T\u00e4navu veebruaris selgus, et audiitorid hindasid umbes 380 miljonit eurot maksva \u00f5litehase Enefit 280-2, mida Eesti Energia Auveresse ehitab ja mis peaks augustis hakkama toodangut andma, raamatupidamisliku v\u00e4\u00e4rtuse 80,5 miljoni euro v\u00f5rra alla. Kuna Eesti Energia on tehase v\u00e4\u00e4rtust ka varem alla hinnanud, on selle raamatupidamislik v\u00e4\u00e4rtus kahanenud kokku 226,8 miljoni euro v\u00f5rra.\u00a0<\/p>\n
Sellest t\u00f5ukuvalt leidis riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees\u00a0Urmas Reinsalu (Isamaa) istungit kokku kutsudes, et allahindlusele on vaja p\u00f5hjendatud vastuseid nii energiapoliitiliselt kui riigivara valitsemise seisukohalt. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees\u00a0Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart (Keskerakond) m\u00e4rkis omalt poolt, et sellise mastaabiga v\u00e4\u00e4rtuse allahindamine riigile kuuluva ettev\u00f5tte puhul tekitab k\u00fcsimusi otsustusprotsesside l\u00e4bipaistvusest ja hindamise eeldustest ning tuleb selgitada, kas tegemist v\u00f5ib olla riigiettev\u00f5tte ebakompetentse juhtimisega v\u00f5i oli hindamisprotsess poliitiliselt m\u00f5jutatud.<\/p>\n
Kahe komisjoni, mida juhivad opositsioonisaadikud, \u00fchisistungile andis oma tooni valitsusliitu kuuluva Reformierakonna saadiku, endise rahandusministri Mart V\u00f5rklaeva n\u00f5udmine, et istungil peaksid osalema ka \u00f5litehase rajamiseks 125 miljoni euro eraldamise otsuse teinud valitsuse liikmed, peaminister J\u00fcri Ratas (Keskerakond, n\u00fc\u00fcd Isamaa) ja rahandusminister Martin Helme (EKRE).<\/p>\n
“J\u00e4\u00e4n oma ettepaneku juurde, et ilma Ratase ja Helmeta ning teadmata k\u00f5iki p\u00f5hjuseid ja kaalutlusi, ei ole v\u00f5imalik seda teemat arutada,” \u00fctles V\u00f5rklaev.<\/p>\n
Istungile palutud rahandusminister J\u00fcrgen Ligi (Reformierakond) avaldas rahulolematust, et teemat arutab ka korruptsioonivastane erikomisjon, mis viitaks justkui teema seotusele korruptsiooniga.<\/p>\n
“Ma ei pea korrektseks, et m\u00e4\u00e4rime inimesi siin korruptsiooniga. Igal komisjonil on oma funktsioon. Ja riigieelarve kontrolli erikomisjon peaks seda seostama rohkem riigieelarvega,” r\u00f5hutas rahandusminister.<\/p>\n
“Aga selge on see, et seda (tehase ehitamist – toim.) forsseerinud valitsus jooksis kahe suunas korraga: kliimapoliitika ja soov arendada p\u00f5levkivimajandust,” lisas ta tehasega seonduvat kommenteerides.<\/p>\n
Ligi viitas sellele, et valitsus otsustas 2019 liituda Euroopa Liidu roheleppega, mis hakkas p\u00f5levkivi kasutamisele piiranguid seadma, kuid samal ajal forsseeriti \u00f5litehase rajamist. “Kogu protsessi kirjutati sellega riskid sisse,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Koosolekul osalenud Riina Sikkut t\u00f5des, et poliitikud ei saa varade alla hindamist \u00fcmber teha.<\/p>\n
“Ma arvan ka, et peaksime k\u00fcsima, mille alusel tehti omal ajal otsus \u00f5litehas rajada. Sest ka mina pooldasin valitsuses, et kahjud oleks tulnud sisse v\u00f5tta (Kaja Kallase teises valitsuses novembris 2023). Sest kui see pingutus oleks l\u00e4inud mingis teises suunas, oleksime \u00fchiskonnana palju rohkem v\u00f5itnud,” r\u00e4\u00e4kis Sikkut viidates sellele, et investeeringuks kulunud raha oleks v\u00f5inud kulutada mujale.<\/p>\n
Palju ebasoodsaid tegureid<\/p>\n
Ligi t\u00f5i v\u00e4lja, et tehast kavandades eksiti s\u00fcsinikukvoodi hinnaga, aga ka kapitaliturgudega, kuna fossiilk\u00fctuste projektide rahastamine muutus keeruliseks, kuna pangad ei anna nendele enam laenu.<\/p>\n
Lisaks suurendas ebakindlust nafta maailmaturu hind, millest s\u00f5ltub, kas ja kui suurt kasu saab p\u00f5levkivi\u00f5li m\u00fc\u00fces ning samuti kasvanud tooraine – p\u00f5levkivi – hind. Kulusid suurendas aga veelgi tehase valmimise venimine, mida pidurdas kohtuvaidlus keskkonnakaitsjatega.<\/p>\n
Ligi toodud andmete kohaselt arvestati \u00f5litehase \u00e4riplaanis p\u00f5levkivi hinnaga kuus eurot, kuid see on praeguseks j\u00f5udnud 19 euroni, CO2 kvoodi hinnaks oli arvestatud 30 eurot, tegelik on aga praeguses arvestuses 70 eurot.<\/p>\n
Lisaks hinnati tema s\u00f5nul \u00fcle ka protsessiga kaasneva uttegaasi m\u00fc\u00fcgi kasumlikkuist, mis praegu toodab hoopiski kahjumit. Veel \u00fche negatiivse tegurina t\u00f5i ta v\u00e4lja, et kui tehase toodangu mahuks plaaniti 268\u00a0000 tonni, siis tegelikult suudab see realistlikult toota 220\u00a0000 tonni.<\/p>\n
T\u00e4iendav probleem tekkis tehnoloogia valikust. Kuna Enefit 280 tehti uue, k\u00f5ige moodsama tehnoloogiaga, ilmnesid riskid, mis t\u00e4hendab, et ei \u00f5nnestunud plaan kasutada selles vanu rehve, \u00f5lisid ja plastikut.<\/p>\n
Sutter: usun, et tehas toodab oma kulud tagasi<\/p>\n
\u00d5litehase rajamise protsessist \u00fclevaate andnud Eesti Energia endine juhatuse esimees Hando Sutter t\u00f5des, et 2020. aastal juhatusega tehase v\u00e4\u00e4rtuse kohta prognoosi tehes leiti, et see on ikkagi kasumlik ja seega ei olnud p\u00f5hjust ehitust peatada.<\/p>\n
Lisaks r\u00f5hutas ta, et kuna Eesti Energialt oodatakse valmisolekut 1000 MW ulatuses tootmisv\u00f5imekust elektri varustuskindluse tagamiseks, tuleb hoida selle jaoks ka piisavat p\u00f5levkivi kaevandamise v\u00f5imekust.<\/p>\n
Sutteri s\u00f5nul oli p\u00f5levkivist elektritootmise tipp 2017. aastal ja sellest alates on see v\u00e4henenud, t\u00e4naseks juba umbes kolm korda.<\/p>\n
“Kui siit kaevandusmaht veel alla l\u00e4heb, siis pole enam rentaabel p\u00f5levkivi kaevandada,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Teise aspektina, miks \u00f5litehase ehitamine vajalik oli, t\u00f5i Sutter v\u00e4lja, et aastatel 2017-2019 koondas Eesti Energia umbes 1200 inimest. “See oli v\u00e4ga valus protsess ja valitsus muretses tekkinud pingete p\u00e4rast. Oli vaja anda selge s\u00f5num, et sotsiaalset pinget maandada,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Sutter avaldas veendumust, et \u00f5litehase rajamiseks tehtud investeering toodab ennast tagasi ning viitas ka Viru Keemia Grupi (VKG) \u00f5litehasele, mis t\u00f6\u00f6tab kasumlikult. “Olen \u00fcsna kindel, et Eesti saab selle investeeringu tagasi, lisaks sellele, et see tagab meie energiajulgeolekut,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
“Otsust tuleb vaadata kontekstis. Kui oleks olnud valida, et v\u00f5tame t\u00fchja lehe ja m\u00f5tleme, millesse investeerime, siis kuna juba sel ajal investeerisime taastuvenergiasse, oleks see olnud meie eelistus. Aga sel hetkel oli meile pandud ootus, et peame s\u00e4ilitama 1000 MW elektrienergia tootmise v\u00f5imekuse ning selleks on p\u00f5levkivi kaevandamise maht viis miljonit tonni aastas absoluutne miinimum \u2013 kui seda pole, siis pole ka p\u00f5levkivielektri tootmise v\u00f5imekust,” r\u00e4\u00e4kis Sutter.<\/p>\n
Ta meenutas, et aastatel 2017-18 oli p\u00f5levkivi kaevemaht \u00fcle 10 miljoni tonni, aga t\u00e4naks on see langenud nelja miljoni kanti.<\/p>\n
Durejko: kasumit tehas ei teeni<\/p>\n
Istungil osalenud Eesti Energia ASi juhatuse esimees\u00a0Andrus Durejko selgitas PricewaterhouseCoopersi (PwC) koostatud auditi tegemise p\u00f5him\u00f5tteid ja selle tulemusi m\u00e4\u00e4ravaid sisendeid ning r\u00f5hutas, et viimase auditi j\u00e4reldused ei t\u00e4henda, et Eesti Energia tehast valmis ei ehita ja tulu ei saa.<\/p>\n
Tehase kasumlikkusest r\u00e4\u00e4kides t\u00f5i ta v\u00e4lja, et p\u00f5levkivi\u00f5li m\u00fc\u00fcgihinda m\u00f5jutav nafta hind j\u00e4\u00e4b madalaks ehk ei t\u00f5use k\u00fcmneaastases perspektiivis \u00fcle 60 dollari barrelist ning samas s\u00fcsinikukvoodi hind on t\u00f5usnud eeldatust rohkem. Samuti v\u00e4hendab tehase tulusust selle t\u00f6\u00f6tamisele seatud ajaline piirang.<\/p>\n
Lisaks ebasoodsatele nafta ja CO2 kvoodi hinnale t\u00f5i Durejko v\u00e4lja, et p\u00f5levkivi omahind kuue aastaga t\u00f5usnud 45 protsenti.<\/p>\n
Tehasele toodab kahjumit ka uttegaasi kasutamine, millele Eesti Energia peab rakenduse tagama, tootes sellest elektrit. “Otsime sellele muid kasutusv\u00f5imalusi,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Durejko meenutas ka seda, et juba ammu t\u00f6\u00f6tav Enefit 280 esimene tehas pole suutnud 20 aastaga saavutada kavandatud tootmismahtu ning ilmselt ka teine tehas ei saavuta projekteeritud v\u00f5imsust.<\/p>\n
J\u00e4rsult on langenud ka p\u00f5levkivibensiini hind, mida Eesti Energia toodab, t\u00f5des Durejko. Eesti Energia on teinud selle tootmisse investeeringu, kuna \u00e4riplaanis oli ka rafineerimine, et bensiinile leida kasumlikumat rakendust keemiat\u00f6\u00f6stuse. “Aga t\u00e4na me ei leia rafineerimistehasele kasutust. See ei anna lisandv\u00e4\u00e4rtust \u00f5litootmisele, vaid pigem suurendada kahjumit,” r\u00e4\u00e4kis ettev\u00f5tte juht.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ei suuda uus \u00f5litehas teenida 400 miljonit ja saavutada 13-protsendist tulusust, r\u00f5hutas Durejko.<\/p>\n
Ligi kolm aastat Eesti Energiat juhtinud Durejko t\u00f5des, et ettev\u00f5te on tema ajal hinnanud oma varasid alla 986 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses.<\/p>\n
“Tegin ka augustis 2023 ettepaneku peatada \u00f5litehase ehitus ja v\u00f5tta sisse 223 miljonit eurot kahjumit. Aga t\u00e4na oleme fokusseeritud sellele, et see k\u00e4ima panna ja teenida v\u00f5imalikult palju raha tagasi. Ja hoida, et p\u00f5levkivi kaevandamise maht ei langeks alla viie miljoni tonni aastas, sest siis l\u00e4heks veel kallimaks,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Kaldoja: oli idee 15 aasta p\u00e4rast p\u00f5levkivi kaevandamine \u00fcldse l\u00f5petada<\/p>\n
Eesti Energia n\u00f5ukogu esimees V\u00e4ino Kaldoja \u00fctles istungil, et omal ajal tehtud otsust \u00f5litehase rajamiseks on t\u00e4nases olukorras \u00fclikeeruline hinnata ning r\u00f5hutas p\u00f5levkivi kaevandmise minimaalse mahu s\u00e4ilitamise t\u00e4htsust.<\/p>\n
“Me ei saa vaadata \u00f5litehast eraldi muust tootmisest, ka p\u00f5levkivi kaevandamisest. Juba sel ajal saadi aru, et elektrienergia tootmine p\u00f5levkivist ei ole rentaabel, seega tuli sellelt \u00fcle minna muule toorainele,” r\u00e4\u00e4kis ta. “Selleks et p\u00f5levkivi kaevandamist elus hoida, tuli leida alternatiiv ja ainus alternatiiv oli \u00f5litehas, mis annaks v\u00f5imaluse p\u00f5levkivielektril t\u00f6\u00f6s olla. Meenutan, et sel ajal ei teadnud akuparkidest keegi midagi. Ja aastaid ei olnud rajatud ka muid tootmisv\u00f5imsusi,” lisas ta.<\/p>\n
Kaldoja \u00fctles, et praegu peaks p\u00fc\u00fcdma sisendite hindu v\u00f5imalikult alla tuua ja seda saab teha p\u00f5levkivi kaevandamise mahtude suurendamisega. Ta r\u00e4\u00e4kis ka ideest kaevandada 15 aastaga praegused p\u00f5levkivikaevandused t\u00fchjaks ja siis see \u00fcldse \u00e4ra l\u00f5petada. “Sest nende elus hoidmine, veest t\u00fchjaks pumpamine on kulukas ja kui need vett t\u00e4is lasta, siis sealt enam uuesti kaevandada ei saa,” t\u00f5des Kaldoja.<\/p>\n
Koosolekut kokku v\u00f5ttes avaldas Reinsalu soovi selgitada v\u00e4lja omaniku ootused Eesti Energiale viimase 15 aasta jooksul \u2013 millised need on olnud ning millal ja mis asjaoludel muutunud. Samuti leiti istungil, et tuleks t\u00e4psemalt selgitada, millised poliitilised j\u00f5ud olid \u00f5litehase ehitamise suhtes millistel seisukohtadel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu veebruaris selgus, et audiitorid hindasid umbes 380 miljonit eurot maksva \u00f5litehase Enefit 280-2, mida Eesti Energia Auveresse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":126707,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[2363,13679,26,27,37,33,58286,35,52092,34,36,31,32,7325,21,746,28,29,19,58287,25,58284,650,58285,23,24,22,644,20,58288,30],"class_list":["post-126898","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-anastassia-kovalenko-kolvart","tag-andrus-durejko","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-energia-olitehas","tag-eesti-keel","tag-enefit-280-2","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hando-sutter","tag-headlines","tag-jurgen-ligi","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-polevkivi-kaevandamine","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikogu-erikomisjonid","tag-riina-sikkut","tag-rohepoliitika","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urmas-reinsalu","tag-uudised","tag-vaartuse-allahindamine","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126898","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=126898"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/126898\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/126707"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=126898"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=126898"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=126898"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}