{"id":126265,"date":"2026-03-11T11:08:16","date_gmt":"2026-03-11T11:08:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/126265\/"},"modified":"2026-03-11T11:08:16","modified_gmt":"2026-03-11T11:08:16","slug":"eesti-keeles-ilmus-uhe-tahtsaima-nuudisaegse-prantsuse-kirjaniku-romaan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/126265\/","title":{"rendered":"Eesti keeles ilmus \u00fche t\u00e4htsaima n\u00fc\u00fcdisaegse prantsuse kirjaniku romaan"},"content":{"rendered":"<p class=\"x_MsoNormal\">Raamatus r\u00e4\u00e4gib \u00c9douard Louis oma emast, kes veetis suure osa elust vaimses ja f\u00fc\u00fcsilises vaesuses, kannatades korraga nii klassil\u00f5he kui ka maskuliinse domineerimise all, kuid \u00fchel p\u00e4eval neljak\u00fcmne viie aastasena t\u00f5stis selle elu vastu m\u00e4ssu, p\u00f5genes ja l\u00f5i endale uue eksistentsi vaba naisena.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"figure__image\" onclick=\"triggerEvent('articleImageClick', { id: 17502959, focus: 'single-image', focusIndex: '17502959' })\" onkeydown=\"if (event.key === 'Enter') {&#10;        triggerEvent('articleImageClick', { id: 17502959, focus: 'single-image', focusIndex: '17502959' })&#10;        }\" role=\"button\" tabindex=\"0\" data-focus-from=\"single-image\" data-focus-index=\"17502959\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/17502959t1h91f3.jpg\"  onload=\"this.parentElement.classList.remove('figure__image-loading')\" alt=\"\u00c9douard Louis, \u00ab\u00dche naise v\u00f5itlused ja metamorfoosid\u00bb.\"\/>\u00c9douard Louis, \u00ab\u00dche naise v\u00f5itlused ja metamorfoosid\u00bb. Foto: Raamat<\/p>\n<p class=\"x_MsoNormal\">\u00ab\u00dche naise v\u00f5itlused ja metamorfoosid\u00bb ongi selle vabanemise lugu. Kuid lisaks \u00fctleb autor: \u00abN\u00fc\u00fcd ma tean, et see, mida nimetatakse kirjanduseks, on \u00fcles ehitatud selliste inimeste elude ja kehade vastu nagu mu ema oma. N\u00fc\u00fcd ma tean, et kirjutada temast, kirjutada tema elust, t\u00e4hendab kirjutada kirjanduse vastu.\u00bb<\/p>\n<p class=\"x_MsoNormal\">Ning luues uue \u017eanri, millel veel p\u00e4riselt nimegi pole \u2013 seda on nimetatud n\u00e4iteks \u00abl\u00fc\u00fcriliseks sotsioloogiaks\u00bb, \u00abkollektiivseks autobiograafiaks\u00bb ja \u00absotsioloogiliseks fiktsiooniks\u00bb \u2013, soovib see tuua imaginaarsesse ruumi ka v\u00e4ljaj\u00e4etud, l\u00f5petada domineerimise ahelad ka kirjanduses, olla mitte paljas fiktsioon, vaid ka aktsioon.<\/p>\n<p class=\"x_MsoNormal\">\u00c9douard Louis (snd 1992) on \u00fcks t\u00e4htsamaid praegusaja prantsuse kirjanikke. Ta tuli kirjandusse 2014. aastal oma suurt t\u00e4helepanu \u00e4ratanud esikromaaniga \u00abEn finir avec Eddy Bellegueule\u00bb (\u00abAitab Eddy Bellegueule\u2019ist\u00bb) ning on sestpeale k\u00e4sitlenud peamiselt autobiograafilisi ja perekonnaloolisi teemasid, kuid avaldanud ka kirjandus- ja kunstiteoreetilisi tekste. Eesti keeles on temalt varem ilmunud \u00abMuutuda: meetod\u00bb (tlk T\u00f5nu \u00d5nnepalu, Varrak 2024) ja \u00abKes tappis mu isa\u00bb (tlk Heli Allik, Varrak 2025).<\/p>\n<p class=\"x_MsoNormal\">Raamatu t\u00f5lkis prantsuse keelest Heli Allik, toimetas Liisi R\u00fcnkla ja kujundas Eiko Ojala. Teosel p\u00f5hineb ka \u00e4sja esietendunud Draamateatri lavastus \u00ab\u00dche naise v\u00f5itlused ja metamorfoosid\u00bb.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Raamatus r\u00e4\u00e4gib \u00c9douard Louis oma emast, kes veetis suure osa elust vaimses ja f\u00fc\u00fcsilises vaesuses, kannatades korraga nii&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":126266,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,186,29179,37,33,35,9783,34,36,31,32,21,58025,28,29,58024,58023,58022,19,25,58026,23,24,22,20,58027,15929,30],"class_list":["post-126265","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-draamateater","tag-edouard-louis","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ema","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kollektiivne-autobiograafia","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-luuriline-sotsioloogia","tag-maskuliinne-domineerimine","tag-mojude-lohe","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sotsioloogiline-fiktsioon","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vabanemine","tag-vaesus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116210231141879207","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126265","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=126265"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126265\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/126266"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=126265"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=126265"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=126265"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}