Alan Vaht selgitab, kuidas kujunevad tanklate postihinnad ja millist rolli m\u00e4ngivad tarnelepingud, k\u00fctuste maailmaturu noteeringud ning hinnariski maandamine.<\/p>\n
K\u00fctusehinnad puudutavad paljusid ning seet\u00f5ttu tekitavad hinnaliikumised paratamatult k\u00fcsimusi ja pingeid. \u00dcks levinumaid arusaamu on, et terminalides “juba olemas olev” k\u00fctus on ostetud varasema, madalama hinnaga ning seega v\u00f5iksid tanklaketid seda veel m\u00f5nda aega odavamalt m\u00fc\u00fca. Tegelik hinnastamise loogika on teistsugune.<\/p>\n
Allj\u00e4rgnevalt selgitan lihtsas keeles, kuidas tanklate postihinnad kujunevad ja millist rolli m\u00e4ngivad tarnelepingud, k\u00fctuste maailmaturu noteeringud ning hinnariski maandamine.<\/p>\n
Tarnelepingud ja hinnavalem<\/p>\n
Tanklaketid s\u00f5lmivad k\u00fctuse tarnelepingud tavaliselt kalendriaastaks. Lepingu alusel v\u00f5tab tarnija (sageli rafineerimistehas) kohustuse k\u00fctust tarnida ning tanklakett kohustuse k\u00fctust lepingu kehtivuse ajal kokkulepitud koguses osta. Oluline osa lepingust on hinnavalem, mis p\u00f5hineb bensiini ja diislik\u00fctuse maailmaturu noteeringutel.<\/p>\n
Seega ei kujune hind “tunde j\u00e4rgi”, vaid l\u00e4htudes kokkulepitud valemist ning maailmaturuhindade liikumisest.<\/p>\n
1. Igap\u00e4evane ost terminalist: hinnarisk on tarnijal<\/p>\n
S\u00f5ltuvalt tarnelepingust v\u00f5ib tanklakett osta k\u00fctust igap\u00e4evase vajaduse kaupa v\u00f5i suuremate kogustena.<\/p>\n
Kui k\u00fctust ostetakse igap\u00e4evaselt, siis on terminalis oleva k\u00fctuse omanikuks tarnija, kes toimetab k\u00fctuse Eestis asuvasse terminali ning hoiab seda oma nimel. Tanklakett ostab terminalist v\u00e4lja konkreetse koguse vastavalt oma p\u00e4evasele vajadusele ja viib selle samal p\u00e4eval tanklasse.<\/p>\n
Sellisel juhul on k\u00fctuse hinnarisk tarnija \u00f5lgadel, kuna k\u00fctus seisab terminalis tarnija bilansis. Tanklakett ostab oma igap\u00e4evase koguse hinnaga, mis on seotud maailmaturu noteeringuga, ja seet\u00f5ttu on ka tankla m\u00fc\u00fcgihind (postihind) otseses seoses maailmaturu hinnatasemega.<\/p>\n
2. Suure koguse etteost: hinnarisk on tanklaketil<\/p>\n
Teine v\u00f5imalus on soetada k\u00fctust suurema partiina, n\u00e4iteks n-\u00f6 laevat\u00e4is v\u00f5i muu suurem kogus \u00fche tehinguga. Sel juhul liigub hinnarisk tanklaketi \u00f5lgadele.<\/p>\n
Kui p\u00e4rast soetamist maailmaturuhind t\u00f5useb ning tankla m\u00fc\u00fcgihind j\u00f5uab sellele j\u00e4rele, v\u00f5ib tanklakett partiist v\u00f5ita.<\/p>\n
Kui maailmaturuhind langeb, tekib olukord, kus laos on kallimalt soetatud k\u00fctus, samal ajal kui konkurendid ostavad juba odavamalt. Sellises olukorras tuleb varu m\u00fc\u00fca madalama hinnaga ja see t\u00e4hendab kahjumit.<\/p>\n
Just seet\u00f5ttu ei t\u00e4henda terminalis olemasolev varu automaatselt odavamat hinda tarbijale. Varu omamine ilma riskijuhtimiseta v\u00f5ib olla m\u00fc\u00fcjale v\u00e4ga kulukas.<\/p>\n
Kuidas suurt ostu hinnak\u00f5ikumise eest kaitstakse<\/p>\n
Suuremate koguste soetamisel kasutatakse hinnariski maandamist (riskimaandusinstrumente). K\u00fctuse omanik maandab end hinna languse vastu, s\u00f5lmides vastava tehingu n\u00e4iteks pangaga v\u00f5i muu finantspartneriga.<\/p>\n
Lihtsustatud loogika on j\u00e4rgmine.<\/p>\n
Kui maailmaturuhind t\u00f5useb, siis tanklakett m\u00fc\u00fcb tanklas k\u00fctust k\u00f5rgema hinnaga kui selle soetushind, kuid riskimaanduse tehingu kaudu tasaarveldatakse vahe (ostuhetke ja m\u00fc\u00fcgihetke hinnavahe) finantspartneriga ehk tanklakett maksab hinnavahe finantspartnerile.<\/p>\n
Kui maailmaturuhind langeb, siis tanklakett m\u00fc\u00fcb tanklas k\u00fctust madalama hinnaga kui selle soetushind, kuid riskimaanduse tehing kompenseerib osa hinnalangusest, finantspartner maksab vahe tanklaketile ehk kompenseerib hinnavahest tekkiva kahju.<\/p>\n
Oluline on m\u00f5ista, et finantspartnerid ei v\u00f5ta seda hinnariski oma taskust. Finantspartner vahendab riski turul edasi ja nii on tehingul alati ka vastaspool, kes maandab hinnariski teises suunas.<\/p>\n
Seega teeb riskimaandus suurte k\u00fctuse koguste ostu majanduslikus m\u00f5ttes sarnaseks olukorraga, kus k\u00fctust ostetakse j\u00e4rjepidevalt igap\u00e4evase vajaduse kaupa maailmaturuhinna alusel. Eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida seda, et \u00fcks hinnaliikumine v\u00f5iks ettev\u00f5tte jaoks saatuslikuks osutuda.<\/p>\n
3. Ost kuu keskmise hinna alusel<\/p>\n
Kolmas levinud v\u00f5imalus on soetada k\u00fctust kalendrikuu keskmise maailmaturuhinna alusel. Sellisel juhul tasandub p\u00e4evane hinnak\u00f5ikumine juba hinnastamise mehhanismi sees ning tanklakett saab oma hinnariski juhtida ka nii, et tankla m\u00fc\u00fcgihind arvestatakse jooksvalt vastava hinnastamisloogika alusel.<\/p>\n
Isek\u00fcsimus on, kas konkurents turul v\u00f5imaldab maailmaturuhinda arvestada igap\u00e4evaselt edasi tankla postihinda. Reeglina mitte, kuid abiks on m\u00f5nep\u00e4evased varud tanklas.<\/p>\n
Mida see k\u00f5ik t\u00e4hendab tarbija vaates?<\/p>\n
Terminalis olev varu ja selle soetamise ajahetk ei ole tankla igap\u00e4evase postihinna puhul otsustav argument. Majandusliku loogika j\u00e4rgi on k\u00f5igis eelkirjeldatud mudelites aluseks maailmaturu hinnatase (l\u00e4bi lepingulise hinnavalemi) ning hinnariski juhtimise viis.<\/p>\n
K\u00fcll aga m\u00e4ngib eraldi rolli kohalik konkurents: piirkondlik hinnasurve, kampaaniad ja turuosaliste strateegiad v\u00f5ivad p\u00f5hjustada olukordi, kus tanklate postihinnad ei liigu maailmaturuga samas tempos v\u00f5i samas ulatuses.<\/p>\n
See “kohalik kiht” selgitab ka, miks postihinnad v\u00f5ivad isegi kilomeetrise vahega erineda ja miks tanklahindade liikumised ei ole alati korrelatsioonis maailmaturuhindade liikumisega. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib juhtuda, et iga maailmaturuhinna t\u00f5us ei pruugigi tanklate postihinda j\u00f5uda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alan Vaht selgitab, kuidas kujunevad tanklate postihinnad ja millist rolli m\u00e4ngivad tarnelepingud, k\u00fctuste maailmaturu noteeringud ning hinnariski maandamine.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":126038,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[9088,131,130,37,33,35,34,36,393,2202,17664,4257,6180,2205],"class_list":["post-126037","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-alan-vaht","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kutus","tag-kutuse-hind","tag-kutuse-hinnatous","tag-nafta","tag-tanklad","tag-tanklaketid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116209086954985376","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126037","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=126037"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126037\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/126038"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=126037"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=126037"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=126037"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}