Nutri-Score ei ole Euroopa Liidu \u00fchtne m\u00e4rgistuss\u00fcsteem, vaid \u00fcksikute riikide vabatahtlik algatus. S\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja Prantsusmaal ning v\u00f5eti seal kasutusele 2017. aastal.<\/p>\n
Praegu kasutatakse Nutri-Score’i lisaks Prantsusmaale ka Belgias, Saksamaal, Luksemburgis, Hollandis, Hispaanias ja \u0160veitsis. Samal ajal on mitmed Euroopa riigid otsustanud s\u00fcsteemiga mitte liituda v\u00f5i suhtuvad sellesse v\u00e4ga kriitiliselt. N\u00e4iteks Itaalia, Kreeka ja T\u0161ehhi on v\u00e4ljendanud selget vastuseisu, tuues p\u00f5hjuseks just selle, et Nutri-Score lihtsustab liigselt toitumise teemat ning annab tarbijale eksitava signaali tasakaalustatud toitumise kohta.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et Euroopa Liidus ei ole Nutri-Score’i \u00fcmber tekkinud \u00fchtset arusaama. Euroopa Komisjon on juba aastaid otsinud v\u00f5imalust luua kogu liitu h\u00f5lmav pakendim\u00e4rgistus, kuid seni pole suudetud j\u00f5uda lahenduseni, mis oleks teaduslikult veenev ja k\u00f5igile liikmesriikidele vastuv\u00f5etav.<\/p>\n
M\u00e4rgistuss\u00fcsteemi Exceli-loogika<\/p>\n
Nutri-Score’il p\u00f5hinev hinnang tuleneb matemaatilisest algoritmist, mille j\u00e4rgi saab toode miinuspunkte n\u00e4itajate eest, mida peetakse liigsel tarbimisel ebasoovitavaks: energia (kJ\/kcal), suhkrud, k\u00fcllastunud rasvhapped ja sool. Plusspunkte saab toode, mis sisaldab kiudaineid, valke ning puu- ja k\u00f6\u00f6givilju (sh kaunvilju ja p\u00e4hkleid).<\/p>\n
Nende punktide vahe annab l\u00f5pphinnangu, mis teisendatakse t\u00e4heks (A\u2013E) ja sellele vastavaks v\u00e4rviks. Oluline on teadvustada, et arvestus tehakse 100 g\/ml kohta, j\u00e4ttes arvesse v\u00f5tmata, kui palju toodet tegelikult korraga tarbitakse.<\/p>\n
Just siin tekivadki p\u00f5him\u00f5ttelised valearusaamad. Nutri-Score ei hinda inimese toitumist tervikuna, vaid \u00fcksikut toodet. Toitumine on aga alati tervik, sama toode v\u00f5ib olla \u00fchele inimesele ja \u00fchel toidukorral t\u00e4iesti sobiv, teises olukorras aga liigne.<\/p>\n
Samuti ei arvesta Nutri-Score portsjoni suurust ega tarbimissagedust ning v\u00f5imaldab kompenseerida \u00fche toitaine miinuspunkte teiste koostisosade eest saadud plusspunktidega. N\u00e4iteks v\u00f5ib toode sisaldada palju suhkrut, kuid saada parema hinnangu seet\u00f5ttu, et sellele on lisatud kiudaineid v\u00f5i puuviljasisaldust. Tegelikult ei muuda kiudainete olemasolu suurt suhkrukogust olematuks.<\/p>\n
“Valem n\u00e4itab vaid seda, kuidas toode paigutub konkreetse matemaatilise mudeli skaalal 100 g\/ml arvestuses.”<\/p>\n
Nutri-Score ei k\u00e4sitle ka mitmeid tarbija jaoks olulisi kvaliteedin\u00e4itajaid, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tlemisastet, valmistamisviisi ja koostisosade laadi (nt looduslikud v\u00f5i kunstlikud lisaained). Seet\u00f5ttu ei ole Nutri-Score’i t\u00e4he ja v\u00e4rvi p\u00f5hjal korrektne \u00f6elda, et \u00fcks toode on “tervislik” ja teine “ebatervislik”. Valem n\u00e4itab vaid seda, kuidas toode paigutub konkreetse matemaatilise mudeli skaalal 100 g\/ml arvestuses.<\/p>\n
Friikartul saab rohelise hinnangu<\/p>\n
Kui vaadata konkreetseid n\u00e4iteid, siis v\u00f5ib algoritm anda hinnanguid, mis ei vasta tavap\u00e4rasele arusaamale tasakaalustatud toitumisest.<\/p>\n
\u00dcks sagedamini toodud n\u00e4iteid puudutab s\u00fcgavk\u00fclmutatud friikartuleid. Nutri-Score annab neile rohelise hinnangu, sest kartul on k\u00f6\u00f6givili, suhkrut on v\u00e4he ja soola enamasti lisatud pole. Samal ajal ei arvesta s\u00fcsteem seda, et friikartuleid valmistatakse tavaliselt frit\u00fc\u00fcris v\u00f5i rohkes \u00f5lis, kus lisandub m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kogus rasva.<\/p>\n
Teine sageli esile toodud vastuolu puudutab jooke. Nutri-Score v\u00f5ib anda k\u00f5rgema hinde magustamata dieetjookidele kui naturaalsele mahlale, sest algoritm karistab suhkrusisaldust. Samal ajal ei anna see lisapunkte selle eest, et jook sisaldab looduslikke toitaineid. Rasvarikkad, kuid tasakaalustatud toitumises laialt kasutatavad tooted, nagu oliivi\u00f5li, v\u00f5ivad saada madalama hinnangu. K\u00f5rgelt ei pruugi hinnatud olla fermenteeritud toidud (juustud, hapukapsas, hapukurk), kuna algoritm ei arvesta fermentatsiooni m\u00f5ju toidu omadustele ega selles leiduvate kasulike mikroorganismidega.<\/p>\n
Miks osa riike on Nutri-Score’i suhtes kriitilised<\/p>\n
Nutri-Score’i osas pole Euroopas \u00fcksmeelt. \u00dcks tugevamaid kriitikuid on Itaalia, sest algoritm v\u00f5ib anda traditsioonilistele toitudele eksitava hinnangu. Itaalia valitsus ja mitmed institutsioonid on r\u00f5hutanud, et \u00fcksikutele toodetele antav v\u00e4rviline hinne ei arvesta toitumise tervikpilti ega toidukultuuri konteksti.<\/p>\n
Ka meie traditsioonilised tooted, n\u00e4iteks must leib, fermenteeritud piimatooted, teatud lihatooted v\u00f5i hapendatud toidud, on kujunenud kindlas toidukultuurilises raamistikus. Kui selliseid tooteid hinnatakse \u00fcksnes kitsalt m\u00e4\u00e4ratletud toitainete mudeli alusel, v\u00f5ib tulemus olla tarbija jaoks eksitav. Toode, millel on tugev koht kohalikus toidukultuuris ja tasakaalustatud toitumises, v\u00f5ib sattuda oran\u017ei v\u00f5i punasesse kategooriasse, samal ajal kui m\u00f5ni tehnoloogiliselt kohandatud alternatiiv paigutub rohelisse.<\/p>\n
Veel \u00fcks t\u00f5lgendamist vajav signaal pakendil<\/p>\n
Toiduainete pakenditel on juba praegu v\u00e4ga palju kohustuslikku infot: koostis, toitumisalane teave, allergeenid, p\u00e4ritolu, s\u00e4ilivusaeg. Kui seda infot soovitakse lihtsustada, siis peab lahendus olema selline, mis on teadusp\u00f5hine ja laialdaselt aktsepteeritud. Eelk\u00f5ige peaks see olema selline s\u00fcsteem, mille osas on Euroopa Liidus \u00fchine arusaam, mitte riigiti erinev m\u00e4rgistus, mis lisab pakendile veel \u00fche t\u00f5lgendamist vajava signaali.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on m\u00f5istlik k\u00fcsida, milline lisainfo on pakendil p\u00e4riselt vajalik ja milline mitte. Kui iga uus algatus toob kaasa uue m\u00e4rgi, v\u00e4rvi v\u00f5i ikooni, ei muutu pakend arusaadavamaks, vaid lihtsalt kirjuks. Nutri-Score ei ole selles m\u00f5ttes innovatsioon, vaid pigem Exceli tabel, mis teisendab m\u00f5ned toitainelised n\u00e4itajad v\u00e4rviliseks skaalaks ja j\u00e4tab mulje, et suudab teha tervise kohta l\u00f5pliku j\u00e4relduse.<\/p>\n
Tervise ja toitumise tegelik pilt on aga m\u00e4rksa keerulisem. Seda ei saa kokku v\u00f5tta \u00fche t\u00e4hega ja kindlasti ei saa seda teha nii nagu teaks \u00fcks arvutusmudel tervisest rohkem kui inimesed, kes toitu valmistavad v\u00f5i toitumist teaduslikult uurivad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nutri-Score ei ole Euroopa Liidu \u00fchtne m\u00e4rgistuss\u00fcsteem, vaid \u00fcksikute riikide vabatahtlik algatus. S\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja Prantsusmaal ning v\u00f5eti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":126160,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,57996,34,36,31,32,21,9886,28,29,95,19,53500,20720,25,3884,1395,563,7861,6207,3434,2243,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-126169","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-toiduainetoostuse-liit","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaubandus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-nutri-score","tag-pakendid","tag-populaarseimad-lood","tag-regionaal-ja-pollumajandusministeerium","tag-sirje-potisepp","tag-tervise-arengu-instituut","tag-tervislik-toitumine","tag-toiduained","tag-toiduainetoostus","tag-toitumine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=126169"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126169\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/126160"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=126169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=126169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=126169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}