{"id":126209,"date":"2026-03-11T10:02:33","date_gmt":"2026-03-11T10:02:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/126209\/"},"modified":"2026-03-11T10:02:33","modified_gmt":"2026-03-11T10:02:33","slug":"egle-rumberg-hindamine-ei-ole-ainult-hinne-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/126209\/","title":{"rendered":"Egle Rumberg: hindamine ei ole ainult hinne | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kui r\u00e4\u00e4gime algklassides numbrilisest hindamisest loobumisest<\/a>, siis tasub k\u00f5igepealt selgeks teha p\u00f5him\u00f5tteline asi, et hindamine ei v\u00f5rdu hindega, kirjutab Egle Rumberg.<\/p>\n

Liiga sageli r\u00e4\u00e4gime Eesti koolis hindamisest nii, nagu selle loomulik ja ainus tulemus oleks number p\u00e4evikus. Tegelikult on hinne ainult \u00fcks v\u00f5imalik viis \u00f5ppimise kohta kokkuv\u00f5tva info andmiseks.<\/p>\n

Hindamine ise on palju laiem m\u00f5iste. See t\u00e4hendab, et vaatame, mida \u00f5pilane oskab, kus tal tekivad vead ja mida ta peaks j\u00e4rgmisena harjutama. Just algklassides kujuneb lapse arusaam sellest, mida \u00f5ppimine t\u00e4hendab, ja see kogemus saadab teda sageli aastaid.<\/p>\n

Sama oluline on \u00f6elda v\u00e4lja ka teine segadust tekitav eksiarvamus. Sageli vastandatakse numbrilist hindamist kujundavale hindamisele. Kujundavat hindamist kujutatakse omakorda justkui pikkadeks s\u00f5nalisteks “romaanideks”, kuid see on eksitav. Sisuline hindamine v\u00f5ib olla ka l\u00fchike, konkreetne ja \u00f5pitulemustest l\u00e4htuv. Blacki ja Wiliami (2009) j\u00e4rgi on hindamine kujundav siis, kui \u00f5ppimise kohta kogutud infot kasutatakse selleks, et teha j\u00e4rgmised \u00f5ppimist toetavad otsused.<\/p>\n

Selle m\u00f5istmine on v\u00e4ga oluline. Ka s\u00f5naline hinnang v\u00f5ib olla sisut\u00fchi silt. Ja ka numbrilise hinde k\u00f5rval v\u00f5ib toimuda v\u00e4ga sisuline tagasisidestamine. K\u00fcsimus ei ole ainult vormis, vaid selles, mida me tegelikult hindamise all m\u00f5istame.<\/p>\n

P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseadus \u00fctleb \u00fcsna \u00fcheselt, et hindamise eesm\u00e4rk on toetada \u00f5pilase arengut, anda tagasisidet \u00f5ppeedukuse kohta, suunata tema enesehinnangu kujunemist ja toetada \u00f5ppimist. Esimeses ja teises kooliastmes on v\u00f5imalik kasutada kirjeldavaid s\u00f5nalisi hinnanguid ilma numbrilise ekvivalendita. Seega ei ole k\u00fcsimus selles, kas selline l\u00e4henemine on koolis\u00fcsteemi jaoks liiga radikaalne, vaid selles, kas oleme valmis hindama \u00f5ppimist toetavalt.<\/p>\n

Hindama peaks \u00f5pitulemuste omandamist. Esimese kooliastme matemaatika \u00f5pitulemuste seas on n\u00e4iteks oskus lugeda, kirjutada, j\u00e4rjestada ja v\u00f5rrelda naturaalarve 0\u201310 000. \u00d5ppeprotsessis peaksime keskenduma just \u00f5pitulemuste omandamisele. Nende saavutamist v\u00f5ib hinnata kontrollt\u00f6\u00f6ga, kuid mitte ainult. Sama h\u00e4sti v\u00f5ib hindamine toimuda enesehindamise v\u00f5i kaaslase hindamise kaudu, kui aluseks on selged kriteeriumid. Sealjuures on oluline m\u00e4rgata vigu ehk \u00f5pikohti, sest need aitavad m\u00f5ista, mida tuleb j\u00e4rgmisena harjutada.<\/p>\n

Tagasiside ei pea piirduma \u00fcksnes hindega “4” ega t\u00e4hendama ka pikka s\u00f5nalist hinnangut. Piisata v\u00f5ib l\u00fchikesest ja sisulisest tagasisidest: “Oskad arve lugeda ja kirjutada. Naturaalarvude v\u00f5rdlemine vajab veel harjutamist.”<\/p>\n

Olen olnud aastaid nii \u00f5petaja kui ka koolijuht ning n\u00e4inud selle aja jooksul korduvalt, kuidas \u00f5pitulemuste hindamise asemel on hinnatud hoopis midagi muud. N\u00e4iteks on \u00f5pilane teinud hindelise t\u00f6\u00f6 sisuliselt v\u00e4ga h\u00e4sti, aga saanud hindeks nelja, sest pinal j\u00e4i koju. V\u00f5i on terve klass saanud viied aktiivse osalemise eest k\u00fclalis\u00f5petaja tunnis, kus tegelikult riiklikus \u00f5ppekavas s\u00f5nastatud \u00f5pitulemustega ei tegeletud.<\/p>\n

Sellistel juhtudel ei ole hinne enam tagasiside \u00f5ppimise kohta, vaid sellest saab preemia v\u00f5i karistus. Selle m\u00f5ju lapsele aitab h\u00e4sti avada enesem\u00e4\u00e4ratlemise teooria. Ryan ja Deci (2000) j\u00e4rgi toetavad \u00f5ppimist kolm ps\u00fchholoogilist p\u00f5hivajadust: autonoomia, kompetentsus ja seotus.<\/p>\n

\u00d5pilane vajab tunnet, et ta on \u00f5ppimises osaline, mitte lihtsalt hindamise objekt. Ta vajab kogemust, et ta saab hakkama ja areneb. Ning ta vajab turvalist suhet \u00f5petajaga, kus tagasiside ei alanda ega sildista, vaid aitab edasi. Kui hindamine taandub kontrollile, v\u00f5rdlemisele v\u00f5i v\u00e4lisele survetundele, kahjustab see just neid samu vajadusi, mille toel motivatsioon peaks kasvama.<\/p>\n

“Kui tagasiside asemel j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama ainult number, nihkub t\u00e4helepanu v\u00e4ga kiiresti \u00f5ppimiselt tulemuse m\u00e4rgile.”<\/p>\n

Algklassides on see eriti tundlik teema, sest just siis kujuneb lapsel arusaam iseendast \u00f5ppijana. Kas ma olen v\u00f5imeline? Kas eksimine on lubatud? Kas \u00f5ppimine t\u00e4hendab arengut v\u00f5i peamiselt hinnangu saamist? Kui tagasiside asemel j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama ainult number, nihkub t\u00e4helepanu v\u00e4ga kiiresti \u00f5ppimiselt tulemuse m\u00e4rgile. Laps ei k\u00fcsi enam, mida ma juba oskan ja mida peaksin veel harjutama. Ta k\u00fcsib, mis ma sain.<\/p>\n

Siin peitub veel \u00fcks oluline probleem. Kui \u00f5pilane saab positiivse hinde, siis l\u00f5peb protsess enamasti sellega \u00e4ra. Neli v\u00f5i viis m\u00f5jub justkui kinnitusega, et n\u00fc\u00fcd on asi tehtud. Tegelikult peaks tagasiside eesm\u00e4rk olema m\u00e4rgata, milliste teadmiste ja oskuste omandamisega tuleb veel t\u00f6\u00f6d teha. Kui see j\u00e4\u00e4b v\u00e4lja \u00fctlemata, siis j\u00e4\u00e4vad ka need l\u00fcngad p\u00e4riselt t\u00e4itmata. Positiivne hinne ei t\u00e4henda ju automaatselt, et k\u00f5ik \u00f5pitulemused on omandatud v\u00f5rdselt tugevalt.<\/p>\n

\u00d5pilane ei vaja arengu toetamiseks eelk\u00f5ige hinnet. Ta vajab selget tagasisidet selle kohta, mida ta juba oskab ja millega tuleb veel t\u00f6\u00f6d teha. Sama oluline on, et ta m\u00f5istaks, mida edasi teha. Ta vajab v\u00f5imalust \u00f5ppida ennast hindama ja oma arengut m\u00e4rkama.<\/p>\n

Teaduskirjandus kinnitab samuti, et \u00f5ppimist toetab tagasiside, mis aitab \u00f5pilasel aru saada, kus ta parajasti on, kuhu ta liigub ja mida peab edasi tegema (Hattie & Timperley, 2007). Uuemad uuringud n\u00e4itavad, et \u00f5petajak\u00e4itumine, mis toetab \u00f5pilase autonoomiat, kompetentsust ja seotust, seostub suurema motivatsiooni, parema kaasatuse ja tugevamate \u00f5pitulemustega. Kontrolliv ja vajadusi p\u00e4rssiv l\u00e4henemine annab seevastu vastupidise tulemuse (Howard jt, 2025).<\/p>\n

Seet\u00f5ttu ei ole algklassides numbrilisest hindamisest loobumine leebuse k\u00fcsimus. K\u00fcsimus on selles, kas hindamine aitab lapsel \u00f5ppida, oma arengut m\u00f5ista ja j\u00e4rgmisi samme n\u00e4ha. Hea hindamine ei piirdu sellega, et \u00fctleb, mis tasemel t\u00f6\u00f6 oli. See peab aitama lapsel aru saada, mida edasi harjutada.<\/p>\n

Viited<\/p>\n