![\"Vasakul](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/5cbeae49-9141-404b-97fd-c940ea36b01f.jpg\")
<\/p>\n1. Ei, Iraan ei h\u00e4vitanud USA baasi Kataris <\/p>\n
\u201ePILTUUDIS: Kataris h\u00e4vitati USA hirmkallis radar,\u201c kirjutasid portaalid Eestinen ja L\u00f5unaeestlane 28. veebruaril ja avaldasid kaks pilti \u2013 \u00fcks tervest, teine h\u00e4vinud radaris\u00fcsteemist. <\/p>\n
\u201eMeedias on avaldatud enne ja n\u00fc\u00fcd kaadrid Kataris asuva Ameerika s\u00f5jav\u00e4ebaasi r\u00fcndamise tagaj\u00e4rgedest. Iraani uudisteagentuuri Fars teatel h\u00e4vitati Kataris asuv USA varajase hoiatamise radar, mille v\u00e4\u00e4rtus on umbes 1,1 miljardit dollarit ja mida kasutatakse Iraani rakettide startide j\u00e4lgimiseks,\u201c kirjutasid portaalid. <\/p>\n
<\/p>\n
Sama \u201efotov\u00f5rdlust\u201c on jaganud Iraani riigimeedia, n\u00e4iteks Tehran Times ja Venemaa propagandaportaalid, n\u00e4iteks Topwar. <\/p>\n
Tegelikult on fotov\u00f5rdlus v\u00f5ltsitud. Vasakul pool on tegelik satelliidij\u00e4\u00e4dvustus<\/a> Google Earthist, mis p\u00e4rineb 2. oktoobrist 2025. Pealegi on see tehtud Bahreinis, mitte Kataris. Tegu on USA merev\u00e4ebaasiga. <\/p>\n 28. veebruaril 2026 toimusid<\/a> t\u00f5epoolest<\/a> Iraani raketi- ja droonir\u00fcnnakud Bahreinis, milles sai kahjustusi satelliidifotol kujutatud USA radaris\u00fcsteem. Kuid see fotov\u00f5rdlus ei vasta t\u00f5ele ning baas ise ei asu Kataris. <\/p>\n Parempoolne pilt on t\u00f5en\u00e4oliselt algse satelliidifoto p\u00f5hjal genereeritud tehisaru v\u00f5ltsing. Faktikontrollil ei \u00f5nnestunud tuvastada, millise t\u00f6\u00f6riista abil fotot muudeti. K\u00fcll aga on l\u00e4hemal vaatlusel n\u00e4ha ebak\u00f5lasid, mis on iseloomulikud AI-piltidele. <\/p>\n Rohelisega oleme m\u00e4rkinud katused ja t\u00e4navad, mis on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt erinevad. Samal ajal on m\u00f5lemal pildil punasega m\u00e4rgistatud kolme auto asukohad, mis on pea identsed. Teoreetiliselt oleks t\u00f5epoolest v\u00f5imalik, et osa hooneid ja t\u00e4navaid on oktoobrist saati n\u00f5nda muutunud, kuid sellisel juhul ei asuks autod m\u00f5lemal fotol t\u00e4pselt samades kohtades.<\/p>\n Otsus: vale. V\u00e4idetav foto h\u00e4vinud USA radaris\u00fcsteemist on v\u00f5ltsing. Pealegi asub see USA radaris\u00fcsteem Bahreinis, mitte Kataris.<\/p>\n 2. Video Iraani raketir\u00fcnnakust Tel Avivile on tehisaruga genereeritud v\u00f5ltsing<\/p>\n Portaalid Eestinen ja L\u00f5unaeestlane avaldasid 3. m\u00e4rtsil artiklid pealkirjaga \u201eVIDEO: uskumatu r\u00fcnnak Iisraeli linnale\u201c.<\/p>\n \u201eSotsiaalmeediasse on pandud video r\u00fcnnakust Iisraeli Tel Avivi linnale t\u00e4na teisip\u00e4eval, 3. m\u00e4rtsil. Arvati, et see on tehisaru loodud video, aga tegelikkuses on see ehtne video. Videos on n\u00e4ha Iisraeli \u00f5hut\u00f5rje rakette ja seda, kuidas Iraani raketid neist m\u00f6\u00f6da l\u00e4hevad.\u201c<\/p>\n See ei ole \u201eehtne video\u201c, vaid tehisaruga genereeritud v\u00f5ltsing, millele viitab nii originaalallikas kui ka tehisaru sisule iseloomulikud tunnused videos endas. V\u00e4idetavast raketir\u00fcnnakust ei ole \u00fchtegi teadet ametlikes kanalites ega t\u00f5siseltv\u00f5etavates ajakirjandusv\u00e4ljaannetes.<\/p>\n Video ilmus<\/a> esimesena 2. m\u00e4rtsil 2026 Instagrami kontol @paralelverse_net. Video kirjelduses on t\u00f5en\u00e4oliselt video genereerimiseks antud pikk sisend, mis algab nii: \u201eVideo algab eemalt vaatega Tel Avivile, kusjuures kaamera on juba linna siluetile sisse suumitud. K\u00f5rghooned moodustavad taeva taustal tiheda silueti, samal ajal kui taustal huilgavad vaikselt sireenid. Filmija seisab kaugel, hoides kogu linnavaadet kaadris. (…)\u201c<\/p>\n Postituse l\u00f5pus seisab: \u201eSee video on loodud tehisintellektiga ja on m\u00f5eldud vaid meelelahutuslikel eesm\u00e4rkidel kasutamiseks.\u201c<\/p>\n Videos on mitu anomaaliat, mis viitavad tehisaru loomingule: <\/p>\n Suitsupilved on kohati ebaloomuliku kujuga ning katkendlikud;<\/p>\n<\/li>\n P\u00e4ikesepaneelid hoonetel on liialt \u00fchetaolised ja n-\u00f6 vibreerivad iseloomulikult AI-videotele;<\/p>\n<\/li>\n M\u00f5ned autod t\u00e4naval on n-\u00f6 kokku sulanud ja veidra kujuga;<\/p>\n<\/li>\n \u00dchele hoonele ilmuvad suumimisel antennid, mida seal enne ei olnud;<\/p>\n<\/li>\n Videos on n\u00e4ha Iisraeli lippu, mis on veidralt paigutatud r\u00f5du sisek\u00fcljele, mitte v\u00e4ljapoole. Riigilippude videotesse lisamine on iseloomulik<\/a> AI-sisule<\/a>. <\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n Ka tagurpidi pildiotsing ja m\u00e4rks\u00f5naotsing n\u00e4itavad, et \u00fckski t\u00f5siseltv\u00f5etav kanal ei ole seda videot avaldanud. Samuti ei olnud 3. m\u00e4rtsil \u00fchtegi teadet sellise massiivse raketir\u00fcnnaku kohta Tel Avivis. V\u00e4idetavast raketir\u00fcnnakust ei ole ka \u00fchtegi muud videot ega pilti.<\/p>\n Times of Israeli andmetel<\/a> tabas \u00fcks rakett 28. veebruaril Tel Avivi elamupiirkonda, mille tagaj\u00e4rjel said k\u00fcmned inimesed viga ja \u00fcks hukkus. Ent see tabamus ei tekitanud kahjustusi sellises ulatuses, nagu on n\u00e4ha v\u00f5ltsitud videos.<\/p>\n Otsus: vale. Video v\u00e4idetavast Iraani raketir\u00fcnnakust Tel Avivile on tehisaruga genereeritud v\u00f5ltsing. Seda kinnitab nii algallika selgitus kui ka visuaalsed anomaaliad videos. \u00dckski usaldusv\u00e4\u00e4rne uudiskanal ega riiklik kanal ei ole teatanud sellisest r\u00fcnnakust.<\/p>\n 3. Videos pole USA h\u00e4vituslennuk, vaid Iraani enda lahinglennuk<\/p>\n Facebookis levib postitus, mis v\u00e4idab, et Iisraeli uudisteportaal Ynet teatas, et Iraani \u00f5hukaitse lasi Teheranis alla Ameerika h\u00e4vituslennuki. Faktikontrollil ei \u00f5nnestunud sellise sisuga uudist t\u00e4nase (10.03.2026) seisuga Ynetist leida. <\/p>\n USA Keskv\u00e4ejuhatus (CENTCOM) eitas<\/a> 5. m\u00e4rtsil, et USA h\u00e4vituslennuk oleks Iraanis alla lastud. \u201eSotsiaalmeedias levivad kuulujutud USA F-15E allakukkumisest kolmap\u00e4eva varahommikul Iraanis on alusetud ja ei vasta t\u00f5ele,\u201c seisab postituses.<\/p>\n Newsguardi<\/a> andmetel avaldas video samast s\u00fcndmusest 5. m\u00e4rtsil algselt hoopis Iisraeli \u00f5huv\u00e4gi<\/a> platvormil X. Iisraeli v\u00e4itel on videos n\u00e4ha Iraani lennuki Jak-130 allatulistamist Iisraeli \u00f5huv\u00e4e poolt Teherani kohal. Ajaleht The New York Times kinnitas<\/a> s\u00f5ltumatult Iisraeli andmeid, olles tuvastanud s\u00fcndmuse asukoha.<\/p>\n New York Timesi andmetel<\/a> oli see esimene kord, mil F-35 h\u00e4vituslennuk tulistas alla teise mehitatud h\u00e4vituslennuki. <\/p>\n Faktikontroll v\u00f5ttis \u00fchendust Newsguardi tiimi spetsialistidega, kelle s\u00f5nul on Iraani-meelse v\u00e4ite algallika tuvastamine keeruline, kuna suur osa Iraani riiklikust meediast ja sotsiaalmeediast kustutasid oma artiklid ja postitused kohe, kui iisraellased teatasid Iraani lennuki edukast allatulistamisest.<\/p>\n Otsus: vale. Sotsiaalmeedias levivas videos ei n\u00e4e mitte seda, kuidas Iraan USA h\u00e4vitajat alla tulistab, vaid hoopis Iisraeli \u00f5huj\u00f5udude tabatud Iraani lahingulennukit Jak-130.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (146)<\/a>![\"Vasakul](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1580ad66-9a96-46a0-bded-9b15700ecf96.jpg\")
<\/p>\n\n
![\"Facebooki](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/b5893868-9060-4083-96aa-64735b9b9c7e.jpg\")
<\/p>\n