![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/image-1024x786.png\")
<\/p>\nEesti oma meretuulepark oleks 2026. a. jaanuaris elektri b\u00f6rsihinda kaks korda kahandanud! Toetusi tuleks maksta CO2 kvoodi m\u00fc\u00fcgi rahadest.<\/p>\n
Viimastel p\u00e4evadel on ajakirjanduses taas olnud palju segadust selle \u00fcle, kuidas uued tuulepargid ikkagi m\u00f5jutaksid elektri hinda. Valitsuspoliitikud on selle osas j\u00e4tkuvalt k\u00f5hklevad ning eksperdid esitavad t\u00e4iesti erinevaid arvutusi. Selge on see, et Eestis on vaja juurde nii tuuleparke kui ka salvestus- ja reservv\u00f5imsusi. Soodsama elektri hinna saavutamiseks peame aga viima miinimumini nende tundide arvu, kus kalli hinnaga reservv\u00f5imsustest elektrit toodetakse.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsid kinnitavad taastuvenergia hinda langetavat m\u00f5ju<\/p>\n
Tuuleenergial on elektri hinda alandav m\u00f5ju ka ilma salvestuse lisandumiseta. Seda t\u00f5siasja kinnitavad viimaste aastate jooksul TalTechi, Eesti Panga, T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu ja Kliimaministeeriumi enda poolt tehtud v\u00f5i tellitud erinevad anal\u00fc\u00fcsid. Kuigi detailides, n\u00e4iteks optimaalses taastuvenergia osakaalus v\u00f5i selle saavutamiseks vajalikes meetmetes, on olnud erinevusi, on k\u00f5ik anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4idanud, et madala omahinnaga taastuvenergia tootmisvarade lisandumine s\u00fcsteemi toob hinna alla.<\/p>\n
N\u00e4iteks TalTechi uuringust selgus, et tuule- ja p\u00e4ikeseenergia tootmise suurenemine aitab elektrihinda langetada niikaua, kui see moodustab kuni 80% elektritarbimisest. Hetkel on tuule- ja p\u00e4ikeseenergia osakaal vaid natuke \u00fcle kolmandiku aastasest tarbimisest, seega meil oleks vaja v\u00e4hemalt kaks korda rohkem tootmisv\u00f5imsust. Kuna p\u00e4ikeseenergia potentsiaal on suuresti ammendatud, saab see tulla ainult tuulest. Uuringus pole seejuures arvesse v\u00f5etud parasjagu toimuvat akusalvestuse h\u00fcppelist lisandumist, mis suurendab tuule- ja p\u00e4ikeseelektrijaamade kulut\u00f5husust veelgi.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Meretuulepark oleks elektri b\u00f6rsihinda kahandanud kaks korda!<\/p>\n
Taastuvenergia Koja enda hiljutine anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et 800 MW v\u00f5imsusega meretuulepark oleks 2026. aasta jaanuarikuus v\u00e4hendanud elektri b\u00f6rsihinda kaks korda ehk 75 miljoni euro v\u00f5rra. Riikliku garantiimeetme kulu oleks olnud 15 miljonit eurot ning kokkuv\u00f5ttes oleksid tarbijad s\u00e4\u00e4stnud 60 miljonit eurot vaid \u00fche kuuga.\u00a0Sarnase arvutuse saaks edukalt teha ka maismaatuuleparkide n\u00e4itel, ent planeeringute seiskumise t\u00f5ttu ei ole n\u00e4ha, et l\u00e4hiaastatel sellises mahus tuuleparke maismaale lisanduks.<\/p>\n
Kardame eksporti, aga s\u00f5ltume impordist<\/p>\n
T\u00f5si, eeltoodud arvutuses j\u00e4\u00e4vad elektri ekspordivood muutumatuks, kuigi tegelikkuses P\u00f5hja-Euroopa \u00fchisel Nord Pool elektriturul see nii ei pruugi olla. Kui arvestaksime sisse ka v\u00f5imaliku elektri ekspordi, siis oleks Eesti tarbijate v\u00f5it v\u00e4iksem, kuid koos garantiimeetme kuluga siiski 21 miljonit eurot kuus. Selline tulemus juhtuks olukorras, kus Eesti riik rajaks ainsana regioonis uusi tuuleparke, teised aga mitte, ning suur osa meie toodangust l\u00e4heks mitte oma tarbimise katmiseks, vaid ekspordiks regionaalsel turul.<\/p>\n
<\/p>\n
Tegelikkus on aga t\u00e4iesti vastupidine. Leedus ehitatakse parasjagu \u00fcle 600 MW ning Soomes ja Rootsis \u00fcle 1000 MW mahus uusi maismaatuuleparke, samuti planeerivad k\u00f5ik riigid meretuuleparkide rajamist. Kui naabrid ehitavad uusi v\u00f5imsusi oluliselt kiiremas tempos kui meie, v\u00f5ime juba \u00f5ige pea olla ainus Balti riik, kes ostab suure osa elektrist teistelt sisse. Sellel impordis\u00f5ltuvusel on mitu olulist tagaj\u00e4rge. Esiteks on see ohuks meie energiajulgeolekule, kuna viimased aastad n\u00e4itavad, et v\u00e4lis\u00fchendused v\u00f5ivad ootamatult puruneda. Teiseks j\u00e4\u00e4me niimoodi ilma energiamajanduse arenguga seotud uutest t\u00f6\u00f6kohtadest ning raha voolab Eesti majandusest lihtsalt v\u00e4lja. Kolmandaks v\u00e4hendab see riigi atraktiivsust uute investorite silmis.<\/p>\n
Kui elektri hind j\u00e4\u00e4b k\u00f5rgeks, siis toetust ei maksta<\/p>\n
Taastuvenergia skeptikute argumendis on oluline loogikaviga: \u00fchelt poolt \u00fctlevad nad, et tuulepargid elektri hinda alla ei tooks, aga samal ajal kardavad, et tootjatele tuleks madala elektri hinna t\u00f5ttu miljonitesse ulatuvat toetust maksta. Kui tuulepargid elektrihinda alla ei too, siis ei pea ju ka muretsema sellep\u00e4rast, et tuleb toetust maksta!<\/p>\n
Siin tuleb selgitada, kuidas tegelikult toimib v\u00e4hempakkumise v\u00f5itjatele antav riiklik garantii. Nimelt lepivad riik ja elektritootja kokku garanteeritud m\u00fc\u00fcgitulum\u00e4\u00e4ras ehk minimaalses elektri hinnas, mille puhul on projektid finantseeritavad, aga mis samal ajal tooks ka tarbijatele kasu. Kui elektritootja b\u00f6rsilt saadav tulu on sellest madalam, siis kompenseerib riik tootjale puuduj\u00e4\u00e4va summa. Kui on vastupidi \u2013 elektri hind \u00fcletab pakutud taset \u2013 maksab tootja omakorda riigile raha tagasi.<\/p>\n
Uue maismaatuuleenergia v\u00e4hempakkumise tingimuste j\u00e4rgi saavad tootjad kompensatsiooni ainult siis, kui elektri b\u00f6rsihind on madalam kui 45 \u20ac\/MWh ning toetust ei maksta rohkem kui 20 \u20ac\/MWh. Tuleb t\u00e4hele panna, et 45 \u20ac\/MWh on t\u00e4nases olukorras v\u00e4ga odav elektri hind. 2026. aasta jooksul on seni vaid 3% ajast ehk t\u00e4psemini 9 tunni v\u00e4ltel elektri hind olnud sellest madalam.<\/p>\n
Niisiis toetust makstakse ainult siis, kui elektri hind kukub enneolematult madalale, mis oleks praegusel hetkel tarbijatele v\u00e4ga hea uudis. Kui tuulepargid aga elektri hinda sellisel m\u00e4\u00e4ral alla ei too, siis ka toetust ei maksta, kuna tootjad saavad vajaliku tulu k\u00e4tte b\u00f6rsilt. Seega ei ole v\u00f5imalik olukord, kus elektri hind ei lange, aga samal ajal maksame tootjatele toetust.<\/p>\n
Toetust tuleks maksta CO2 kvoodi m\u00fc\u00fcgi rahadest<\/p>\n
Tarbijatel oleks v\u00f5imalik veel rohkem s\u00e4\u00e4sta, kui riik kaaluks tuuleparkide garantiimeetme kulu katmist CO2-vahenditest ehk Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi tulust, nagu tehakse n\u00e4iteks Rumeenias. Need vahendid ongi just m\u00f5eldud kliima- ja taastuvenergia investeeringute tegemiseks.<\/p>\n
Oluline on lisada veel, et hinnavaheleping ei ole ainus viis investeerimiskindluse loomiseks turul. N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tavad Eesti ametnikud parajasti v\u00e4lja uut riiklikku laenugarantiid suurtele energiainvesteeringutele. \u00dcks on aga selge: hiljutisel Delfi energeetikakonverentsil \u00fctlesid turuosalised v\u00e4lja, et \u00fcksk\u00f5ik millise uue tootmisv\u00f5imsuse rajamiseks on vaja meetmeid, mis aitaksid hinnariski leevendada ja kapitalikulu kanda. N\u00e4iteks hiljuti l\u00e4biviidud Eleringi sagedusreservide hanke tulemusena ehitavad turuosalised 236 MW mahus gaasielektrijaamu v\u00f5i akusid ning riik maksab neile elektri tootmise eest 50 miljonit eurot aastas. Fermi Energia kinnitas samuti hinnavahelepingu vajalikkust tuumajaama rajamiseks ning ka Energiasalve vesisalvesti ehituse algus ootab riigi garantii taga.<\/p>\n
Reservv\u00f5imsusi on vaja, aga need on kallid<\/p>\n
Keegi ei kahtle selles, et lisaks tuuleparkidele on Eestis vaja juurde salvestus- ja reservv\u00f5imsusi. Neid on vaja s\u00f5ltumata taastuvate tootmisallikate lisandumisest, kuna muud tootmisvarad l\u00e4hevad aeg-ajalt ootamatult rikki v\u00f5i on hoolduses, kaablid v\u00f5ivad minna rikki v\u00f5i tarbimine erineda prognoositust. Samas valitses Delfi energeetikakonverentsil turuosaliste vahel konsensus, et \u00fckski reservjaam ei suuda alla 150 \u20ac\/MWh hinnaga elektrit toota. See on samas suurusj\u00e4rgus nagu oli selle aasta jaanuari ja veebruari keskmine elektri b\u00f6rsihind.<\/p>\n
Vanad p\u00f5levkiviplokid toodavad sellest veelgi kallima hinnaga ning uute p\u00f5levkivielektrijaamade ehitamiseks puudub pankadel valmisolek laenu anda. Tuumajaamade hinnaprognoos on aga \u00fcldse k\u00f5igist alternatiividest k\u00f5ige kallim. N\u00e4iteks Soomes asuva uue ja Euroopa suurima tuumaelektrijaama Olkiluoto 3 toodangu hind on \u00fcle 250 \u20ac\/MWh. Eestisse planeeritava v\u00e4ikese moodultuumareaktori kohta puuduvad t\u00e4psed andmed, kuna selliseid jaamu ei ole kuskil maailma veel rajatud, aga \u00fche sektori k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema m\u00f5ttekoja Bloombergi<\/a> v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs prognoosib nende elektritoodangu hinnaks ligi 340 \u20ac\/MWh.<\/p>\n Soodsama elektri hinna saavutamiseks peame seega viima miinimumini nende tundide arvu, kus kalli hinnaga reservv\u00f5imsustest elektrit toodetakse, ning ainus viis selleks on just taastuvenergia potentsiaali \u00e4rakasutamine. Uute jaamade turule toomiseks on aga vaja luua investeerimiskindlus v\u00e4hempakkumiste v\u00f5i muude garantiimeetmete kaudu.<\/p>\n Autor Silver Sillak on Taastuvenergia Koja juhataja<\/p>\n Loe lisaks<\/p>\n Euroopa ehitab elektrihinna langetamiseks meretuuleparke<\/a><\/p>\n Elektriv\u00f5rku stabiliseerivad akud on tavaliseks muutunud<\/a><\/p>\n Odav vesinik ilma plaatinat kasutamata<\/a><\/p>\n Hiina v\u00e4hendas reostust taastuvenergia abil!<\/a><\/p>\n Ka Trump ei peata taastuvenergia kasvu<\/a><\/p>\n Tuumajaamade l\u00e4hedal on inimeste v\u00e4hisuremus suurem<\/a><\/p>\n