![\"Veel](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773228373.jpg\")
\n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Nii meeste kui ka naiste saalijalgpalli meistriliigast leiab pikaaegseid k\u00f5rgliiga- ja Eesti A-koondise m\u00e4ngijaid. Naiste meistriliigas tegutseb saalides ka jalgpallureid, kes m\u00fcttavad kevadest s\u00fcgiseni kunstmurul ja murul. Jalka ajakiri uurib: mis neid k\u00f5iki saali t\u00f5i?<\/p>\n
\n<\/ul>\n
K\u00fcsitlusest v\u00f5ttis osa \u00fcheksa m\u00e4ngijat, kes on murujalgpallis kuulunud k\u00f5rgseltskonda. Meeste meistriliigas pallivast Saku Sportingust Karl M\u00f6\u00f6l ja Rauno Tutk, Tallinna FC Bunker Partnerist Trevor Elhi, Edwin St\u00fcf ja Denis Vnukov ning Tartu FC Interist Andrei Tjunin. Samuti naiste meistriliigas osalevast Tallinna Aurorast Katrin Loo ning Keila JK-st Gerli Israel ja Carmen Elisabeth Loime. \n<\/p>\n
Mis sind saalijalgpalli juures v\u00f5lub? \n<\/p>\n
Loo: Mind v\u00f5lub futsali juures eelk\u00f5ige m\u00e4ngutempo ja intensiivsus – igas momendis tuleb nii-\u00f6elda p\u00e4riselt kohal olla. \n<\/p>\n
Tjunin: Futsalis k\u00f6idavad mind m\u00e4ngu d\u00fcnaamika, v\u00f5imaluste rohkus ja sellest tulenevalt ka suured skoorid, mis meelitavad ka vaatajaid, kes ei pruugi k\u00f5iki n\u00fcansse t\u00e4ielikult m\u00f5ista. \n<\/p>\n
Elhi: See on kiire ja intensiivne m\u00e4ng. V\u00e4ljakul ei tohi mitte keegi mitte kordagi end isegi sekundiks v\u00e4lja l\u00fclitada, sest suure t\u00f5en\u00e4osusega karistatakse see kohe \u00e4ra. Ka suures jalgpallis ei saa loomulikult ennast v\u00e4lja l\u00fclitada, aga saalis on see veelgi kriitilisem, sest v\u00e4ljak on v\u00e4ike ja meeskonnakaaslasi, kes sinu eksimusi lappida saaksid, on palju v\u00e4hem. \n<\/p>\n
Lisaks on saalis alati soe, tuul ei puhu ja midagi ei saja kaela m\u00e4ngu ajal. \n<\/p>\n
![\"Karl](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773228548.jpg\")
\n<\/p>\n
M\u00f6\u00f6l: Mulle on meeldinud saalijalgpalli m\u00e4ngida juba noorest peale, aga professionaalse jalgpallurina polnud mul v\u00f5imalik sellega tegeleda. N\u00fc\u00fcd p\u00e4rast karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5petamist on see j\u00e4lle v\u00f5imalik. Mind v\u00f5lub futsali juures see, et m\u00e4ng on kiire ja tehniline. See m\u00e4ng n\u00f5uab oskuslikkust, kuid ka head tiimikeemiat ja m\u00e4ngulugemist. \u00c4ge on ka see, et juba 100 kuni 200 pealtvaatajat suudavad luua v\u00e4ga meeleoluka atmosf\u00e4\u00e4ri. \n<\/p>\n
Loime: Saalijalgpall on kiire m\u00e4ng, kus oluline polegi kiirus, vaid oskus liikuda v\u00e4ikesel platsil. Leian, et see on hea viis arendada seda ja tehnilisi oskusi murule lisaks. V\u00e4lismaal alustab osa murujalgpallureid oma karj\u00e4\u00e4ri just futsaliga. \n<\/p>\n
Vnukov: Mulle meeldib saalijalgpalli juures see, et see on v\u00e4ga d\u00fcnaamiline m\u00e4ng – alati toimub midagi ja pealtvaatajatel ei hakka kunagi igav. \n<\/p>\n
Israel: Mulle meeldib m\u00e4ngu intensiivsus. Kogu aeg k\u00e4ib v\u00e4ljakul mingisugune v\u00f5itlus ning m\u00e4ngijana tuleb osata tegutseda igal positsioonil. Kui suurel v\u00e4ljakul tegutsen r\u00fcnnakul, siis sel saalihooajal leiab mind \u00fcles hoopis v\u00e4ravast. \n<\/p>\n
![\"Murujalgpalli](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773228794.jpg\")
\n<\/p>\n
St\u00fcf: Mind v\u00f5lub futsali juures, et m\u00e4ng on kiire, tehniline ja taktikaline, seda on v\u00e4ga atraktiivne vaadata. V\u00e4ikesel v\u00e4ljakul k\u00e4ib k\u00f5ik v\u00e4ga kiiresti ja tekib palju erinevaid momente. \n<\/p>\n
Tutk: Mulle meeldib futsal eelk\u00f5ige sellep\u00e4rast, et see on intensiivne, n\u00f5uab individuaalset tehnilisust ja samas ka v\u00f5istkondlikku koost\u00f6\u00f6d. V\u00e4ikesel v\u00e4ljakul tulevad h\u00e4sti esile individuaalsed oskused, m\u00e4ngija loovus ning m\u00e4ngukaaslaste ja vastaste lugemine. \n<\/p>\n
Kas saalijalgpallis on mingisugune reegel, mis v\u00f5iks kehtida ka \u00f5uejalgpallis? \n<\/p>\n
Loo: Siin j\u00e4\u00e4n k\u00fcll vastuse v\u00f5lgu. \n<\/p>\n
Tjunin: V\u00f5ib-olla aitaks minutiline m\u00f5ttepaus m\u00f5nel \u00f5uemeeskonnal oma m\u00e4ngus korrektiivid teha. \n<\/p>\n
Elhi: M\u00f5tlen, millised on olulisemad reeglid, mis erinevad: nii-\u00f6elda puhas aeg, edasi-tagasivahetused, v\u00e4ravavaht ei tohi oma poolel kaks korda palli puutuda, kuuendast veast saab k\u00fcmne meetri karistusl\u00f6\u00f6gi, punase kaardi puhul m\u00e4ngib meeskond kaks minutit v\u00e4hemuses. Ma arvan, et nendel konkreetsetel reeglitel ei oleks pigem kohta suures jalgpallis. \n<\/p>\n
Ainus reegel, mis p\u00e4he tuleb hetkel, on see, et kui saalis v\u00f5ib v\u00e4ravavaht palli k\u00e4es hoida neli sekundit, siis \u00f5ues v\u00f5ib eelmisest aastast kaheksa sekundit. Arvan, et see on m\u00f5istlik muudatus, aga tahaksin, et kohtunikud seda t\u00e4helepanelikumalt j\u00e4lgiksid.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6l: Futsalis on selline reegel, et \u00fche poolaja jooksul v\u00f5ib teha tiimina viis viga. Alates kuuendast veast saab vastane iga tehtud vea eest k\u00fcmne meetri pealt “penalti”. P\u00e4ris p\u00f5nev oleks n\u00e4ha, mis saaks, kui tavajalgpallis oleks alates kuuendast veast “penalti” 16 meetri pealt. \n<\/p>\n
![\"Carmen](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773229064.jpg\")
\n<\/p>\n
Loime: Kindlasti teeks murujalgpalli p\u00e4ris keeruliseks see, kui v\u00e4ravavahile tohiks ainult korra tagasi s\u00f6\u00f6ta. See kipub m\u00e4ngudes ikka meelest minema. Aga p\u00f5nev oleks n\u00e4ha seda, kuidas murujalgpallis saaks aute m\u00e4ngida jalaga – muudaks m\u00e4nguformaati t\u00e4ielikult. \n<\/p>\n
Vnukov: Mulle meeldib see, et aeg peatub, kui pall l\u00e4heb auti v\u00f5i on mingi seisak, mist\u00f5ttu ei saa vastased aega justkui raisata. \n<\/p>\n
Israel: Ilmselt see, et m\u00e4ngijal on aega neli sekundit, et pall m\u00e4ngu panna. See teeks ka suure jalgpalli tempokamaks. \n<\/p>\n
St\u00fcf: \u00c4kki v\u00f5iks v\u00f5tta selle reegli, et v\u00e4ravavahi k\u00e4es tohib pall olla maksimaalselt neli sekundit \u00fche r\u00fcnnaku ajal. See muudaks ka murujalgpalli kiiremaks ega poleks sellist uimerdamist v\u00e4ravavahi t\u00f5ttu, mis l\u00f6\u00f6b tempo alla. \n<\/p>\n
Tutk: Kui midagi v\u00e4lja tuua, siis v\u00f5ib-olla audi sissem\u00e4ngimise koht ja kiirus: \u00f5uejalgpallis p\u00e4ris palju napsatakse meetreid ning tihtipeale venitatakse. Futsalis on kindel koht ja m\u00e4ngupanekuks neli sekundit. \n<\/p>\n
Millega on muru pealt tulles k\u00f5ige raskem harjuda ja mis tuleb k\u00f5ige lihtsamalt? \n<\/p>\n
Loo: K\u00f5ige enam on v\u00e4ljakutset pakkunud spetsiifilised elemendid: t\u00f5sted, tallaga peatamine ja \u00fcks m\u00fcstiline asi, mille nimeks on varbaga l\u00f6\u00f6k. Lihtne on aga see, et l\u00f5puks on k\u00f5ik suures m\u00e4ngus omandatud tehnilised oskused ja m\u00e4ngu p\u00f5him\u00f5tted saali kohandatavad. \n<\/p>\n
![\"Veel](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773229238.jpg\")
\n<\/p>\n
Tjunin: Isiklikult polnud \u00fcleminek saali v\u00e4ga keeruline. Kui jalgpallur pole kunagi futsalit m\u00e4nginud, siis on olemas teatud standardid ja liikumised, millega tuleb harjuda. Kuna minu v\u00f5istkond m\u00e4ngib talvel pidevalt saalis ja suvel murul, siis \u00fcleminek on palju sujuvam ja valutum. \n<\/p>\n
Elhi: Murult tulles on v\u00e4ga raske m\u00f5ista k\u00f5iki liikumisi ja kombinatsioone. Kui ma eelmisel hooajal esimest korda Kopli City trenni l\u00e4ksin, siis v\u00f5eti mul k\u00e4est kinni ja jalutati mind m\u00f6\u00f6da v\u00e4ljakut, et ma midagigi m\u00f5istaksin. \u00dclej\u00e4\u00e4nud meeskond samal ajal seisis ja vaatas pealt, sest ma olin ainus, kes ei saanud midagi aru. \n<\/p>\n
Lisaks sellele on alguses peaaegu v\u00f5imatu j\u00e4tta meelde k\u00f5iki standardolukordi ja v\u00e4ravast alustamisi, sest neid on kordades rohkem kui \u00f5ues. Ma pidin kodus vihikusse k\u00f5ik \u00fcmber joonistama ja enne m\u00e4nge \u00fcle vaatama, et midagi meelde j\u00e4\u00e4ks. Ja ega siis ka k\u00f5ik meeles ei p\u00fcsinud.<\/p>\n
Tehnilise osa pealt on esialgu natuke keeruline kohaneda sellega, et v\u00e4ga suur osa m\u00e4ngust k\u00e4ib tallaga ja tihtipeale on vaja l\u00fc\u00fca varbaga. Lapsena ju \u00f5petati \u00f5ues, et tallaga ei v\u00f5eta omaks ning varbaga ei tohi l\u00fc\u00fca. \n<\/p>\n
M\u00f6\u00f6l: Ma arvan, et paljude jaoks valmistab esialgu probleeme saalipall, mis on natuke topispalli moodi ja v\u00e4iksem kui tavaline jalgpall. Mina pidin alguses harjuma sellega, et oma poolel saab v\u00e4ravavahti kasutada palliga m\u00e4ngus ainult \u00fche korra. Pidin esialgu sellele v\u00e4ga palju m\u00f5tlema, et ma ei s\u00f6\u00f6daks automaatselt \u00fche r\u00fcnnaku jooksul kaks korda v\u00e4ravavahile. Kaitset\u00f6\u00f6 on k\u00f5vasti lihtsam kui suurel v\u00e4ljakul, sest ruumi on nii palju v\u00e4hem, mida katta ja kaitsta. \n<\/p>\n
Loime: Saalis vajab harjumist kindlasti pall ja tallaga puude. Need on esimesed elemendid, millega kohe kokku puutud, ja sellega harjumine v\u00f5tab aega. Minu esimesel selle hooaja m\u00e4ngul Keilaga oli pall p\u00e4ris harjumatu, sest viimati sai saalis m\u00e4ngida neli aastat tagasi. K\u00f5ige lihtsam on ilmselt see, et v\u00e4ljak on v\u00e4iksem ehk jooksmist on v\u00e4hem. \n<\/p>\n
Vnukov: K\u00f5ige raskem oli harjuda v\u00e4ikese v\u00e4ljaku, teistsuguse palli ja taktikaga, aga minu jaoks oli suur pluss see, et p\u00e4rast suurel v\u00e4ljakul m\u00e4ngimist tundsin end f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00e4ga h\u00e4sti. \n<\/p>\n
![\"Veel](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773229440.jpg\")
\n<\/p>\n
Israel: V\u00e4ljakum\u00e4ngijatel on esialgu raske harjuda sellega, et v\u00e4ravavahti ei saa kogu aeg kasutada. Kunstmuru v\u00f5i muru puhul sa enam-v\u00e4hem tead, mis konditsioonis need v\u00e4ljakud on, aga saalis ei tea kunagi, kas hakkad uisutama v\u00f5i on pidamine selline, et jalg j\u00e4\u00e4b v\u00e4ljakule kinni. Lisaks peavad need m\u00e4ngijad, kes esmakordselt m\u00e4ngima hakkavad, harjuma ka uue palliga, sest saalipalli pole nii lihtne l\u00fc\u00fca kui tavalist jalgpalli. \n<\/p>\n
St\u00fcf: Suurest jalgpallist saali tulles on alguses harjumatu otsuste tegemine, sest v\u00e4ljak on v\u00e4iksem ja m\u00e4ng \u00fcsna kiire – seep\u00e4rast tuleb m\u00e4ngu ajal otsuseid kiiremini teha. Palliga pole aega nii kaua oodata ja oma kaaslast otsida. Teine asi, mis vajab alguses kindlasti harjumist, on tallaga palli omaksv\u00f5tt, sest suures jalgpallis k\u00e4ib see sisek\u00fcljega. Kuna saalijalgpall on ka v\u00e4ga taktikaline, siis paljudele valmistab see pool alguses raskusi. \n<\/p>\n
Tutk: Minule pakkus k\u00f5ige rohkem v\u00e4ljakutset vastasesse kinnij\u00e4\u00e4mine – nii palli kui ka m\u00e4ngija j\u00e4rele joostes tuleb see ootamatult. Isiklikult oli k\u00f5ige kergem s\u00f6\u00f6tudele vahelel\u00f5ikamine, aga ka pidev s\u00f6\u00f6dupakkumine kaaslasele v\u00f5i liikumisruumi tekitamine. \n<\/p>\n
Kui t\u00f5siseks pead sa saaliliiga konkurentsi ja kuidas hindad taset? \n<\/p>\n
Loo: Arvan, et saaliliiga pakub \u00fcksjagu konkurentsi. N\u00e4iteks leiab v\u00f5istkondade nimekirjast nii m\u00f5negi endise koondisekandidaadi nii noorte kui ka naiste tasemelt. V\u00fcrtsi lisab ka v\u00e4ike v\u00e4ljak, v\u00e4he eksimisruumi ja kiiresti vahetuvad olukorrad. \n<\/p>\n
Tjunin: Kahjuks oleme meistriliigas praegu viimasel kohal. Selle p\u00f5hjus on nagu alati rahapuudus ja sellest tulenevalt puuduvad ka head v\u00e4lism\u00e4ngijad, kes saaksid meie noortele n\u00e4idata, mis asi futsal tegelikult on. \n<\/p>\n
Samuti puuduvad laste jaoks futsaliakadeemiad. Jah, olen kuulnud, et mingisuguseid algatusi on, kuid j\u00e4llegi on vaja noortele m\u00f5eldud \u00f5ppeprogramme. Arvan, et Eestis ei ole meil p\u00e4ris sellist potentsiaali. Sinna, kus on natukenegi raha, liiguvad paremad m\u00e4ngijad ning konkurents s\u00f5ltub hetkel peamiselt sellest. \n<\/p>\n
![\"Andrei](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773229599.jpg\")
\n<\/p>\n
Elhi: Naljaga pooleks v\u00f5ib \u00f6elda, et v\u00f5ib-olla pole p\u00e4ris okei, et p\u00e4rast esimest hooaega kutsuti mind meistermeeskonda. See on mulle loomulikult suur kompliment, aga reaalsus on see, et praegu on Eestis m\u00e4ngijate valik paraku v\u00e4ike. Ideaalis ei tohiks olla nii, et kui keegi suurest jalgpallist loobub ning hakkab kolmek\u00fcmnendates saalis m\u00e4ngima, siis on ta kiiresti konkurentsiv\u00f5imeline. \n<\/p>\n
Ma kindlasti ei halvusta meie k\u00f5rgliigat ega m\u00e4ngijate taset, vaid mul on kahju sellest, et Eestis enamasti alustataksegi futsaliga alles siis, kui kas murujalgpalliga tehakse l\u00f5pparve v\u00f5i saadakse aru, et seal ei saavutata midagi. Aga see tingib paratamatult olukorra, kus on hilja saavutada saalis k\u00f5rgemat taset.<\/p>\n
Tahaks veel rohkem noori, kes alustavad futsaliga varakult. Siis ehk tulevikus ei saaks endised murujalgpallim\u00e4ngijad 30-aastaselt saalis enam nii kiiresti l\u00f6\u00f6gile. \n<\/p>\n
Kuna Eestis futsali m\u00e4ngimise eest palka ei maksta, siis m\u00f5istan v\u00e4ga h\u00e4sti, miks noored ikkagi proovivad v\u00f5imalikult kaua murujalgpallis l\u00e4bi l\u00fc\u00fca. Aga selline soov v\u00f5i unistus on ikka, et meil oleks rohkem p\u00f5levate silmadega noori ka saalis. \n<\/p>\n
M\u00f6\u00f6l: Eestis on saalijalgpall v\u00e4ga suuresti m\u00e4ngijatele hobi, mida harrastatakse meistriliiga tasemel k\u00fcllaltki professionaalselt. Seep\u00e4rast on endistel hea tasemega jalgpalluritel k\u00fcllaltki hea v\u00f5imalus liigas kiiresti kanda kinnitada. V\u00e4ga positiivne on see, et saalikoondisel on professionaalsed treenerid, kes \u00fcritavad kujundada m\u00e4ngijatele harjumusi ning m\u00e4ngida ja tegutseda kui p\u00e4ris saalijalgpallurid. \n<\/p>\n
Loime: Minu arust on see tore, et sel aastal saavad murujalgpalli meistriliiga m\u00e4ngijad osa v\u00f5tta ka saaliliigast. Olen selle kohta kuulnud vaid positiivseid m\u00f5tteid – puhatakse murust ja m\u00e4ngitakse oma l\u00f5buks. Lisaks usun, et see annab liigale kvaliteeti juurde. \n<\/p>\n
Tiimide kohta \u00fctleksin, et saali meistriliigas on k\u00f5ik v\u00f5istkonnad \u00fcsna v\u00f5rdsed, ja ma arvan, et veel on tulemas palju \u00fcllatusi m\u00e4ngude seisude osas.<\/p>\n
Vnukov: Meie liiga tase on normaalne, aga tahaksin rohkem konkurentsi. Varem oli meistriv\u00f5istlustel rohkem v\u00e4lism\u00e4ngijaid, mis tegi asja huvitavamaks, aga olen kindel, et tulevikus l\u00e4heb see ainult paremaks. \n<\/p>\n
Israel: Sel aastal on saalis konkurents k\u00f5ikide naiskondade vahel enam-v\u00e4hem v\u00f5rdne. Suures pildis v\u00f5ivad k\u00f5ik k\u00f5iki v\u00f5ita. Tase on eelmise aastaga v\u00f5rreldes natukene t\u00f5usnud, aga Eesti jalgpalliliit pole tahtnud sellele v\u00e4ga kaasa aidata. Tase oleks kindlasti veel parem, kui k\u00f5ik m\u00e4ngijad, kes m\u00e4ngida sooviks, saaksid seda teha. \n<\/p>\n
Kuna praegu tohib murujalgpalli meistriliigast meil osaleda vaid kaks m\u00e4ngijat, siis tekib k\u00fcsimus, miks me kutsume seda saali meistriliigaks, kui k\u00f5ik ei tohi m\u00e4ngida. Jah, v\u00f5ib juhtuda, et murujalgpalli ja futsalihooaja algus ja l\u00f5pp v\u00f5ivad kattuma hakata, aga see ongi siis ju m\u00e4ngija otsustada, mida ta nendel hetkedel m\u00e4ngida soovib v\u00f5i kuidas sellised olukorrad lahendatakse. Kui on ette teada, siis tegelikkuses mina siin mingit probleemi ei n\u00e4e. \n<\/p>\n
St\u00fcf: Sel hooajal on konkurents pigem lahja. Seda on kurb \u00f6elda, aga liiga kvaliteet on minu silmis langenud. Aastaid tagasi oli mitmes meeskonnas leegion\u00e4re, kes t\u00f5stsid taset. Mingid meeskonnad on ka noorenenud ja see on \u00fcks p\u00f5hjus, miks ollakse n\u00f5rgemad. Ja siis on ka paar tagumist meeskonda, kes ei saa korduvalt v\u00f5istlusteks meeskonda kokku. Aga ma ei taha kelleltki midagi \u00e4ra v\u00f5tta, sest olen kursis sellega, et neli kuni viis meeskonda \u00fcritavad teha asju v\u00e4ga korralikult. On olemas piisavalt teadmisi, aga puuduvad kvaliteetsemad m\u00e4ngumehed, et taset t\u00f5sta. \n<\/p>\n
![\"Igip\u00f5lise](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773229892.jpg\")
\n<\/p>\n
Tutk: Leian, et tase on t\u00f5usutrendis ning need, kes on futsaliga pikemalt sihip\u00e4raselt tegelenud, saavad n\u00fc\u00fcd edu nautida. Kindlasti annaks juurde panna f\u00fc\u00fcsilisele v\u00f5imekusele ning v\u00f5istkondade s\u00fcgavusele. \n<\/p>\n
Mis on sinu arust saalijalgpalli plussid-miinused v\u00f5rreldes murujalgpalliga? \n<\/p>\n
Loo: Saali meistriliigas m\u00e4ngin seep\u00e4rast, et see pakub mulle uut moodi v\u00e4ljakutset. Kindlasti on futsali \u00fcheks suureks plussiks ka see, et hooaeg on l\u00fchem ning talvisel perioodil ei kata v\u00e4ljakut ei j\u00e4\u00e4 ega lumi. \n<\/p>\n
Tjunin: Ei ole mingeid plusse ega miinuseid – need on \u00fchtaegu sarnased ja erinevad m\u00e4ngud. Igal m\u00e4ngul on oma spetsiifika. \n<\/p>\n
Ma saan peagi 50-aastaseks ega saa end pidada inimeseks, kes v\u00f5iks m\u00e4ngida suure jalgpalli k\u00f5rgliigas, sest ma ei p\u00f6\u00f6ra treeninguprotsessile enam piisavalt aega ega t\u00e4helepanu – ja seda vanuse t\u00f5ttu arusaadavatel p\u00f5hjustel. N\u00e4iteks ei suudaks \u00fckski Eesti futsalim\u00e4ngija, olenemata vanusest, m\u00e4ngida Hispaania k\u00f5rgliigas, sest seal on kiirused teised, nagu ka suures jalgpallis. Seni kuni Eesti futsal on valdavalt amat\u00f6\u00f6rtasemel – kohati isegi kehvemal -, saan ka mina veel veidi m\u00e4ngida.<\/p>\n
Elhi: Minu jaoks on saalijalgpalli suureks plussiks see, et kuigi vahel v\u00f5ib p\u00f5rand olla tolmune ja libe, siis alati on soe ja kuiv. Mulle meeldib ka see, et saalis pole v\u00f5imalik viivitada ega absurdsustega tegeleda, sest aeg lihtsalt seisab, kui pall pole m\u00e4ngus. \n<\/p>\n
Lisaks tooksin ma v\u00e4lja selle, et saalis m\u00e4ngides loovad juba 100 kuni 200 pealtvaatajat m\u00f5nusa \u00f5hkkonna, mida meil Eesti staadionitel v\u00e4ga harva kohtab. Kuigi need on minu jaoks v\u00f5\u00f5rsilv\u00e4ljakud ning v\u00e4hemalt 90% inimesi on minu vastu, on v\u00e4ga \u00e4ge m\u00e4ngida Ida-Virumaal, kus saalijalgpalli hinnatakse k\u00f5rgelt ja saalid on alati t\u00e4is. \n<\/p>\n
Miinuseks v\u00f5ib olla see, et saalijalgpallurid on amat\u00f6\u00f6rsportlased ning palka selle eest ei saa. M\u00e4ngijad ohverdavad oma vaba aega, et m\u00f6\u00f6da Eestit ringi s\u00f5ita, sest neile lihtsalt meeldib see m\u00e4ng. \n<\/p>\n
M\u00f6\u00f6l: Futsali suur pluss on see, et k\u00fclmal ajal ja kehva ilmaga on seda m\u00f5nus m\u00e4ngida. Mulle isiklikult meeldib ka see, et vahetusi saab teha pidevalt ja piiramatult – see annab v\u00f5imaluse \u00fchte m\u00e4ngu m\u00e4ngida erinevate strateegiatega vastavalt tulemusele. Kuna ma olen igap\u00e4evaselt jalgpallitreener Premium liiga tasemel, kattub mu graafik suuresti tippliigade graafikuga ning see oleks liigne surumine, et pere k\u00f5rvalt kogu see logistika paika loksutada. Saaliliigas on l\u00fchike hooaeg ning suur osa j\u00e4\u00e4b tavajalgpalli m\u00f5istes hooajav\u00e4lisesse aega ehk ma saan osaleda enamikus trennides ja m\u00e4ngudes. Ma m\u00e4ngisin tavajalgpalli III liigas ja sellel aastal liitun ilmselt m\u00f5ne k\u00f5rgemal liigatasemel m\u00e4ngiva tiimiga, hetkel veel on v\u00f5imekus selleks olemas. \n<\/p>\n
Ausalt \u00f6eldes suuri miinuseid polegi v\u00e4lja tuua, m\u00f5lemad on nauditavad jalgpallivormid. \n<\/p>\n
Loime: Miinuseks loeksin selle, et hooaeg on v\u00e4ga l\u00fchike – ei j\u00f5ua korralikult sisse elada, kui juba l\u00e4bi saab. Ka see, et kunagi ei tea, millal m\u00e4ng l\u00e4bi saab, sest murujalgpallis on kohtumine p\u00e4rast 90 minutit l\u00e4bi, aga futsalis v\u00f5ib mat\u0161 kesta ka kolm tundi. \n<\/p>\n
Plusse on seevastu palju. Kiire ja tehniline m\u00e4ng, mis aitab kaasa v\u00e4ljakun\u00e4gemisele ja seal liikumisele. Tooks veel v\u00e4lja selle, et saalijalgpall on vaatajas\u00f5bralik m\u00e4ng – v\u00e4iksem v\u00e4ljak, siseruum, kiirem m\u00e4ng ja t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00fc\u00fcakse rohkem v\u00e4ravaid. \n<\/p>\n
Vnukov: M\u00f5tlen, miks ma \u00fcldse saalijalgpalli m\u00e4ngima hakkasin. Kui Islandilt naasin, siis pakuti mulle seda proovida. Tulin, proovisin ning v\u00f5itsin esimesel aastal Eesti meistriv\u00f5istlused ja minust sai parim v\u00e4ravak\u00fctt. Seega ma ei kaalunud enam suurt jalgpalli. Mulle meeldis see v\u00e4ga ja j\u00e4in saalijalgpalli juurde. Mulle sobib selline kiiremat t\u00fc\u00fcpi jalgpall. \n<\/p>\n
Israel: Saali plussiks on see, et seal on alati soe m\u00e4ngida. Samuti on saalijalgpall ettearvamatu m\u00e4ng. Jah, murul v\u00f5ib ka pall igasuguseid asju teha, aga distantsid, millega tuleb arvestada, on hoopis teistsugused. Ka kombinatsioonid on saalijalgpallis \u00e4gedad ning v\u00e4ravavahtidel on suur vastutus, seega \u00fchest m\u00e4ngust saab k\u00e4tte v\u00e4ga palju adrenaliini. Astmaatikuna on seevastu suurt jalgpalli palju lihtsam m\u00e4ngida, kuna suunamuutuseid on v\u00e4hem ning j\u00f5udu jagub kauemaks. \n<\/p>\n
![\"Edwin](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1773230086.jpg\")
\n<\/p>\n
St\u00fcf: Plussiks on see, et m\u00e4ng on atraktiivsem ja s\u00fcndmusterohkem. Alati on soe ja ilm ei m\u00f5juta pealtvaatajaid ega m\u00e4ngijaid. Miinuseks on see, et pole piisavalt finantsvahendeid – klubid teevad selle nimel t\u00f6\u00f6d, et saaks asja veel paremini ajada. Aga kui juba suures jalgpallis on raske raha leida, siis saalis on see veel raskem. Samuti on miinuspool see, et klubidel puudub noortet\u00f6\u00f6, mist\u00f5ttu j\u00f5utakse saali alles siis, kui murujalgpallist loobutakse. \n<\/p>\n
Saalijalgpalli-meeskondade keskmine vanus on liiga k\u00f5rge. Eks on ka erandeid, n\u00e4iteks Ida-Virumaal on \u00f5nneks nooremaid m\u00e4ngijaid ka, kes on m\u00f5nda aega juba saalijalgpalliga tegelenud. Mina avastasin saalijalgpalli alles siis, kui tegin 24-aastaselt suures jalgpallis k\u00f5rgliigaga l\u00f5pparve. Eraelu tuli lihtsalt peale, finantsiliselt oli vaja toime tulla ja jalgpallist saadav tulu polnud selleks piisav ega motiveeriv, et j\u00e4tkata. Kuna see jalgpallipisik oli j\u00e4tkuvalt sees ja tahtsin kusagil edasi m\u00e4ngida, siis n\u00e4gin head v\u00e4ljundit saalijalgpallis. \n<\/p>\n
Tutk: Isiklikult naudin futsali aastaajalist perioodi ehk s\u00fcgise-kevade formaati. Samuti ka hooaja pikkust ja intensiivsust ehk m\u00f5\u00f5dukat m\u00e4ngude arvu ning lihtsam on taastuda m\u00e4ngude vahel. Lisaks ei tee paha treeningu- ja m\u00e4ngutingimused. Samuti on v\u00e4hem pisivigastusi – vastasega kontakti minemise kiirus on v\u00e4iksem. Ma arvan, et futsali hetkeolukord Eestis peegeldab asjaarmastajate v\u00f5imekust ja ajalist panust selle arendamisse. Veel on palju samme, mis on tegemata, aga on, mida oodata! \n<\/p>\n