Lorenzo lahingut. \n<\/p>\n
![\"Paavsti](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773155485.jpg\")
\n<\/p>\n
Ka t\u00e4nap\u00e4eval on San Lorenzo seotud taevaste j\u00f5ududega, sest tema tuntuim f\u00e4nn oli 2025. aastal surnud paavst Franciscus. Ta s\u00fcndis Almagros ehk siis piirkonnas, mis on klubi asukoht (klubi t\u00e4isnimi on Club Atletico San Lorenzo de Almagro). Tulevase paavsti isa m\u00e4ngis San Lorenzo korvpallimeeskonnas ja koos emaga k\u00e4is ta neid m\u00e4nge vaatamas. Paavstina oli tal kombeks tunnustada neid, kes kandsid Vatikanis P\u00fcha Peetruse v\u00e4ljakul San Lorenzo s\u00e4rki, ning p\u00e4rast klubi v\u00f5idukat m\u00e4ngu signaliseeris ta skoori s\u00f5rmedega. \n<\/p>\n
Kui San Lorenzo v\u00f5itis 2013. aastal riigi meistritiitli ja 2014. aastal L\u00f5una-Ameerika t\u00e4htsaima klubiturniiri Copa Libertadorese, s\u00f5itis m\u00e4ngijate delegatsioon karikaga Rooma ja kohtus paavstiga. \n<\/p>\n
Meie Oliveriga – San Lorenzo s\u00e4rk seljas – veedame m\u00e4ngu eel tunnikese staadioni k\u00f5rval f\u00e4nnialal, kust ei puudu muidugi grillahjud ning kus koduf\u00e4nnid v\u00e4ikestes r\u00fchmades kogunevad ja aeg-ajalt laulu lahti l\u00f6\u00f6vad. Sealsamas on paavst Franciscuse puuskulptuur ja palvela koos altariga. M\u00e4ngu eel t\u00f5mbab f\u00e4nnitrib\u00fc\u00fcn lahti suure plagu, millel muu hulgas Franciscuse n\u00e4gu. \n<\/p>\n
![\"San](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773155297.jpg\")
\n<\/p>\n
Kaasaelamine on t\u00e4ismaja ees kulgeval m\u00e4ngul intensiivne. Laul, h\u00fc\u00fcded, skandeerimine. See k\u00f5ik oleks v\u00e4gevam, kui meid ei segaks Superclasicol saadud positiivne \u0161okk… \n<\/p>\n
Argentina staadionite atmosf\u00e4\u00e4r on eriline \n<\/p>\n
Peale Superclasico ning San Lorenzo kodum\u00e4ngu Sarmineto vastu (1:1) k\u00e4ime vaatamas ka Cordobas paikneva Belgrano v\u00e4ravateta viiki Union de Santa Fe vastu. Ka see m\u00e4ng l\u00e4heb t\u00e4ismajale ja f\u00e4nnide lakkamatu kaasaelamise t\u00e4he all. Briti jalgpalliajakirjanik Tim Vickery on seda edasi andnud s\u00f5nadega: “\u00dcldiselt on Argentina staadionitel valitsev atmosf\u00e4\u00e4r miskit, mida vaadata. Brasiilias s\u00f5ltub trib\u00fc\u00fcnide m\u00fcratase sageli sellest, mis v\u00e4ljakul toimub. \n<\/p>\n
Inglismaal on f\u00e4nnid tegevusele l\u00e4hedal, kuid t\u00e4nap\u00e4evane istekohtade paigutus ei soodusta alati laulmist ja tavaliselt on \u00f5hkkonnas tunda irooniat. Argentinas seda pole. See on puhas emotsioon, k\u00fctkestav kollektiivne pidu, mis trummip\u00f5rina saatel vastu p\u00f6\u00f6ritab. Bocas on klubi ajaloo ja staadioni t\u00e4htsuse poolest, naabruskonna ja t\u00f6\u00f6lisklassi eluviisi esindajate ning staadioni arhitektuuri p\u00e4rast atmosf\u00e4\u00e4r ainulaadne.” \n<\/p>\n
![\"Ka](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773154821.jpg\")
\n<\/p>\n
\u00c4rge kiirustage Superclasicot vaatama! \n<\/p>\n
Kes iganes plaanib minna kaasa elama Superclasicole, peaks silmas pidama \u00fcht olulist aspekti. Enne seda v\u00f5iks k\u00fclastada p\u00f5nevaid linnarivaliteete Euroopas. Neid on igas riigis ja neil on huvitav ajalugu, mille kohta leiab t\u00e4nap\u00e4eval lihtsasti infot. Liikuda v\u00f5iks v\u00e4iksematelt madinatelt suurematele. Superclasico j\u00e4\u00e4gu hilisemaks, kui on juba n\u00e4htud ja kogetud. Vaadata kohe Superclasicot t\u00e4hendab rikkuda \u00e4ra hilisemad jalgpallielamused. Sellest kuumemad v\u00f5i sellega samav\u00e4\u00e4rsed derbid v\u00f5ivad olla ilmselt ainult P\u00f5hja-Aafrikas, kuhu ei ulatu UEFA regulatsioon kohustuslike istekohtade jms kohta. Potentsiaalselt v\u00f5ivad Superclasicole konkurentsi pakkuda Kairo (Al Ahly – Zamalek) ning Casablanca (Raja – Wydad) madin. Aga arvestades Egiptuses ja Marokos valitsevat islamit, v\u00f5ivad need staadionid olla v\u00f5\u00f5rale ohtlikud. \n<\/p>\n
![\"Pilt](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773155662.jpg\")
\n<\/p>\n
Argentinos Juniorsi staadioni v\u00f5imas Maradona-grafiti \n<\/p>\n
Diego Maradona esimese profiklubi staadion kannab enesestm\u00f5istetavalt tema nime ja selle v\u00e4lisseinad on kaetud k\u00fcmnete maalingutega jalgpallikuningast. Ka l\u00e4hematel t\u00e4navatel on suuri grafiteid ja \u00fcks baar on t\u00e4ielikult p\u00fchendatud talle: peaaegu iga detail on seotud Maradonaga. M\u00fc\u00fcgil on isegi temanimeline \u00f5lu koos samateemalise korgi ja etiketiga. Jalka seal olles tuleb keegi, kes pakub peremehele mingit eset, millel seos jalgpallijumalaga. Vesteldakse \u00fcpris kaua ja otsitakse silmade ja \u017eestiga uuele esemele kohta baaris. \n<\/p>\n
![\"Maradona-grafiti.\"\/](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773155979.jpg\")
\n<\/p>\n
Madinalood Jalkas \n<\/p>\n
Varem on Jalka k\u00fclastanud selliseid madinaid: \n<\/p>\n
Glasgow, Rangers – Celtic (Jalka 5\/2018), Istanbul, Galatasaray – Fenerbahce (Jalka 2\/2019), Belgrad, Crvena zvezda – Partizan (Jalka 2\/2020), Moskva, Spartak – Dinamo (Jalka 4, 5, 6\/2020), Rooma, AS Roma – Lazio (Jalka 7, 8\/2020), Hamburg, St Pauli – Hamburgi SV (Jalka 2\/2023), Z\u00fcrich, Grasshopper – FC Z\u00fcrich (Jalka 5\/2025). \n<\/p>\n
Lisaks on Jalka k\u00fclastanud riigisisest vastasseisu Barcelona – Madridi Real (Jalka 5\/2010). \n<\/p>\n