Kevadest alates kadus Digari veebilehelt ligip\u00e4\u00e4s Postimees Grupi, \u00d5htuleht Kirjastuse ja Delfi Meedia v\u00e4ljaannete varasematele lugudele, sest autori\u00f5igustele viidates keelasid nad oma tekstides \u00fcldise andmekaeve. Praeguseks on see v\u00f5imalik m\u00f5nes \u00fcksikus raamatukogus ning ainult teaduslikul eesm\u00e4rgil.<\/p>\n
Rahvusraamatukogu digitaalne platvorm Digar on m\u00f5eldud selleks, et Eesti tr\u00fckip\u00e4randit s\u00e4ilitada ja k\u00e4ttesaadavaks muuta. Selle alla kuulub ka artiklite portaal Deadigar, mille kaudu p\u00e4\u00e4seb ligi ajakirjade ja ajalehtede sisule.<\/p>\n
Kui aga tavakasutaja oma arvutist Eesti artikleid tahab otsida, on kuup\u00e4evavalikut v\u00f5imaldavas kalendris paljude v\u00e4ljaannete puhul k\u00f5ik p\u00e4evad kaetud tabalukum\u00e4rgiga.<\/p>\n
P\u00f5hjus on see, et t\u00e4navu kevadel esitasid Postimees Grupp, \u00d5htuleht Kirjastus ja Delfi Meedia rahvusraamatukogule taotlused, et \u00fcldine andmekaeve nende tekstides v\u00e4listataks.<\/p>\n
“See t\u00e4hendab, et autori\u00f5igusest tulenevalt tohib andmekaevet teha raamatukogus vaid teaduslikul eesm\u00e4rgil,” selgitas rahvusraamatukogu kommunikatsiooniekspert Signe Heiberg ERR-ile.<\/p>\n
Paberv\u00e4ljaannete digiteerimine on \u00fcks rahvusraamatukogu \u00fclesannetest tr\u00fckip\u00e4randi s\u00e4ilitamiseks. Digitaalselt k\u00e4ttesaadav on praeguseks ligi 30 protsenti Eesti v\u00e4ljaannetest, aga selles protsendis sisalduvad ka raamatud, noodid, kaardid ja muu selline.<\/p>\n
Litsentse digiteerimiseks vaja ei ole, kuid iga kirjastajaga on erinevad lepingud, mil moel v\u00f5ib sisu k\u00e4ttesaadavaks teha.<\/p>\n
“Kirjastajatel ei ole \u00f5igust keelata teoste kogumist ja k\u00e4ttesaadavaks tegemist autoriseeritud t\u00f6\u00f6kohal, k\u00fcll aga on kirjastajal \u00f5igus piirata teosele ligip\u00e4\u00e4su v\u00e4ljastpoolt raamatukogu, see t\u00e4hendab veebi kaudu,” s\u00f5nas Heiberg.<\/p>\n
Ta lisas, et kirjastaja ise otsustab,\u00a0millise aastak\u00e4igu v\u00e4ljaanded ta k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavaks teeb.<\/p>\n
N\u00e4iteks Postimehe puhul on Digaris ligip\u00e4\u00e4s piiratud kuni 1991. aastani, varasemat Edasit ja enne seda kuni 1944. aastani ilmunud Postimeest saab aga vabalt lugeda.<\/p>\n
\u00d5htuleht on piiranud lugemisv\u00f5imalusi alates 2000. aastast kuni praeguseni ning Delfi Meedia, mis annab v\u00e4lja n\u00e4iteks Eesti Ekspressi, Maalehte, Eesti P\u00e4evalehte ja mitmeid ajakirju, on piirangu pannud oma v\u00e4ljaannete viimase k\u00fcmne aasta sisule.<\/p>\n
\u00d5htulehe peatoimetaja Martin \u0160mutovi s\u00f5nul on andmekaeve keelamise tagamaa lihtne: v\u00e4ljaandele on oluline, et nende sisu kasutataks koosk\u00f5las k\u00f5igi kasutustingimustega.<\/p>\n
“Ligi p\u00e4\u00e4seb ikka, aga vastavalt seadusele,” lisas \u0160mutov.<\/p>\n
Teaduslikul eesm\u00e4rgil saab nii \u00d5htulehe, Delfi Meedia kui ka Postimehe v\u00e4ljaannete sisule Digarist ligi rahvusraamatukogu hoiuraamatukogus Solarise keskuse esinduses. Lisaks on see v\u00f5imalus praegu ka Eesti kirjandusmuuseumi arhiiviraamatukogus, Tallinna tehnika\u00fclikooli raamatukogus, Tallinna \u00fclikooli akadeemilises raamatukogus ja Tartu \u00fclikooli raamatukogus.<\/p>\n
Kui 2027. aasta mais taasavatakse rahvusraamatukogu T\u00f5nism\u00e4e hoone, lisanduvad ka sinna uued autoriseeritud t\u00f6\u00f6kohad.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas olukord, kus ligip\u00e4\u00e4s v\u00e4ljaannetele on piiratud, on raamatukogu hinnangul m\u00f5istlik v\u00f5i vajaks muutmist, vastas Heiberg, et nemad t\u00f6\u00f6tavad tr\u00fckip\u00e4randi k\u00e4ttesaadavaks tegemisel rahvusraamatukogu seaduse alusel ning andmete omanik l\u00e4htub oma \u00e4rihuvist.<\/p>\n
“Kui tegemist on autori\u00f5iguse all olevate teostega, siis rahvusraamatukogu peab l\u00e4htuma kirjastaja tahtest,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Tulevikus on siiski plaanis Digarit uuendada ning Heiberg m\u00e4rkis, et plaanis on ka tehniline lahendus, mille abil v\u00f5imaldada andmekaevet v\u00e4ljaspool raamatukogu autoriseeritud t\u00f6\u00f6kohta.<\/p>\n
Alates s\u00e4ilituseksemplari seaduse kehtima hakkamisest 2017. aastal on v\u00e4ljaandjatel kohustus eraldada rahvusraamatukogule iga tr\u00fckiv\u00e4ljaande tr\u00fckifail ja v\u00f5rguv\u00e4ljaande failid, mis l\u00e4hevad s\u00e4ilitamisele. Enne seda oli kohustus eraldada ainult tr\u00fckiv\u00e4ljaande s\u00e4ilituseksemplar. \u00a0<\/p>\n
Digiteerimise kulu ei ole Heibergi s\u00f5nul v\u00e4ljaannete kaupa arvestatud. See on \u00fcks osa suuremast kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilitamise t\u00f6\u00f6voost, mis koosneb eri etappidest.<\/p>\n
T\u00e4navu veebruaris puhkes Eestis debatt selle \u00fcle, kas tehisaruhiidudele peaks eestikeelset meediasisu tasuta andma. Toona leidis justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200), et seda tuleks teha, et aidata kaasa p\u00f5hiseadusest tulenevale eesm\u00e4rgile tagada eesti keele kestmine.<\/p>\n
Samal ajal leidsid idee vastased, et kui meediasisu kommertseesm\u00e4rgil kasutatakse, tuleks autori\u00f5iguste omanikelt luba k\u00fcsida ja neile ka \u00f5iglast tasu maksta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kevadest alates kadus Digari veebilehelt ligip\u00e4\u00e4s Postimees Grupi, \u00d5htuleht Kirjastuse ja Delfi Meedia v\u00e4ljaannete varasematele lugudele, sest autori\u00f5igustele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12666,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[8457,26,27,8459,8458,8456,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,8455,25,8454,6817,814,23,24,22,20,30],"class_list":["post-12665","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-andmekaeve","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-deadigar","tag-delfi-meedia","tag-digar","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-ohtuleht-kirjastus","tag-populaarseimad-lood","tag-postimees-grupp","tag-rahvusraamatukogu","tag-tehisaru","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12665","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12665"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12665\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12666"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12665"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12665"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12665"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}