{"id":126243,"date":"2026-03-11T10:44:06","date_gmt":"2026-03-11T10:44:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/126243\/"},"modified":"2026-03-11T10:44:06","modified_gmt":"2026-03-11T10:44:06","slug":"musta-surma-oppetund-raputab-tanapaevast-looduskaitset-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/126243\/","title":{"rendered":"Musta surma \u00f5ppetund raputab t\u00e4nap\u00e4evast looduskaitset | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Looduskaitses levinud arusaama j\u00e4rgi v\u00e4hendab inimtegevus reeglina elurikkust. N\u00fc\u00fcd osutab Yorki \u00dclikooli teadlaste v\u00e4rske uuring<\/a> risti vastupidisele. Nad leidsid, et kui Euroopa elanikkond keskajal katku t\u00f5ttu v\u00e4henes, kuivas samas taktis kokku ka kohalik liigirikkus.<\/p>\n

Uue uuringu autorite s\u00f5nul kasvas Euroopa taimestiku mitmekesisus aastatel 0 kuni 1300 m.a.j just t\u00e4nu sajandeid kestnud p\u00f5llumajandusele. Inimeste massiline surm t\u00f5i seevastu katku ajal kaasa looduse vaesumise. Avastuse valguses v\u00e4\u00e4rivad t\u00e4nap\u00e4evased looduskaitsepoliitikad t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul \u00fcmberm\u00f5testamist, vahendab The Conversation<\/a>.<\/p>\n

Euroopat laastas 14. sajandi keskel ajaloo ohvriterohkeim katkupandeemia ehk must surm. Paljud piirkonnad t\u00fchjenesid peaaegu t\u00e4ielikult, mis vallandas suure t\u00f6\u00f6k\u00e4te puuduse ja h\u00e4vitas kiiresti maaelu. Terved k\u00fclad j\u00e4id t\u00fchjaks ning varem haritud p\u00f5llud kasvasid uuesti metsa ja v\u00f5ssa.\u00a0<\/p>\n

Yorki \u00dclikooli teadlasr\u00fchma s\u00f5nul oleks v\u00f5inud eeldada, et kui nii ulatuslik inimm\u00f5ju j\u00e4rsku kadus, lasi see loodusel takistamatult \u00f5ilmitseda. Nende uuringust aga n\u00e4htus, et p\u00e4rast elanikkonna kokkuvarisemist v\u00e4henes ootamatult ka taimede mitmekesisus.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on paljud riigid kimpus elurikkuse kiire kaoga. Selle peap\u00f5hjuseks peetakse intensiivset monokultuurset p\u00f5llumajandust, mis h\u00e4vitab suures mahus looduslikke elupaiku. Sestap kogub maailmas populaarsust idee metsistumisest ehk maastike omap\u00e4i j\u00e4tmisest. Looduskaitsjad n\u00e4evad selles sageli parimat v\u00f5imalust, kuidas loodusel taas vabalt vohada lasta. Uue uuringu autorite s\u00f5nul suurendab inimeste t\u00f5rjumine praegustelt kultuurmaastikelt aga hoopis elurikkuse h\u00e4vitamise ohtu.<\/p>\n

M\u00fc\u00fcdid ja tegelikkus<\/p>\n

Uuringus ilmnes, et Euroopa taimede mitmekesisus suurenes esimese 13 sajandi jooksul pidevalt. T\u00f5us j\u00e4tkus isegi l\u00e4bi Rooma impeeriumi languse ja varakeskaja, j\u00f5udes haripunkti just aktiivse maaharimise perioodil k\u00f5rgkeskajal.\u00a0<\/p>\n

Tulemused n\u00e4itavad selgelt, et enam kui 2000 aastat v\u00e4ldanud elurikkuse kasv sai teoks t\u00e4nu inimestele, mitte nende kiuste. Seejuures l\u00f5i v\u00e4heintensiivne p\u00f5llumajandus eeldused mitmekesise \u00f6kos\u00fcsteemi tekkeks.<\/p>\n

Oma j\u00e4reldustele j\u00f5udmiseks vaatas t\u00f6\u00f6r\u00fchm j\u00e4rvedest ja rabadest kogutud setete puurs\u00fcdamikke. Need setted peidavad endas tuhandete aastate vanuseid kivistunud \u00f5ietolmuteri, mis annavad t\u00e4pse pildi tollastest taimekooslustest. Uurijad anal\u00fc\u00fcsisid kokku enam kui sadat \u00f5ietolmuandmestikku \u00fcle kogu Euroopa. Meetod v\u00f5imaldas neil j\u00e4lgida taimestiku muutumist enne musta surma, katkupandeemia ajal ja vahetult peale seda. Sel viisil minevikku vaadates tekkis t\u00f6\u00f6r\u00fchmal ainulaadne v\u00f5imalus hinnata inimm\u00f5ju puudumise tegelikke tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n

Andmetest n\u00e4htus, et katku puhkemise j\u00e4rel v\u00e4henes taimestiku mitmekesisus umbes poolteiseks sajandiks. See hakkas uuesti taastuma alles 150 aastat hiljem, mil elanikkond uuesti kasvas ja maastikel hakati taas maad harima.\u00a0<\/p>\n

Uurimisr\u00fchma s\u00f5nul tabasid suurimad elurikkuse kaod just neid piirkondi, kus p\u00f5lluharimine katkes ja maad j\u00e4id aastak\u00fcmneteks s\u00f6\u00f6ti. Seevastu maastikel, kus p\u00f5lluharimine j\u00e4tkus v\u00f5i isegi laienes, muutus loodus hoopis mitmekesisemaks. Sama muster joonistus selgelt v\u00e4lja kogu Euroopas.<\/p>\n

Lapitekk hoidis elurikkust<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul peitub tulemuste taga keskaegse p\u00f5llumajanduse omap\u00e4ra. Erinevalt t\u00e4nap\u00e4evastest suurtest \u00fchetaolistest p\u00f5ldudest iseloomustas viimast 2000 aastat madala intensiivsusega segap\u00f5llumajandus. Euroopa maastik koosnes sajandeid kirjust ja mitmek\u00fclgsest p\u00f5ldude, metsade, karjamaade ning hekkide v\u00f5rgustikust.\u00a0<\/p>\n

Uurijate s\u00f5nul pakkus selline vaheldusrikas lapitekk erinevatele taimeliikidele ohtralt sobivaid elupaiku ja varjumiskohti. Kui inimtegevus katku ajal j\u00e4rsult lakkas, muutus maastik \u00fchtlasemaks,, mis viis omakorda paljude kohalike taimeliikide kadumiseni.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4evane intensiivne suurtootmine tekitab t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul siiski kogu planeedil j\u00e4tkuvalt tohutut kahju ja p\u00f5hjustab otseselt liikide v\u00e4ljasuremist. Seet\u00f5ttu ei t\u00e4henda uuringu tulemused sugugi, et looduskeskkonnale m\u00f5jub selgelt\u00a0 h\u00e4sti igasugune inimtegevus.<\/p>\n

Kuigi traditsioonilised maaharimisviisid toetavad loodust, ei sobi needki piiranguteta absoluutselt igale poole. Uurijate hinnangul tuleb ka sarnaseid madala intensiivsusega lahendusi kasutades arvestada alati t\u00e4psete kohalike olude ja maastiku ajaloolise taustaga. Inimene toimib elurikkuse toetajana ainult sobivates ja hoolikalt valitud tingimustes.\u00a0<\/p>\n

Pikk ajalugu n\u00e4itab, et inimesed ja loodus ei pea elurikkuse hoidmiseks alati teineteisest lahus olema. Euroopa kultuurmaastikud jagavad sarnast p\u00e4randit teiste piirkondadega, nagu Jaapani traditsiooniliste riisip\u00f5ldude v\u00f5i Hawaii \u00fclesharitud m\u00e4en\u00f5lvadega.\u00a0<\/p>\n

Kui lugeda maastikke kultuurilisteks \u00f6kos\u00fcsteemideks, aitaks see t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul ette kujutada tulevikku, kus nii loodus kui ka inimesed saavad edukalt koos toimida. Samuti aitaks traditsiooniliste maaharimisv\u00f5tete soodustamine s\u00e4ilitada korraga nii bioloogilist kui ka kultuurilist mitmekesisust.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Ecology Letters<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Looduskaitses levinud arusaama j\u00e4rgi v\u00e4hendab inimtegevus reeglina elurikkust. N\u00fc\u00fcd osutab Yorki \u00dclikooli teadlaste v\u00e4rske uuring risti vastupidisele. Nad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":126244,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[37804,26,27,37,33,35,14620,34,36,31,32,21,35555,14054,19340,58016,28,29,15099,15882,95,58015,19,25,10974,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-126243","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-bioloogiline-mitmekesisus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elurikkus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-inimtegevus","tag-katk","tag-keskaeg","tag-kooslus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liigirikkus","tag-looduskaitse","tag-maailm","tag-must-surm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-taimed","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116210136771053723","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=126243"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126243\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/126244"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=126243"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=126243"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=126243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}