Leili Mihkelson saadab p\u00e4evi \u00f5htusse Tori hooldekodus. 82-aastane kahe t\u00e4iskasvanud poja ema ja neljakordne vanaema p\u00f5eb s\u00fcvenevat dementsust, mist\u00f5ttu on enamjaolt \u00f5ndsas teadmatuses \u00fcmbritsevast maailmast. Muuhulgas ei tea Leili, kuidas talle kuuluval esivanemate maal toimus hiljuti lageraie, mis \u00fclej\u00e4\u00e4nud pere hingep\u00f5hjani vapustas.<\/p>\n
“Ma arvan, et asi on nii p\u00f5him\u00f5ttes praegu, et sellist r\u00f6\u00f6vellust ei saa lihtsalt lubada,” \u00fctles Leili poeg Raini Mihkelson.<\/p>\n
“Me tunneme ennast solvatuna, petetuna ja meil on emotsioon,” s\u00f5nas Leili poeg Lauri Mihkelson.<\/p>\n
\u00dcks asi on raha ja emotsioonid. Teine, et juhtum t\u00f5statab laiema k\u00fcsimuse: miks on sadadesse tuhandetesse ulatuvaid metsatehinguid v\u00f5imalik j\u00e4tkuvalt teha lihtkirjaliku volitusega ja kuidas keskkonnaamet lasi tagatipuks l\u00e4bi ka selge vea?<\/p>\n
“Selles ahelas on nii palju vigu, et teeb lihtsalt kurvaks ja ma ei tahaks niisuguses Eestis elada,” lausus Raini.<\/p>\n
Nii keskkonnaamet kui konkreetsesse loosse segatud metsafirma m\u00f6\u00f6navad tagantj\u00e4rgi vea l\u00e4bi laskmist, kuid m\u00f5lemad kinnitavad, et tegu oli t\u00f6\u00f6\u00f5nnetusega. Lisaks kinnitab metsafirma esindaja Kevin K\u00f5re kirjalikus kommentaaris, et Leilit koheldi ausalt ja tema vaimsest tervisest puudus info.<\/p>\n
“Ettev\u00f5ttel ei olnud lepingu s\u00f5lmimise hetkel \u00fchtegi objektiivset p\u00f5hjust kahelda maaomaniku otsustusv\u00f5imes. \/\u2026\/ Puudub ka \u00f5iguslik v\u00f5i praktiline v\u00f5imalus hinnata inimese tervislikku seisundit \u2013 saame l\u00e4htuda \u00fcksnes lepingu s\u00f5lmimise hetke asjaoludest ja inimese tegelikust k\u00e4itumisest,” \u00fctles K\u00f5re.<\/p>\n
Perekonna p\u00e4rimuse kohaselt tegutsesid Leili esivanemad P\u00e4rnumaal juba 16. sajandil ja tema vanavanaisa olevat olnud kuulus V\u00e4ndra karulaskja J\u00fcri Mihkelson, kellest r\u00e4\u00e4gib rahvalaul. 1990. aastatel sai Leili tagasi vahepeal punav\u00f5imu poolt natsionaliseeritud suguv\u00f5sa maad.<\/p>\n
“Kobra k\u00fclas J\u00fcri Mihkelsoni talu maad olid need koos metsaga, mis ema sai tagasi,” lausus Raini.<\/p>\n
Koos tagastatud ja juurde ostetud maaga kuulus Leilile l\u00f5puks 90 hektarit metsa ja sellest sai omamoodi karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6re. Juba 2001 tunnistati ta Eesti parimaks erametsa majandajaks. Ta oli Erametsaliidu aktiivne eesk\u00f5neleja ja pidas 15 aastat Maalehe blogi “Leili Metsalood”. Kobra J\u00fcri talu maadel vooris kotkavaatlejaid, fototuriste ja jahimehi, korduvalt k\u00fclastas televisioon.<\/p>\n
Ka Leili ise tunnistab, et ta pole paduroheline puukallistaja. Kasv\u00f5i 2018, kui ETV saade “Osoon” viimati tema juures k\u00e4is, t\u00f5steti teda esile kui vastutustundlikku metsamajandajat.<\/p>\n
“See, mis viimased aastad on toimunud siin \u00fcmberringi – see teda v\u00e4ga valusalt puudutas ja see talle absoluutselt ei meeldinud. Tema jaoks see tasakaalupunkt pigem oli ikkagi looduse poole, mitte puidu poole,” s\u00f5nas Raini.<\/p>\n
“T\u00e4hendab, ega ma ei ole absoluutselt vastu, vaid see on teatud piirides. Kui mul ikka oma mets on ja raha tarvis on ning asi on p\u00f5hjendatud, siis olen raiunud,” lausus Leili.<\/p>\n
Veel 2023 p\u00e4lvis Leili Erametsaliidu k\u00f5rgeima tunnustuse, aga paraku vaimne tervis halvenes vanuse edenedes niiv\u00f5rd, et 2024 panid arstid ametliku diagnoosi: dementsus. Kuid teov\u00f5ime \u00e4ra v\u00f5tmist ei pidanud pere tol hetkel vajalikuks. Veel aasta sai ta V\u00e4ndra kodus poegade ja sotst\u00f6\u00f6taja abiga hakkama. 2025. aasta novembri l\u00f5pust elab hooldekodus.<\/p>\n
“Siin ei ole viga midagi, ainult ei ole ju kodu. Aeg-ajalt saab kodu ka k\u00e4ia. Ega siis v\u00e4ga hullu ei ole,” \u00fctles Leili.<\/p>\n
Pealinnas elavad lapsed k\u00e4ivad t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud emakodu hoidmas ja 8. veebruaril oli noorem poeg taas seal ning otsustas igaks juhuks vaadata Leili e-postkasti.<\/p>\n
“Juhuslikult vaatan: ametlikud teadaanded, et keskkonnam\u00f5jude hindamise \u00e4raj\u00e4tmise otsus! M\u00f5tlesin, et mis asja? V\u00f5tsin selle lingi lahti ja seal oli eelhinnang. Kui ma lugesin neid esimesi ridu “volituse alusel”\u2026 Siis ma sain aru ja tegelikult hakkasid k\u00e4ed v\u00e4risema,” s\u00f5nas Raini.<\/p>\n
“Uurides ja logides sisse metsaportaali oli seal ilusti n\u00e4ha, et sinna on v\u00e4ljastatud metsateatised ehk rahvakeeles raieload. Loomulikult selle k\u00e4igus ta helistas mulle mitu korda, et kuule, mis toimub ja kas sina tead midagi? Loomulikult mitteteades oli meie esimene m\u00f5te, et l\u00e4hme k\u00e4hku metsa,” \u00fctles Lauri.<\/p>\n
Vanem poeg Lauri uuris samal ajal asja oma kodus arvuti kaudu, noorem poeg Raini kimas V\u00e4ndrast umbes kuue kilomeetri kaugusel asuvale kinnistule.<\/p>\n
“See oli ikka \u00fcsna \u0161okk, kui ma tulin, sest see esimene emotsioon oli, et miks ma kimasin siia, et \u00e4kki on veel harvester siin. \u00c4kki midagi toimub, \u00e4kki saame k\u00e4e vahele, et kutsun politsei v\u00f5i midagi ja paneme asja seisma. Siis ma n\u00e4gin neid r\u00f6\u00f6paid ja hakkasin m\u00f6\u00f6da neid r\u00f6\u00f6paid minema, isegi lausa jooksin. Mul oli veel nelja-aastane laps autos ja \u00fctlesin talle, et oota. Emotsioon niimoodi kees. \u00dches\u00f5naga, endast v\u00e4ljas olin, jooksin kohale ja kui ma n\u00e4gin seda jalgpalliv\u00e4ljakut, siis m\u00f5tlesin \u2013 selge, hilja, l\u00e4inud!” s\u00f5nas Raini.<\/p>\n
“J\u00f5udis sinna ja \u00fctles lageraie!” lausus Lauri.<\/p>\n
K\u00f5nealune Piiri kinnistu asub P\u00f5hja-P\u00e4rnumaal Mukri raba looduskaitseala k\u00f5rval. Tagantj\u00e4rgi n\u00e4itavad dokumendid, et krundil on v\u00e4lja m\u00f5\u00f5detud kaheksa eraldist, millest raiuti lagedaks viis, kogupindalaga 5,8 hektarit.<\/p>\n
“Konkreetselt selle eraldise peal oli 90-aastane m\u00e4nnik. \u00dctleme nii, et siin oli segamets, aga p\u00f5hiliselt m\u00e4nnid. \u00dclej\u00e4\u00e4nud eraldistes olid kased, kuused, m\u00e4nnid ehk niisugune segamets,” s\u00f5nas Raini, lisades, et ei ole v\u00f5imalik, et ema ei saanud s\u00e4\u00e4rase otsusega kindlalt n\u00f5us olla.<\/p>\n
“Teades seda kinnistut konkreetselt ja seda metsa, mis on looduskaitseala k\u00f5rval – seal on v\u00e4ga kena raba -, siis selles metsas on metsise elupaigad ning tundus ema vaatest t\u00e4iesti ilmv\u00f5imatu, et see on ema soov. J\u00e4relikult me haistsime seal kohe mingisugust karvast k\u00e4tt,” lausus Lauri.<\/p>\n
Lauri tegi juba samal \u00f5htul avalduse politseisse ja p\u00f6\u00f6rdus “Pealtn\u00e4gija” toimetusse. \u00dchiselt hakati detektiivit\u00f6\u00f6d tegema. Leili telefoniv\u00e4ljav\u00f5ttest ja e-kinnisturaamatust on n\u00e4ha, et viimase aasta jooksul on talle helistanud ja tema kinnistute kohta p\u00e4ringuid teinud mitu kokkuostufirmat, nagu Eesti Maavara, mis on “Pealtn\u00e4gija” saates ja mujal meedias varemgi negatiivset t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud.<\/p>\n
“V\u00e4ga selgelt on teda on rahvakeeles pommitud. Kasutatakse nii-\u00f6elda maaklereid, kes proovivad leida neid metsaomanikke, teha kindlaks selle metsa liigid, mis on k\u00f5ik ilusti avalikult ja k\u00e4ttesaadavad metsaportaalis, mis on omaette teema veel. Tegelikult hiljem metsat\u00f6\u00f6tlejaks v\u00f5ib-olla veel teine, kolmas v\u00f5i isegi neljas firma,” s\u00f5nas Lauri.<\/p>\n
Hooldekodus on Leili seisund palju paranenud, aga vanadaam ise \u00fctles, et ei m\u00e4leta neist k\u00f5nedest midagi ja \u00fclesostjad hoidsid temast viimasel ajal hoopis eemale.<\/p>\n
“Nad on t\u00fcdinenud minust. V\u00f5ib-olla mu nimi on ka tuttavaks saanud nii televiisorist kuika v\u00f5ib-olla ajakirjadest v\u00f5i ajalehest vahest ja on rahule j\u00e4etud. Eriti rahulik on viimasel ajal, ei t\u00fclitata enam,” vastas Leili k\u00fcsimusele, kas teda on ka t\u00fclitatud ettepanekutega, et naine maad m\u00fc\u00fcks.<\/p>\n
“Ema seisukord vahetult sel ajal oli juba selline, et ta oli enamus aega tegelikult pikali ja see on ka \u00fcks p\u00f5hjus tegelikult, miks me ta hooldekodusse nii-\u00f6elda viisime. Ta oli sellises seisus, et ta reaalselt ei saanud enam endaga hakkama. Ma ei saa v\u00e4listada, et keegi kasutas nii-\u00f6elda seda olukorda \u00e4ra, et nad tegid piisavalt agressiivselt k\u00f5nesid peale ja said olukorrast aru ning julgesid teha selle k\u00e4igu, mida nad tegid,” s\u00f5nas Raini.<\/p>\n
Tagantj\u00e4rgi leidis “Pealtn\u00e4gija” Metsaregistrist, et umbes kaks n\u00e4dalat enne hooldekodusse paigutamist, 10. novembril on Leili justkui allkirjastanud volikirja ja kasvava metsa raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgi lepingu firmaga Agriwood, mida esindas omakorda volituse alusel keegi Rauno Vernik. Leili aga firmast Agriwood midagi ei tea. Samuti ei tunne Rauno Vernikut.<\/p>\n
“Mu ema p\u00f5eb dementsust ja selgelt peale vaadates sellele situatsioonile, siis ema selle taga ise teadlikult olla ei saanud v\u00f5i teda kasutati selles olukorras v\u00e4ga selgelt kuidagi kurjasti \u00e4ra,” lausus Lauri.<\/p>\n
“Mina v\u00f5tan niimoodi, et see volikiri nii v\u00f5i teisiti on mittekehtiv seda erinevatel p\u00f5hjustel. Oletame, et need inimesed kohtusid omavahel – minu ema ja see meesterahvas, kaunis noor meesterahvas pidi aru saama minu ema tervislikust seisust. Iga m\u00f5istlik inimene teeb sealt omad j\u00e4reldused ning saab aru, millega on tegemist. Igal juhul on tegemist \u00fchte v\u00f5i teist viisi pettusega,” s\u00f5nas Lauri.<\/p>\n
O\u00dc Agriwood on noor aga huvitav ettev\u00f5te. \u00dclenurme aleviku korterisse registreeritud firma asutati 2024. aastal \u00fche sendi suuruse osakapitali sissemaksega, mida suurendati 2025. aasta alguses 10 000 euroni. Ainus juhatuse liige on 37-aastane Kevin K\u00f5re, kes avalikel andmetel on varem silma paistnud hoopis pokkeriturniiridel. Agriwoodi koduleht t\u00f5stab esile m\u00e4rks\u00f5nad: “usaldusv\u00e4\u00e4rsus ja professionaalsus” ning “personaalne l\u00e4henemine, kliendi huvidest l\u00e4htuv asjaajamine”.<\/p>\n
Juba esimesel majandusaastal ehk 2024. aastal m\u00e4rtsist detsembrini deklareeris Agriwood 1,2 miljoni euro suuruse k\u00e4ibe juures 119 366 eurot kasumit. Selle n\u00e4dala alguse seisuga on aga firmal kukil hoiatused esitamata deklaratsiooni ja ligi veerand miljoni suuruse maksuv\u00f5la t\u00f5ttu. K\u00f5re loobus kaamera ette tulekust.<\/p>\n
“Enne lepingu s\u00f5lmimist toimus maaomanikuga suhtlus mitme kuu jooksul. Lepingu allkirjastamise p\u00e4eval viibis ettev\u00f5tte esindaja maaomaniku juures ligikaudu kaks ja pool tundi ning lepingu tingimused arutati detailselt l\u00e4bi,” kinnitas K\u00f5re kirjalikus vastuses. Tema s\u00f5nul polnud firmal mingit alust arvata ega v\u00f5imalust kontrollida, et proua kannatab dementsuse all.<\/p>\n
“Antud juhul esitati need metsateatised paberkandjal koos lihtkirjaliku volitusega. Meie spetsialist kontrollis ja veendus, et ka sellel volikirjal on peal metsaomaniku telefoninumber ja kinnitas need metsateatised \u00e4ra,” \u00fctles keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.<\/p>\n
Etverk kontrollis “Pealtn\u00e4gija” palvel j\u00e4rgnenud asjaajamist ja v\u00e4idab algul, et k\u00f5ik oli korrektne. Ehkki l\u00f5viosa metsateatisi esitatakse praegu digiallkirjaga, siis keskkonnaamet aktsepteerib ka paberkandjat. Siiski \u2013 kui 2019. aastal paljastati suur pettus Hiiumaal \u2013 hakati n\u00f5udma, et lihtkirjalik volikiri sisaldaks metsaomaniku telefoninumbrit. Leili puhul k\u00fcll kontrolliti, kas tegu on tema numbriga, aga ei helistatud talle, sest pettuse t\u00f5en\u00e4osust peeti kaduvv\u00e4ikeseks.<\/p>\n
“Spetsialist ei eksinud meie sisemiste kokkulepete ja protseduuride osas. Tal ei tekkinud kahtlust, et see volikiri oleks v\u00f5ltsitud, seda enam, et on v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline, et esitatakse v\u00f5ltsitud volikiri, mille peale on pandud metsaomaniku \u00f5ige telefoninumber ja riskeerides sellega, et sinna helistatakse ja kontrollitakse volikirja. Selles v\u00f5tmes meie poolt on k\u00f5ik korrektne,” s\u00f5nas Etverk.<\/p>\n
“Meil on \u00fcks riigiasutus, kes on n\u00f5us pimesi aktsepteerima mida iganes. Mina ei suuda seda m\u00f5ista, et meil 2025-2026. aastal veel kuskil aktsepteeritakse lihtvolitust varade k\u00e4sutamiseks. See on t\u00e4iesti absurdne!” lausus Raini.<\/p>\n
“Vaatamata sellele, mida me oleme k\u00f5ik lugenud ja teame tema suurep\u00e4raseid “Leili Metsalugusid”, siis Leili Mihkelson ikkagi ka tegeles oma metsa majandamisega nii, et selles v\u00f5tmed meil kahtlusi ei tekkinud,” s\u00f5nas Etverk.<\/p>\n
Etverki s\u00f5nul menetleb keskkonnaamet aastas ligi 100 000 metsateatist. Neist sadakond esitati mullu lihtkirjaliku volitusega. Keskkonnaamet ei hinda osalejate tervislikku seisundit ega n\u00e4e tehingu hindu. Aga kui silmitseda volikirja terasemalt, selgub, et see koostati 10. novembril 2025 kehtivusega 10. november 2025 ehk \u00fcheks p\u00e4evaks. Raieload taotleti alles 17. novembril ja v\u00e4ljastati 5. detsembril.<\/p>\n
“Kui volikiri kehtib \u00fche p\u00e4eva, 10. november 2025 ja keskkonnaamet teeb sellesama volikirja alusel erinevaid kandeid, kui avaldus on esitatud 17. novembril, siis vabandage, aga mina loen sellest v\u00e4lja selle, et see on kehtetu volikiri selle tegevuse jaoks, mida on teinud keskkonnaamet,” \u00fctles Lauri.<\/p>\n
“Ilmselgelt on seal vastaspool n\u00e4puka teinud ja on kirjutanud sinna 2026 asemel 2025,” s\u00f5nas Raini.<\/p>\n
Agriwoodi juht tunnistabki takkaj\u00e4rgi, et volikirja kuup\u00e4evaga tekkis “n\u00e4puviga” ja kestuseks m\u00f5eldi aastat. Kui keskkonnaameti osakonna juht “Pealtn\u00e4gijalt” “n\u00e4puveast” kuuleb, ei taha ta algul uskuda.<\/p>\n
“Tunnistan ausalt, et ma ei ole sellise pilguga seda volikirja vaadanud, aga kui see oleks niimoodi, siis kindlasti oleks seda m\u00e4rganud meie spetsialist. See t\u00e4hendab seda tegelikult, et kui see on niimoodi, siis juriidiliselt v\u00f5ttes volikiri ei kehtinud,” lausus Etverk.<\/p>\n
“Minu jaoks isegi ei oma v\u00e4\u00e4rtust, kas seal ukse taga k\u00e4idi ja see on reaalselt ema allkiri seal. Vaid tegelikult on see \u00fchest riigiasutuse uksest niimoodi sisse jalutanud, et mitte kedagi pole huvitanud isegi, mis sinna on kirjutatud. Kas on n\u00fc\u00fcd r\u00e4me ametlik eksimus v\u00f5i on see kokkum\u00e4ng. Mina ei n\u00e4e muud lahendust,” \u00fctles Raini.<\/p>\n
Leili pojad on jahimehed ja Raini ka omal ajal metsandust \u00f5ppinud, seega teavad teemat \u00fcle keskmise h\u00e4sti. Nad ei j\u00f5ua \u00e4ra imestada, kuidas keskkonnaamet loobus keskkonnam\u00f5jude hindamisest ja neid vihastab, et raie k\u00e4igus p\u00f6\u00f6rati pinnas kohati kapitaalselt segi. Viimane n\u00f6\u00f6k on tehingu hind: 12. detsembril kandis Agriwood Leili kontole lepingu kohaselt 44 000 eurot, kuid hiljem tehtud ekspertiisi j\u00e4rgi on v\u00e4lja raiutud 1572 tihumeetri adekvaatne hind suurusj\u00e4rgus 100 000 eurot.<\/p>\n
“See ongi n\u00e4ide sellest r\u00f6\u00f6vellikust maaklerlusest, mis toimub,” lausus Lauri.<\/p>\n
“Nende vaade oli see, et inimene oli teov\u00f5imeline, kirjutas alla, k\u00f5ik on korras ja leping on tehtud ning raha on laekunud, et mis te siin jaurate, et k\u00f5ik on seadusp\u00e4rane. Ma arvan, et asi on p\u00f5him\u00f5ttes praegu, et sellist r\u00f6\u00f6vellust ei saa lihtsalt lubada,” s\u00f5nas Raini.<\/p>\n
Kui “Pealtn\u00e4gija” Leilit hooldekodus k\u00fclastas, palusid pojad mitte talle otse \u00f6elda, et tema mets on maha v\u00f5etud.<\/p>\n
“K\u00f5ik on suurep\u00e4rane. Elu on olnud v\u00e4ga ilus. Ja eriti asjalik on, et teie olete\u2026 (viitab oma lastele – toim),” s\u00f5nas Leili.<\/p>\n
“Tema jaoks oli see elu, see oli tema t\u00f6\u00f6 viimased 30 aastat. Ta v\u00e4ga-v\u00e4ga tahtis ja hoidis seda. Te v\u00f5ite ise Leili blogist lugeda, kuidas ta kirjutab seal naaberkinnistutel toimunud raietest. \u00dcks lause oli see, et “mul pisarad voolasid, kui ma vaatasin, et see harvester \u00f5gib seda puitu”. Me ei teadnud, kuidas see talle m\u00f5jub, kui talle otse \u00f6elda, et tema metsas on toimunud selline asi ja selline vargus,” \u00fctles Raini.<\/p>\n
“Ema on v\u00e4ga hoitud ja tema hingel\u00e4hedane mets on lageraina maha v\u00f5etud. Lihtsalt meie hinnangul t\u00e4na m\u00f5juks see talle emotsionaalselt ja v\u00e4ga laastavalt. See on puhas inimlik pool,” s\u00f5nas Lauri.<\/p>\n
“Ma arvan, et ema ei m\u00f5ista paljude asjade t\u00e4nast reaalset karmust v\u00f5ib-olla nii, nii selgelt kui meie. Aga see asi, ma arvan, teeks talle hingep\u00f5hjani haiget,” lisas Lauri.<\/p>\n
Halvemal juhul, kui m\u00e4luh\u00e4irete all kannatav Leili luiskab meile ja tegelikult andis n\u00f5usoleku raieks – isegi kui l\u00f5puks selgub, et proua oli juriidiliselt teov\u00f5imeline -, siis raie tehti ikkagi poegade s\u00f5nul aegunud volikirjaga ja r\u00f6\u00f6velliku hinnaga. Nad ei hooli enda s\u00f5nul niiv\u00f5rd rahast, kuiv\u00f5rd p\u00f5him\u00f5ttest.<\/p>\n
“Minu eesm\u00e4rk on mingis m\u00e4\u00e4ras v\u00e4hendada sellist r\u00f6\u00f6vellust, mis siin praegu toimub selles osas, et nii lihtsasti saadakse eraomandi andmeid. Nii lihtsasti peedistatakse neid eraomanikke. Looduse kaitsmisest, v\u00e4\u00e4rtuste hoidmisest me ei r\u00e4\u00e4gi siin \u00fcldse. See on puhas puidu jahtimine r\u00e4medal kujul,” s\u00f5nas Raini.<\/p>\n
“Teine pool on see, et riigis ikkagi mingite andmetega \u00fcmberk\u00e4imine peab selgelt muutuma ja peavad ametkonnad, kes sellega kokku puutuvad, tegema v\u00e4ga selgeid muutusi,” lausus Lauri.<\/p>\n
Agriwood saatis “Pealtn\u00e4gijale” veel kommentaari, mille kokkuv\u00f5te on, et nemad pole ei hinna ega asjaajamisega Leili Mihkelsonile \u00fclekohut teinud. Keskkonnaamet teatas p\u00e4rast j\u00e4relem\u00f5tlemist, et eksimus ei tee neile au ja niisuguse volikirjaga poleks tohtinud raielube kinnitada, aga kuna raie tehti siiski \u00e4ra paberite alusel, mida tol hetkel peeti kehtivaks, on k\u00f5ik siiski seaduslik. Ehk siis lihtsas keeles \u2013 kahju k\u00fcll, aga meie seda kinni ei maksa. Ilmselt hakatakse selle \u00fcle veel kohtus vaidlema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Leili Mihkelson saadab p\u00e4evi \u00f5htusse Tori hooldekodus. 82-aastane kahe t\u00e4iskasvanud poja ema ja neljakordne vanaema p\u00f5eb s\u00fcvenevat dementsust,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":126723,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[58298,131,130,37,33,35,34,36,1452,58302,58299,58263,58301,58297,58300,58303],"class_list":["post-126722","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-agriwood-ou","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-keskkonnaamet","tag-kevin-kore","tag-lauri-mihkelson","tag-leili-mihkelson","tag-olav-etverk","tag-raietood","tag-raini-mihkelson","tag-rauno-vernik"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116212350603675555","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126722","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=126722"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126722\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/126723"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=126722"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=126722"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=126722"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}