{"id":126663,"date":"2026-03-11T18:50:08","date_gmt":"2026-03-11T18:50:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/126663\/"},"modified":"2026-03-11T18:50:08","modified_gmt":"2026-03-11T18:50:08","slug":"kui-nagin-seda-jalgpallivaljakut-siis-motlesin-selge-hilja-lainud-metsaaktivist-leili-mihkelson-langes-arimeeste-kuusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/126663\/","title":{"rendered":"\u201eKui n\u00e4gin seda jalgpalliv\u00e4ljakut, siis m\u00f5tlesin \u2013 selge, hilja, l\u00e4inud!\u201c Metsaaktivist Leili Mihkelson langes \u00e4rimeeste k\u00fc\u00fcsi"},"content":{"rendered":"

1990ndatel sai Mihkelson tagasi vahepeal punav\u00f5imu poolt natsionaliseeritud suguv\u00f5sa maad. Koos tagastatud ja juurde ostetud maaga kuulus talle l\u00f5puks 90 hektarit metsa. Juba aastal 2001 tunnistati ta ka Eesti<\/a> parimaks erametsa majandajaks, <\/p>\n

Veel 2023 p\u00e4lvis Mihkelson Erametsaliidu k\u00f5rgeima tunnustuse, aga paraku vaimne tervis halvenes vanuse edenedes niiv\u00f5rd, et 2024 panid arstid ametliku diagnoosi: dementsus. <\/p>\n

Teov\u00f5ime \u00e4ra v\u00f5tmist ei pidanud pere tol hetkel vajalikuks. Naine sai aastakese V\u00e4ndra<\/a> kodus poegade ja sotst\u00f6\u00f6taja abiga hakkama, ent 2025 novembri l\u00f5pust elab ta hooldekodus.<\/p>\n

Pere j\u00e4i hiljaks<\/p>\n

Pealinnas elavad lapsed k\u00e4ivad t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud emakodu hoidmas. 8. veebruaril oli noorem poeg Raini taas seal ning otsustas igaks juhuks vaadata ema e-postkasti. <\/p>\n

\u201eMa vaatasin tema meilboksi, et lihtsalt vaadata \u00fcle, et mis seal nagu on,\u201c meenutab poeg Raini Mihkelson. \u201eJa siis juhuslikult vaatan: ametlikud teadaanded, et keskkonnam\u00f5jude hindamise \u00e4raj\u00e4tmise otsus! M\u00f5tlesin – mis asja?! Ja v\u00f5tsin selle lingi lahti ja seal oli eelhinnang. Nii kui ma lugesin neid esimesi ridu \u201evolituse alusel\u201c\u2026 Laks! Siis l\u00f5i \u00e4ra, siis ma sain nagu hetkest aru. Ja noh, siis tegelikult hakkasid k\u00e4ed v\u00e4risema.\u201c <\/p>\n

Teise poja Lauri<\/a> Mihkelsoni s\u00f5nul oli metsaportaali sisse logides n\u00e4ha, et nende metsa kohta on v\u00e4ljastatud metsateatised ehk rahvakeeli raieload. Raini kihutas V\u00e4ndrast umbes kuue kilomeetri kaugusel asuvale kinnistule, et v\u00f5imalik raie seisma panna, kuid kohale j\u00f5udes selgus, et ta oli juba hiljaks j\u00e4\u00e4nud. <\/p>\n

Raini: \u201eEsimene emotsioon oli, miks ma kimasin siia, et \u00e4kki on veel harvester<\/a> siin. \u00c4kki midagi toimub, me saame k\u00e4e vahele. Et kutsun politsei v\u00f5i midagi, et paneme asja seisma. Ja siis ma n\u00e4gin neid r\u00f6\u00f6paid ja hakkasin m\u00f6\u00f6da neid r\u00f6\u00f6paid tulema, isegi lausa jooksin. Kui ma n\u00e4gin seda jalgpalliv\u00e4ljakut, siis m\u00f5tlesin \u2013 selge, hilja, l\u00e4inud!\u201c<\/p>\n

Lauri: \u201eJ\u00f5udis sinna ja \u00fctles \u201elageraie!\u201c. Et siis oli \u0161okk, ta tegi pilte, saatis mulle.\u201c<\/p>\n

\"K\u00f5nealune<\/p>\n

K\u00f5nealune Piiri kinnistu asub P\u00f5hja-P\u00e4rnumaal, Mukri raba looduskaitseala k\u00f5rval. Tagantj\u00e4rgi n\u00e4itavad dokumendid, et krundil on v\u00e4lja m\u00f5\u00f5detud kaheksa eraldist, millest raiuti lagedaks viis, kogupindalaga 5,8 hektarit. Raini Mihkelsoni s\u00f5nul pole v\u00f5imalik, et ema p\u00e4riselt oleks lageraiega sellisel kujul n\u00f5ustunud. Lauri Mihkelson selgitab \u201ePealtn\u00e4gijale\u201c, et mets asub looduskaitseala k\u00f5rval, seal on raba ning metsas metsise elupaigad. \u201eTundus nagu t\u00e4iesti ilmv\u00f5imatu, et see on ema soov. J\u00e4relikult me haistsime seal kohe mingisugust karvast k\u00e4tt.\u201c<\/p>\n

Lauri tegi juba samal \u00f5htul avalduse politseisse ja p\u00f6\u00f6rdus Pealtn\u00e4gija toimetusse. Leili Mihkelsoni telefoniv\u00e4ljav\u00f5ttest ja e-kinnistusraamatust on n\u00e4ha, et viimase aasta jooksul on talle helistanud ja tema kinnistute kohta p\u00e4ringuid teinud mitu kokkuostufirmat. <\/p>\n

Lauri: \u201eV\u00e4ga selgelt on teda rahvakeeles pommitud. Kasutatakse nii-\u00f6elda maaklereid, kes proovivad leida neid metsaomanikke, seal kindlaks teha selle metsa liigid, mis on k\u00f5ik ilusti avalikult ja k\u00e4ttesaadavad metsaportaalis, mis on omaette teema veel, ja tegelikult hiljem metsat\u00f6\u00f6tlejaks v\u00f5ib olla veel teine-kolmas v\u00f5i isegi neljas firma.\u201c<\/p>\n

Leili Mihkelson ise \u00fctleb, et ei m\u00e4leta neist k\u00f5nedest midagi ja \u00fclesostjad hoidsid temast viimasel ajal hoopis eemale. <\/p>\n

Poeg Raini s\u00f5nul oli aga ema seisund tegelikult toona juba selline, kus ta enam endaga hakkama ei saanud. \u201eMa ei saa v\u00e4listada, et keegi kasutas nii-\u00f6elda seda olukorda \u00e4ra. Et nad tegid piisavalt agressiivselt k\u00f5nesid peale ja said olukorrast aru ja julgesid siis teha seda k\u00e4iku, mida nad nagu tegid.\u201c<\/p>\n

Leili Mihkelson ei m\u00e4leta ise midagi<\/p>\n

Metsaregister n\u00e4itab, et 10. novembril ehk umbes kaks n\u00e4dalat enne Mihkelsoni hooldekodusse paigutamist on naine justkui allkirjastanud volikirja ja kasvava metsa raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgi lepingu firmaga Agriwood, mida esindas omakorda volituse alusel isik nimega Rauno Vernik. \u201ePealtn\u00e4gijale\u201c andis Mihkelson m\u00f5ista, et selle nimega firma ja ka Rauno Vernik on talle tundmatud. Oma allkirja tunneb ta volikirjal \u00e4ra, kuid kohtumist Vernikuga meenutada ei suuda. <\/p>\n

\u00dclenurme aleviku korterisse registreeritud firma Agriwood asutati aastal 2024 \u00fche sendi suuruse osakapitali sissemaksega, mida suurendati 2025 alguses 10 000 euroni. Ainus juhatuse liige on 37-aastane Kevin K\u00f5re, kes avalikel andmetel on varem silma paistnud hoopis pokkeriturniiridel. Agriwoodi koduleht t\u00f5stab esile m\u00e4rks\u00f5nad \u201eUsaldusv\u00e4\u00e4rsus ja professionaalsus\u201c ning \u201ePersonaalne l\u00e4henemine, kliendi huvidest l\u00e4htuv asjaajamine\u201c. Juba esimesel majandusaastal ehk 2024 m\u00e4rtsist detsembrini deklareeris Agriwood 1,2 miljoni euro suuruse k\u00e4ibe juures 119 366 eurot kasumit. Selle n\u00e4dala alguse seisuga on aga firmal kukil hoiatused esitamata deklaratsiooni ja ligi veerand miljoni suuruse maksuv\u00f5la t\u00f5ttu. <\/p>\n

Kevin K\u00f5re loobus \u201ePealtn\u00e4gija\u201c kaamera ette tulekust, aga kinnitas kirjalikult: \u201eEnne lepingu s\u00f5lmimist toimus maaomanikuga suhtlus mitme kuu jooksul. Lepingu allkirjastamise p\u00e4eval viibis ettev\u00f5tte esindaja maaomaniku juures ligikaudu kaks ja pool tundi ning lepingu tingimused arutati detailselt l\u00e4bi.\u201c <\/p>\n

K\u00f5re s\u00f5nul polnud firmal mingit alust arvata ega v\u00f5imalust kontrollida, et proua on vaimun\u00f5der. Tema v\u00e4itel koheldi Leilit ausalt ja tema vaimsest tervisest puudus info: \u201eEttev\u00f5ttel ei olnud lepingu s\u00f5lmimise hetkel \u00fchtegi objektiivset p\u00f5hjust kahelda maaomaniku otsustusv\u00f5imes. \/\u2026\/ Puudub ka \u00f5iguslik v\u00f5i praktiline v\u00f5imalus hinnata inimese tervislikku seisundit \u2013 saame l\u00e4htuda \u00fcksnes lepingu s\u00f5lmimise hetke asjaoludest ja inimese tegelikust k\u00e4itumisest.\u201c<\/p>\n

Paberkandjal metsateatis ei \u00e4ratanud kahtlust<\/p>\n

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverki v\u00e4itel esitati Mihkelsoni metsateatised paberkandjal koos lihtkirjaliku volitusega. Keskkonnaameti spetsialist veendus, et volikirjal on metsaomaniku telefoninumber ja kinnitas metsateatised \u00e4ra. <\/p>\n

Ehkki l\u00f5viosa metsateatisi esitatakse t\u00e4na digiallkirjaga, siis keskkonnaamet aktsepteerib ka paberkandjat. Siiski \u2013 kui 2019. aastal paljastati suur pettus Hiiumaal \u2013 hakati n\u00f5udma, et lihtkirjalik volikiri sisaldaks metsaomaniku telefoninumbrit. Leili puhul kontrollis keskkonnaamet, kas tegu on tema numbriga, aga ei helistatud talle, sest pettuse t\u00f5en\u00e4osust peeti kaduvv\u00e4ikeseks.<\/p>\n

Etverki s\u00f5nul ei eksinud nende spetsialist ameti sisemiste kokkulepete ja protseduuride osas: \u201eTal ei tekkinud kahtlust, et see volikiri oleks v\u00f5ltsitud seda enam, et on v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline, et esitatakse volikiri, v\u00f5ltsitud volikiri, mille peale on pandud metsaomaniku \u00f5ige telefoninumber ja riskeerides sellega, et sinna helistatakse ja kontrollitakse volikirja. Nii et selles v\u00f5tmes meie poolt k\u00f5ik korrektne.\u201c<\/p>\n

Etverki s\u00f5nul menetleb keskkonnaamet aastas ligi 100 000 metsateatist, neist sadakond esitati mullu lihtkirjaliku volitusega. keskkonnaamet ei hinda osalejate tervislikku seisundit ega n\u00e4e tehingu hindu. Kui aga silmitseda volikirja terasemalt, selgub, et see koostati 10. novembril 2025 kehtivusega 10. november 2025 ehk \u00fcheks p\u00e4evaks. Raieload taotleti alles 17. novembril ja v\u00e4ljastati 5. detsembril. <\/p>\n

\u201eKui avaldus on esitatud 17. novembril, siis vabandage, aga mina loen sellest v\u00e4lja selle, et see on kehtetu volikiri selle tegevuse jaoks, mida on teinud keskkonnaamet,\u201c \u00fctleb Lauri Mihkelson. <\/p>\n

\u201eMinu jaoks on isegi ei oma v\u00e4\u00e4rtust, kas seal ukse taga k\u00e4idi ja see on reaalselt nagu ema allkiri seal,\u201c s\u00f5nab Raini Mihkelson \u201eSest tegelikult \u00fchest riigiasutuse uksest on niimoodi sisse jalutatud, et mitte kedagi pole huvitanud isegi, mis seal peal on kirjutatud.\u201c<\/p>\n

Agriwoodi juht tunnistab, et volikirja kuup\u00e4evaga tekkis \u201en\u00e4puviga\u201c ja kestuseks m\u00f5eldi hoopis aastat. <\/p>\n

Keskkonnaameti osakonna juht Etverk m\u00f6\u00f6nis, et pole volikirjas kuup\u00e4eva t\u00e4hele pannud. \u201eSee t\u00e4hendab seda tegelikult, et kui see on niimoodi, siis juriidiliselt v\u00f5ttes volikiri ei kehtinud.\u201c<\/p>\n

Leili Mihkelsoni pojad on jahimehed ja Raini ka omal ajal metsandust \u00f5ppinud, seega teavad teemat \u00fcle keskmise h\u00e4sti. Nad ei j\u00f5ua \u00e4ra imestada, kuidas keskkonnaamet loobus keskkonnam\u00f5jude hindamisest ja neid vihastab, et raie k\u00e4igus p\u00f6\u00f6rati pinnas kohati kapitaalselt pahupidi. Aga viimane n\u00f6\u00f6k on tehingu hind: 12. detsembril kandis Agriwood Leili kontole lepingu kohaselt 44 000 eurot, kuid hiljem tehtud ekspertiisi j\u00e4rgi on v\u00e4lja raiutud 1572 tihumeetri adekvaatne hind suurusj\u00e4rgus 100 000 eurot. Lauri hinnangul on see n\u00e4ide r\u00f6\u00f6vellikust<\/a> maaklerlusest. <\/p>\n

\u201eNende vaade oli see, et inimene oli teov\u00f5imeline, kirjutas alla, k\u00f5ik on korras, leping on tehtud,\u201c lisab Raini. \u201eJa raha on laekunud, et mis te siin jaurate, et k\u00f5ik on seadusp\u00e4rane. Ma arvan, et asi on nii p\u00f5him\u00f5ttes praegu, et sellist r\u00f6\u00f6vellust ei saa lihtsalt lubada.\u201c<\/p>\n

Hooldekodus elavale Leili Mihkelsonile paluvad pojad mitte otse \u00f6elda, et tema mets on maha v\u00f5etud. <\/p>\n

Raini: \u201eTema jaoks oli see elu, see oli tema elu t\u00f6\u00f6 viimased 30 aastat. Ja ta v\u00e4ga-v\u00e4ga tahtis ja hoidis seda. Et noh, te v\u00f5ite ise Leili blogist lugeda, kuidas ta kirjutab seal naaberkinnistutel toimunud raietest, et \u00fcks lause oli see, et mul pisarad voolasid, kus ma vaatasin, et see harvester \u00f5gib seda puitu. Et 24\u201930\u2019\u2019 me ei tahtnud teda, me ei teadnud, kuidas see talle m\u00f5jub, et talle otse \u00f6elda, et tema metsas on toimunud selline asi ja selline vargus.\u201c<\/p>\n

Isegi kui l\u00f5puks selgub, et ema oli juriidiliselt teov\u00f5imeline, tehti raie poegade s\u00f5nul aegunud volikirjaga ja r\u00f6\u00f6velliku hinnaga. Nad ei hooli enda s\u00f5nul niiv\u00f5rd rahast, kuiv\u00f5rd p\u00f5him\u00f5ttest.<\/p>\n

\u201eMinu eesm\u00e4rk on mingis m\u00e4\u00e4ras v\u00e4hendada sellist r\u00f6\u00f6vellust, mis siin praegu toimub selles osas, et nii lihtsasti saadakse eraomandi andmeid,\u201c selgitab Raini. \u201eNii lihtsasti peedistatakse neid eraomanikke, kes siis murdub ja kes ei murdu. Looduse kaitsmisest, v\u00e4\u00e4rtuste hoidmisest me ei r\u00e4\u00e4gi siin \u00fcldse. See on puhas puidu jahtimine r\u00e4medal kujul.\u201c <\/p>\n

Lauri: \u201eJa teine pool on see, et riigis ikkagi mingite andmetega \u00fcmberk\u00e4imine peab selgelt muutuma ja peavad ametkonnad, kes sellega kokku puutuvad, peavad nagu tegema v\u00e4ga selgeid nagu muutusi.\u201c<\/p>\n

Keskkonnaamet saatis \u201ePealtn\u00e4gijale\u201c t\u00e4iendava kirjaliku kommentaari, milles \u00fctleb, et eksimus ei tee neile au ja niisuguse volikirjaga poleks tohtinud raielube kinnitada ning selle kohta algatati sisekontrolli juurdlus. Kuna aga raie tehti siiski \u00e4ra paberite alusel, mida tol hetkel peeti kehtivaks, on k\u00f5ik siiski seaduslik! <\/p>\n

Raini ja Lauri Mihkelson on praegu ette valmistamas tsiviilhagi.<\/p>\n

\"LeiliKuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1990ndatel sai Mihkelson tagasi vahepeal punav\u00f5imu poolt natsionaliseeritud suguv\u00f5sa maad. Koos tagastatud ja juurde ostetud maaga kuulus talle…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":126664,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,258,58261,17108,14204,58264,58262,58263,5176,434,58265,43730,13319,34531,10916],"class_list":["post-126663","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-etv","tag-harvester","tag-lageraie","tag-lauri","tag-leili-metsablogi","tag-leili-metsalood","tag-leili-mihkelson","tag-mets","tag-pealtnagija","tag-polismets","tag-roheportaal-mets","tag-roov","tag-roovimine","tag-vandra"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116212047798577403","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126663","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=126663"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126663\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/126664"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=126663"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=126663"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=126663"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}